järgi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat; oli kahtlustatavana kinni peetud 30.10.2015, 23-24.01.2016, tõkend vahistamine kohaldatud 20.02.2016, - süüdistuses
Süüdistus: Vladimir Strelnik’ut süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 30.10.2015 kella 00.25 ajal Maardus, Keemikute tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz S 320 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0.80 mg/l), rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Sellega Vladimir Strelnik pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o
Samuti süüdistatakse Vladimir Strelnik’ut selles, et tema olles 12.01.2015 (tegu 21.11.2014) ja 16.11.2015 (tegu 19.09.2015) Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud LS § 201 lg 2 järgi kvalifisteeritavate väärtegude toimepanemises s.o korduva mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 30.10.2015 kella 00.25 ajal Maardus, Keemikute tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz S 320 registreerimismärgiga XXX, 23.01.2016 kella 01.20 ajal Maardus, Vana-Narva mnt-l mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXXja 20.02.2016 kella 11.50 ajal Tallinnas, Lootsi tänaval mootorsõidukit Chrysler Voyager registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Sellega Vladimir Strelnik pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o.
Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, tema kaitsja ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
ja § 424 (episood 30.10.2015) järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest
lg 1 alusel vangistus 8 kuud ning
(episoodid 23.01.2016 ja 20.02.2016) järgi vangistus 4 kuud.
lg 1 mõista liitkaristus mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 aasta.
lg 1, 2 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, mille kohaselt kuulub kohesele ärakandmisele vangistus 5 kuud ning ülejäänud karistus vangistus 7 kuud jätta tingimisi täitmisele pööramata kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2,8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamises oldud aeg 30.10.2015 s.o 1 päev ja 23.01.2016 – 24.01.2016 s.o 2 päeva ning alates 20.02.
ja § 424 järgi (30.10.2015 episood) ja põhikaristuseks
Süüdi tunnistada Vladimir Strelnik
järgi (23.01.2016 ja 20.02.2016 episoodid) ja mõista vangistus 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus mõistetud üksikaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes Vladimir Strelnikule liitkaristuseks vangistus 1 aasta.
lg 2 alusel karistus osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt tuleb Vladimir Strelnikul ära kanda vangistus 5 kuud ning ülejäänud vangistust 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui Vladimir Strelnik ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju (Tallinn, Tartu mnt.85) kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 p 2,8 kohaselt kohustada Vladimir Strelnikut katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.
Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakantava karistuse ärakandmiseni, arvates
lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks 20.02.2016.a.
lg 1 kohaselt arvata koheselt ärakantava karistusaja hulka ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.10.2015, 23.01.2016 – 24.01.2016, so kolm päeva. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4,9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Vladimir Strelnik’ult riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ning kaitsjatasu 312 eurot. 2 Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina ja edastatakse süüdimõistetule posti teel. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.