3-16-778/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-778 Määruse kuupäev

1. mai 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise ja õiguste rikkumise keelamise nõudes (kartseris hoidmine ajavahemikul
2. oktoober 2015 −
3. aprill 2016 ja Viru Vangla
4. aprilli
5. a vastus nr 6-16/60-2) Menetlusosalised Kaebaja − ******** Vastustaja − Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada ********i kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Viru Vangla kinnipeetav ******** esitas
6. aprillil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla õigusvastase, ebaseadusliku ja põhjendamata tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et Viru Vangla hoidis teda ajavahemikul
7. oktoober 2015 −
8. aprill 2016 ebaseaduslikult kartseris. Kaebaja esitas sellega seoses vanglale
9. aprillil 2016 vaide ja kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja oli veendunud, et vangla esitab tema
10. aprilli
11. a pöördumisele õigusvastase vastuse. Kaebaja nõudis, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, mõistaks vanglalt välja kahjuhüvitise summas 15 000 eurot ning kohustaks vanglat mitte rikkuma kaebaja õigusi ja vabadusi.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
13. Kohtu arvates nähtub kaebusest, et vangla tegevuseks, mille õigusvastasuse kindlakstegemist ja millega tekitatud kahju hüvitamist kaebaja nõuab, on kaebaja hoidmine kartseris ajavahemikul
14. oktoober 2015 −
15. aprill 2016 ning kaebaja
16. aprilli
17. a pöördumisele esitatud vastuse väljaandmine. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks muud eesmärki kui see, et saavutada õigusvastaseks tunnistatud tegevusega tekitatud kahju hüvitamine. Kuna kaebaja lõppeesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine 3-16-778 ning kahjunõude lahendamine eeldab ka kahju tekitanud tegevuse õiguspärasuse hindamist, puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega. Lisaks eeltoodule nõudis kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat mitte rikkuma tema õigusi ja vabadusi. Teisisõnu soovib kaebaja, et kohus keelaks vanglal kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumise. Seetõttu mõistab kohus seda keelamisnõudena. Esmalt kontrollib kohus kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lubatavust.
18. Kohtule
19. aprillil 2016 esitatud kaebuses leidis kaebaja, et Viru Vangla hoidis teda ajavahemikul
20. oktoober 2015 −
21. aprill 2016 ebaseaduslikult kartseris, ning nõudis sellega tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult nõudis kaebaja kahju hüvitamist ka nende päevade eest, mil ta ei olnud veel kartseris viibinud (20.−
22. aprill 2016). Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi
23. novembri
24. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 15 ja
25. märtsi
26. a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 15). Kuna
27. aprillil 2015 puudus kaebajal alus väita, et tema hoidmine kartseris 20.−
28. aprillil 2016 rikkus tema õigusi ja tekitas talle kahju, puudus kaebajal vastavate päevade osas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse 20.−
29. aprillil 2016 kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seega jääb vaatluse alla ajavahemik
30. oktoober 2015 −
31. aprill
32. 3.
33. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 3.
34. Kaebaja väitel esitas ta kõnealusel ajavahemikul kartseris hoidmisega seoses vanglale
35. aprillil 2016 kahjunõude. Kohus palus Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on eeltooduga seoses kahjunõude esitanud. Vangla teatas, et kaebaja on vanglale vastava kahjunõude esitanud, ning esitas selle koopia kohtule. Tegemist on eestikeelse vaide blanketiga, mille kaebaja on täitnud vene keeles ja millele on koostamise kuupäevaks märgitud
36. aprill
38. aprillil 2016 puudus kaebajal alus väita, et tema hoidmine kartseris 18.−
39. aprillil 2016 rikkus tema õigusi ja tekitas talle kahju. Kohtul tekkis küsimus, kas ainuüksi sel põhjusel tuleks 18.−
40. aprilli 2016 puudutavas osas kohtueelse menetluse läbimist eitada. Vangla ei ole sel põhjusel kahjunõuet tagastanud. Kohus ei võta selles küsimuses lõplikku seisukohta, sest ajavahemikku
41. oktoober 2015 −
42. aprill 2016 puudutavas osas on kaebajal muul põhjusel igal juhul kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Vangla tagastas kaebaja võõrkeelse kahjunõude
43. aprilli
44. a kirjaga nr 6-16/60-2, sest kaebajal oli piisavalt raha kahjunõude tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Ehkki VangS § 11 lg 8 sõnastusest võib jääda mulje, et kui vangla tagastab kinnipeetava kahju hüvitamise nõude, tekib kinnipeetaval igal juhul õigus pöörduda halduskohtusse, on kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et kinnipeetaval tekib kohtusse pöördumise õigus üksnes juhul, kui tagastamine oli õigusvastane. Kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja kahjunõude õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust 2 3-16-778 (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
