1-14-5792/36

(6)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Denissovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Andrei Denissov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 213 lg 1 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 3 aastat 4 kuud. Viru Maakohtu 16.03.2015 määrusega pöörati karistus täitmisele ning ühtlasi vabastati Andrei Denissov temale Viru Maakohtu 08.09.2014 kohtuotsusega 1-145792 KarS §199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud karistusest ning vähendati temale KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, lugedes uueks liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, lugedes lõplikuks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.03.2015 ja lõpp 14.11.

1. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.07.
2. Andrei Denissov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl. 74). Kinnipidamisasutusest Andrei Denissovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik on xxx Eelnevalt on ta keeldunud töötamisest, mistõttu ei olnud võimalik teda suunata õppima. Alustas riigikeele õpinguid 04.08.2015 A2 tasemele, kuid jättis pooleli. Läbis xxx, osaleb programmis xxx. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument ning ta ei ole seda taotlema asunud. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vennale ning kus elab ka Andrei Denissovi isa. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning isa ja vend on andnud nõusoleku isiku vabanemiseks sellele aadressile. Süüdimõistetul on põhiharidus, mille omandas xxx. Peale põhihariduse omandamist läks õppima kutsekooli telerite remondi eriala, kuid õpinguid ei lõpetanud. On olnud töötu, töötanud mitteametlikult ehitusel abitöölisena ning teinud metallitöid. Garanteeritud töökoht vabanemise korral puudub. Lähedastest on süüdimõistetul head ja toetavad suhted isa ja vennaga, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Andrei Denissov suhtleb ka abikaasa ja viimase alaealiste lastega. Abikaasa on käinud nii lühi- kui pikaajalistel kokkusaamistel. Meditsiiniosakonna poolt on süüdimõistetul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, kuid ise oma tervise üle ei kurda. Süüdimõistetu on nõus vabanema tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Viru Vangla ei toeta Andrei Denissovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Andrei Denissovi lähedasteks isa, 3 venda, 2 õde, abikaasa ja viimase alaealised lapsed. Kinnipeetava ema ja kaks venda on surnud. Suhted lähedastega on head ja nad on nõus Andrei Denissovit vabanemise korral igati toetama. Kinnipeetav suhtleb regulaarselt isa ja vendadega telefoni teel, abikaasa on käinud lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Vabanemise korral soovib isik elama asuda xxx Tegemist on kolmetoalise korteriga, mille omanikuks on süüdimõistetu vend. Korteris elavad käesoleval ajal Andrei Denissovi isa ja vend. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kinnipeetava isa ja vend on andnud nõusoleku toetamaks süüdimõistetu vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist. Kinnipeetava abikaasa sõnul elas Andrei Denissov enne vangistust tema juures aadressil xxxx, kuid selles korteris on praegu käimas suurem remont ning seetõttu läheb kinnipeetav esialgu elama oma sugulaste juurde. Süüdimõistetu abikaasa on töötu, isa pensionär ja vend töövõimetuspensionär. Lähedased on nõus Andrei Denissovit vanglast 2

(6)vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Süüdimõistetul on põhiharidus. Eriala ja ametlik töökogemus puuduvad. Enne vangistust oli tema sissetulekuks igakuiselt makstav töövõimetuspension. Vabanemisel on Andrei Denissovil võimalik see taastada Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Kinnipeetaval puudub isikut tõnedav dokument. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt kinnipeetava kohta 01.07.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei toeta Andrei Denissovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kusjuures vangistuses viibib neljandat korda. Korduv karistatus näitab, et isik varasemast karistusest järeldusi teinud ei ole. Varasemad karistused ning Ida-Viru Maakohtu 14.02.2006 kohtuotsusega mõistetud karistusest Harju Maakohtu 08.07.2008 määrusega tingimisi enne tähtaega vabastamine pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Puudub alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning süüdimõistetu oleks nüüd võimeline vabaduses õiguskuulekalt elama. Andrei Denissov kannab KarS § 64 lg l alusel mõistetud liitkaristust (mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest). Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgil on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 47% ja 51%, mis ei ole madal risk. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud AlkS alusel) ja narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud F10.21, F11.20 /kanepi tarvitamine/) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks Andrei Denissovit uute kuritegude toimepanemisest. Tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne, mistõttu kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kinnipeetaval on kaks kehtivat (ning üks lõppenud) distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on vähetõenäoline ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ohustatud ühiskonna heaolu, mistõttu teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse, tervise ja omandiõiguse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Toimepandud kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus (karistusaja algus ja lõpp on vastavalt 14.03.2015 ja 14.11.2017) ei ole proportsionaalne süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Kinnipeetava vabastamine vangistusest oleks ilmselt ennatlik ega oleks põhjendatud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad 3

