1-08-8587/106

(5)Kinnipidamisasutusest Vadim Atraškevitš kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, nimelt töökohustuse täitmata jätmise, ebaviisaka käitumise, allumatuse ja keelatud asjade valdamise, ametniku korralduse eiramine ja järelevalve teostamise takistamine eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuriteod on muutunud oma iseloomult raskemaks seoses vägivaldsuse suurenemisega. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, A1 ja A2 taseme riigikeele kursuse, A2 taseme motivatsioonikursuse, on töötanud Tallinna Vanglas abitöödel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise, halva seisukorras ühiselamutüüpi korteriga, mille omanikuks on xxx linn. Käesoleval ajal elab sellel aadressil kinnipeetava ema. Süüdimõistetu on omandanud 7 klassi haridust xxx xx keskkoolis. Enne vangistust ta teinud juhutöid, ametlikku töökohta ning kindlat sissetulekut ei ole omanud. Majandusliku toimetulekuga on raskusi, tööl käimist segab alkoholi tarvitamine tsüklitena. Vangistuse jooksul on osalenud tööhõives. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx. Täitise andmeil on isikul tasumata nõudeid summas 3470 eurot. Lähedastest on ema ja õde, kellega on head ja toetavad suhted. Enne vangistust suhtles tihedalt alkoholilembsete ja probleemsete isikutega, ka kriminaalse taustaga isikutega. Elustiil on alkoholi kuritarvitamise tõttu riskeeriv ja hoolimatu. Kuritegude soodusteguriks oli alkoholijoove. Katseajal tarbis alkoholi, kuigi isikul oli see keelatud. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarbimisest on madal. Diagnoositud krooniline haigus. Isik on korduvalt käitunud agressiivselt. Isik ei oska konflikte lahendada ilma vägivallata ning teatud olukordades käitub impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Viru Vangla ei toeta Vadim Atraškevitši vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Lähedastest on ema ja õde, kes on valmis teda igati toetama. Vabanemisel soovib elama asuda aadressile xxx. Antud aadressil asub 1-toaline ühiselamutüüpi korter, mis kuulub xxx linnale. Antud korteris elab kinnipeetava ema. Vadim Atraškevitšil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx töölisena. Vadim Atraškevitš on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus ta lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning sooritas uue kuriteo. Isik omab elamisluba kehtivusega kuni 20.09.2017. Prokurör, kirjalikus arvamuses nõustus kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla Vadim Atraškevitši ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vadim Atraškevitš on kriminaalkorras karistatud teisel korral. Kuna Vadim Atraškevitš kannab liitkaristust mh tapmise ja röövimise katse eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii teise inimese tapmine kui ka võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (või selle katse) ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud Vadim Atraškevitši poolt kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli Vadim Atraškevitšil probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mida näitab, et kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ohustatud ühiskonna heaolu, mistõttu teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende elu, tervise ja omandiõiguse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Vadim Atraškevitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vadim Atraškevitš avaldas kohtuistungil, et ta ta viibib vangistuses pikemat aega ja karistus on talle piisavalt mõju avaldanud. 2

(5)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Vadim Atraškevitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omab 7 klassi haridust. Enne vangistust tegi juhutöid, ametlikku sissetulekut ei olnud. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus. Isik on karistatud tapmise, röövimise, mis on toime pandud grupis ja relvana kasutatava esemega ning ähvardamise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema, ajavahemikul 22.12.2007 kuni 23.12.2007 koos xx xx peksis xxx asuvas korteris korduvalt rusikate ja jalgadega valimatult kannatanut elutähtsatesse osadesse - pea- ja keha piirkonda, tekitades xx xx eluohtlikud tervisekahjustused, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust ning äge hingamispuudulikkus. Saadud tervisekahjustuste tagajärjel suri xx xx sündmuspaigal. Samuti Vadim Atraškevitš grupis koos xx xx 06.01.2008 kella 20.45 paiku xxx vastas asuvas bussipeatuses „xx" ähvardas mobiiltelefonide ja muu vara üleandmist nõudes xx xx, xx xx ning xx xx vägivallaga, sealhulgas, ähvardas xx xx kannatanuid metallkangiga, s.o. relvana kasutatava esemega löömisega ja Vadim Atraškevitš haaras jopest ja üritas jalaga lüüa xx xx, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuivõrd kannatanud põgenesid. Samuti Vadim Atraškevitš koos xx xx 30.12.2005 kella 06.30 paiku xxx maja ühiskoridoris ähvardas xx xx löömise teel tervisekahjustuse tekitamisega ning seejärel ähvardas läbi oma samas majas asuva korteri akna tänaval politseid ootavat xx xx noa abil tapmisega, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist. Vanglas on isikul 6 kehtivat distsiplinaarkaristust (töökohustuse täitmata jätmise, allumatuse ja keelatud asjade valdamise, ametniku korralduse eiramine ja järelevalve teostamise takistamine eest). Samas tuleb positiivseks lugeda, et vanglas on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ning A1 ja A2 taseme riigikeele kursus, A2 taseme motivatsioonikursus ning on töötanud ta Tallinna Vanglas abitöödel. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub Vadim Atraškevitšile mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetav omab elamisluba, mis kehtib kuni 20.09.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht xxx töölisena. Soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühetoalise ühiselamutüüpi korteriga, mis kuulub xx linnale ja kus käesoleval ajal elab kinnipeetava ema. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik ema ja õe näol. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral maandavad uue kuriteo toimepanemise riske. 3

(5)Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on kriminaalkorras karistatud, nimelt tapmise, röövimise ja ähvardamise eest, leiab kohus, et vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas , arvestades isiku poolt toimepandud kuritegude raskust ja ohtlikkust. Seda enam - viibides varasemalt kriminaalhooldusel 8 mis oli isikule kohtu poolt määratud

1. a, süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1 alusel- isikuvastane kuritegu), pani ta katseajal toime taas uue I astme kuriteo, mis näitab tema ükskõikset suhtumist parandamise teele. Samuti on ta vanglas korduvalt rikkunud sisseeskirju ja on selle eest distsiplinaarkorras korduvalt ka karistatud. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vangla sisseeskirju rikkunud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette KarS § 76 lg
2. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides oli süüdimõistetu käitumine väga ohtlik. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi oma käitumisharjumuste muutmiseks, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Vastupidi - ta ei kavatse muuta oma elustiili, lõpetada suhtlemist alkoholilembsete ja kriminaalkorras karistatud inimestega ja keelduda alkoholi tarvitamisest. Vabaduses olles jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. See näitab, et Vadim Atraškevitš ei ole huvitatud oma käitumisharjumuste muutmisest. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda enam näitab vanglas distsiplinaarsüüteo toime panemine, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõutud. Selliste eesmärkide saavutamiseks on pigem otstarbekam jätkata isikul karistuse kandmist vanglas. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude järjepidev toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.05.2017, s.o pisut vähem kui aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Käesoleval hetkel ei kaalu Vadim Atraškevitši isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoht, töökoht, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammis osalemine, vanglas töötamine ja riigikeele kursuse läbimine) üle negatiivseid argumente (karistatus raskete kuritegude eest, kuritegude asjaolud, katseajal kuritegude toimepanemine, alkoholi tarvitamine, vanglas distsiplinaarsüütegude toimepanemine). 4

(5)Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Atraškevitši temale Harju Maakohtu 04.02.2009 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5