45. aprilli
46. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Seega tuleb kohtul kontrollida, kas Viru Vangla tagastas kaebaja kahjunõude õiguspäraselt. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt tuleb vanglal võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused saata enne nende menetlusse võtmist tõlkijale. VSKE § 49 1 lg 2 sätestab: „Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.“ VSKE § 49 1 lg 3 sätestab: „Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.“ Vangla esitas kohtule koopia kahjunõude juurde kuuluvast taotlusest võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks. Taotluse blanketil on selgitatud tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda. Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale ei ole hinnakirja ja tasu arvestamise korda tutvustatud. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema konto jääk
47. aprilli
48. a seisuga (tõlkimise taotluse koostamise kuupäev) 80,52 eurot. Sellest oleks piisanud kaebaja võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks. Kuna tõlkimise taotlusest nähtuvalt keeldus kaebaja tõlkimise eest tasumisest, tuli vanglal keelduda tema võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmisest. Vangla on
49. aprilli
50. a kirjas põhjendanud kaebaja dokumendi tagastamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahjunõude õiguspäraselt. Järelikult ei ole kaebaja nõuetekohaselt läbinud VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse ajavahemikul
51. oktoober 2015 −
52. aprill 2016 kartseris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas. Järgmisena kontrollib kohus kaebaja
53. aprilli
54. a pöördumisele esitatud vastusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lubatavust.
55. Kaebaja esitas kaebuse kohtule
56. aprillil 2016 ehk enne vangla
57. aprilli
58. a kirja koostamist. See tähendab, et kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud vangla väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvat ja kahju tekitanud vastust koostanud. Kohus viitas eespool kohtupraktikas kinnistunud seisukohale, et kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga. Kuna kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal alust väita, et tema
59. aprilli
60. a pöördumise kohta koostatav vastus rikub tema õigusi, puudus kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise korral võib kohus kaebuse tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). 4.
61. Kui arvestada seda, et kohtumenetluse ajal on vangla kaebaja
62. aprilli
63. a pöördumisele vastuse esitanud, ning jaatada menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kaebaja kaebeõigust, kuuluks kaebus vastava hüvitamisnõude osas ikkagi tagastamisele. Kohus palus Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud taotluse kaebaja
64. aprilli
65. a pöördumisele esitatud vastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vangla teatas
66. mai
67. a vastuses, et kaebaja ei ole sellist kahjunõuet esitanud. Isegi kui kaebaja esitas kahjunõude vanglale pärast vangla
68. mai
69. a vastuse esitamist kohtule, tuleb arvestada sellega, et vanglal on kahjunõudele vastamiseks aega kaks kuud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Seega ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu kuulub tema kaebus vangla
70. aprilli
71. a vastusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele. 4.
72. 3 3-16-778
73. Viimasena kontrollib kohus keelamisnõude lubatavust. Kohus saab kaebusest aru, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vanglal edaspidi kaebaja õigusi ja vabadusi rikkuda sellega, et vangla hoiab teda ebaseaduslikult kartseris ning tagastab tema venekeelseid kahjunõudeid. 4.
74. HKMS 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. .
75. Kohus selgitab, et kui Viru Vangla määrab tulevikus kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise ja kui kaebaja hinnangul on see õigusvastane, on kaebajal õigus vastav käskkiri vaidlustada vaidemenetluses ja vajadusel ka kohtumenetluses. Järelikult on kaebajal tõhus vahend oma õiguste kaitsmiseks. .
76. Kohus tuvastas eespool, et vangla tagastas kaebaja
77. aprilli
78. a venekeelse kahjunõude õiguspäraselt. Selle valguses puudub kohtul põhjus arvata, et vangla võiks edaspidi kaebaja võõrkeelseid kahjunõudeid õigusvastaselt tagastada. Kui tulevikus siiski esineb olukord, kus vangla on kaebaja hinnangul tema kahjunõude õigusvastaselt tagastanud, on kaebajal õigus esitada kahjunõue halduskohtule. Järelikult on kaebajal sellisel juhul tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. .
79. Kuna eeltoodud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt õigus keelamisnõude esitamiseks, tagastab kohus kaebuse keelamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. .
81. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
83. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4