(6)olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Denissovi ennetähtaegse vangistusest vabastamise vastu. Andrei Denissov selgitas kohtuistungil, et et tal ei esine praegu sõltuvust alkoholist ega narkainest. Ta oli ühesl korral enne tähtaega vabastatud

1. aastsl ja läbis katseja edukalt. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev selgitas kohtuistungil, et tulen juhtida tähelepanu asjaolule, suurem osa isiku varasematest karistustest jääbki ajavahemikule kuni 2006.a. Pärast seda on isiku kriminaalne aktiivsus oluliselt vähenenud. See on positiivne märk. Vangla arvesdtatud uue kuriteo toimepanemise protsendid on küsitava väärtusega, sest ei ole võimalik aru saada arvutamise metoodikast. Kaitsja arvates uue kuriteo toimepanemise risk ei ole tegelikult kõrge, sest
2. aastal pidas kohus võimalikuks vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga. Kaitsja leiab, et isiku puhul on võimalik teha prognoosi, et ja ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Isikul on perekonna tugi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Andrei Denissov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus. Eriala ja ametlik töökogemus puuduvad. Isik on töötanud mitteametlikult ehitusel ning teinud metallitöid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on
3. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varem on teda korduvalt karistatud vägivaldsete varavastaste kuritegude eest. Lisaks on isikut karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Käesoleval hetkel kannab isik karistust korterisse tungimise eest kus võttis ära teise isiku sularaha summas 150 eurot ja pangakaardi koos PIN-koodidega. Samal ööl võttis süüdimõistetu eelnimetatud pangakaardi ja PIN-koodidega AS-i SEB Pank sularahaautomaadist teise isiku arveldusarvelt sularaha summas 675 eurot. Lisaks eelnevale tõukas ta naisisikut selga, mille tagajärjel viimane kukkus maha. Seejärel tiris Andrei Denissov jõuga naise sõrmest ära valgete kivikestega kullast sõrmuse väärtusega 192 eurot ning lahkus sündmuskohalt koos sõrmusega. Väärteokorras on isikut karistatud 15-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 5 karistust: LS § 259 lg 1 alusel (liiklusnõuete rikkumine), NPALS § 151 alusel (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses), kahel korral AS § 70 alusel (alkohoolse joogi tarbimine avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine), VMS § 298 alusel (välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kuritegelikud hoiakud olemas. Kuritegusid paneb toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriteks on alkoholi või narkootilise aine tarvitamine või mitterahuldav majanduslik olukord. 4

(6)Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osales programmis Muutuste ringil. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument ning isik pole seda taotlema asunud. Samas ei ole see asjaolu iseenesest määravaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elavad süüdimõistetu vend ja isa. Vend ja isa on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Andrei Denissovil garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosneb isast, vendadest, õdedest, abikaasast ja viimase alaealistest lastest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on kuus korda kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Andrei Denissovit on korduvalt karistatud vägivaldsete varavastaste kuritegude eest ning seetõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, saab kohus järeldada, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul alkoholisõltuvus. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. 5

(6)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.11.2017, ärakandmiseni on veel natuke üle aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, programmis Muutuste ringil osalemine, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Denissovi temale Viru Maakohtu 08.09.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6