← Eesti

1-16-4446/12

Obsah (8)§ 187§ 245§ 248§ 318§ 247§ 45§ 326§ 175

1-16-4446 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2016. a., Tallinn Kohtuasja number 1-16-4446 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.

§ 187

lg 2 alusel välja mõista Maksim Fjodorovilt määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli ) eurot, mis kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Maksim Fjodorovile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Maksim Fjodorov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks ja 3 kuuks. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, Maksim Fjodorovi karistusaja hulka.
  4. Menetluskuluna mõistis kohus Maksim Fjodorovilt välja 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu kokku 870 eurot ja kaitsjatasu kokku 192 eurot. Kokku menetluskulusid summas 2137 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  5. Maksim Fjodorov mõisteti süüdi selles, et ta käitles ebaseaduslikult (omandas ja valdas) suures koguses narkootilist ainet (fentanüüli), olles isikuks kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Seega pani ta toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo.
  6. 20.05.
  7. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Maksim Fjodorov ja temale määratud korras kaitsja Kadi Mägi käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Maksim Fjodorovi süüdi tunnistamise kohta KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruse ja kohaldamise osas. Samuti selgitati ja lepiti kokkuleppes kokku Maksim Fjodoreovil süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude hüvitamise kohustuses ning nende suuruses käesolevas kriminaalmenetluses.
  8. Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatava Maksim Fjodorovi kaitsja Kadi Mägi, kes vaidlustab kohtuotsust Maksim Fjodorovilt välja mõistetud menetluskulude osas ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja rõhutas, et määruskaebus on esitatud kaitsealuse soovil, kes ei nõustu kohtuotsusega menetluskulude väljamõistmise osas ning soovib menetluskulude osas selle tühistamist. Maksim Fjodorov soovib, et kohus vähendaks temalt väljamõistetud menetluskulusid, kuna ta viibib vangistuses ja tal ei ole võimalik sellises suuruses menetluskulusid isegi aasta jooksul tasuda. Samuti on märgitud määruskaebuses, et süüdistatav taotleb kohtult kaitsja määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud määruskaebuse väidetega, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
  10. märtsist
  11. a jõustunud

redaktsiooni kohaselt on

§ 245lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda

§ 248

lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 2

(4)20.05.
  1. a abiprokurör Grete Vaher, süüdistatav Maksim Fjodorov ja tema kaitsja Kadi Mägi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et Maksim Fjodorov peab hüvitama sundraha 1075 eurot, ekspertiiside tasud kokku 870 eurot (tl 137; narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN1471 kulu 252 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 16E-AN0226 kulu 504 eurot ja DNA ekspertiisi nr 15E-GE1753 kulu 114 eurot). Samuti hüvitama kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses kokku 168 eurot ning kohtumenetluses lisanduva kaitsjatasu. Kokkuleppe sõlmimise hetkel menetluskulude absoluutsumma oli 2113 eurot. Menetluskulud on võimalik tasuda 12 kuu jooksul. 10.06.
  2. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Maksim Fjodorov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet. Kohtuotsusega ongi Maksim Fjodorov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitud absoluutsummale, millele on kohus lisanud kaitsjatasu 24 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Nimetatud menetluskulu on kokkuleppes ka märgitud ning süüdistatav ja tema kaitsja olid sellest teadlikud ning nõustunud sellega. Määruskaebuses on taotletud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Ka kohtuistungil ei ole süüdistatav ega tema kaitsja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise küsimust tõstatanud vaid on jäänud sõlmitud kokkuleppe juurde ning palunud on kokkuleppe kinnitamist. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

  1. novembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  3. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

§ 247

lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt

§ 318

lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

  1. Arusaamatuks jääb kaitsja poolt määruskaebuses märgitu kaitsja määramise kohta. Süüdistatavale on menetleja 03.03.
  2. a määrusega riigi õigusabi korras kaitsja määratud.

§ 45

lg 5 tulenevalt osaleb määratud korras kaitsja kriminaalmenetluses kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ning kaitsja võib loobuda kaitsekohustusest üksnes seadusest tulenevatel aluste. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaitsja sooviks loobuda kaitsekohustuse täitmisest. Kaitsja on määruskaebuse menetluskulude peale esitanud ning kaitsekohustust täitnud. Seega on süüdistatavale kaitseõigus tagatud ning puudub alus uue kaitsja määramiseks. 8.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust. 3

(4)9. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Maksim Fjodorovi kaitsja esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 10. Maksim Fjodorovi kaitsja Kadi Mägi esitas taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt on tasu suurus 24 eurot, sh käibemaks. Tasu suurus koosneb apellatsiooni koostamisest 0,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Liis Suik välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 24 eurot.

§ 187lg 2 alusel tuleb Maksim Fjodorovilt välja mõista kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse 24 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.