Obsah (4)

§ 152§ 38§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1466 Haldusasi T. T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.05.2015

) § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 ehk menetlus lõpetada.

1. Vaidlust ei ole, et kaebaja on korraldusest tuleneva nõude pangakontode esitamiseks täitnud (tlk 80 pöördel ja 112 pöördel) ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 61 lg-ga 2 on korralduse kehtivus lõppenud. Kuigi Riigikohus möönis 13.11.2014 lahendis, et teatud juhtudel on võimalik ka kehtetu haldusakti ületühistamine, siis praegusel juhul kohtule selle vajadust ei nähtu. Ka kaebeaja ei ole selliseid asjaolusid 29.02.2016 menetlusdokumendis välja toonud.
2. Kaebaja taotleb 29.02.2016 menetlusdokumendis menetluse jätkamist korralduse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja põhjendab õigusvastasuse tuvastamise nõuet sellega, et kaebaja soovib menetluses õigust ja õiglust, mistõttu tuleb selgitada, kas MTA-l oli õigus kolmandalt isikult välja nõuda maksumenetlusega mitte seotud dokumente. 8.1.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Menetlusosaline peab põhjendatud huvi ise ära näitama ning kohus saab üksnes kontrollida, kas kaebaja on seda teinud või mitte. Kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema (vt Riigikohtu 02.04.2009 lahend nr 3-3-1-99-08, punkt 29). 8.2. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude aluseks on põhjendatud huvi ja kaebaja õiguste kaitse vajaduse olemasolu. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses, sest sellisel juhul jääb haldusakt kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata, milleks on kaebuse esitajale kasulik tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi kaebuse esitajat õiguste teostamisel ja kaitsmisel (vt Riigikohtu 29.01.2009 lahend nr 3-3-1-78-08; 02.04.2009 lahend nr 3-3-1-99-08, punkt 29 ja 30; 02.04.2009 lahend nr 3-3-1-100-08, punkt 36; 06.05.2009 lahend nr 3-3-1-21-09, punkt 30; 10.09.2009 lahendis nr 3-3-1-24-09, punkt 7; 12.11.2009 lahend nr 3-3-1-70-09, punkt 12). Seega peab õigusvastasuse tuvastamine andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu, ning aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. 2 8.3.

§ 38

lg-st 4 ja

§ 45

lg-st 2 tulenevalt on tuvastamiskaebus pigem erandlik nõude liik, mille läbivaatamiseks peab olema kaebuse esitamise hetkel tuvastatav selle menetlemisest kaebajale tulenev kasu.

1. Kuigi kaebaja ei ole otsesõnu väitnud preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamist, siis võib seda soovi aimata kaebaja põhjendustest. 9.
2. Riigikohus on korduvalt selgitanud preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamist. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on tuvastamiskaebus lubatav nt kui kaebajal on huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, punkt 11, ja lahend nr 3-3-1-60-14, punkt 18) või kui tuvastamiskaebus võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-10, punkt 20). 9.
3. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu otsus nr 3-3-161-13, punkt 21) ning tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-10, punkt 20). 9.
4. Kohtul puudub alus eeldada, et MTA rikub igakordselt maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teabe nõudmisel seadust. Kolmandatelt isikutelt teabe nõudmine maksumenetluses on vastustaja kaalutlusotsus, mis tehakse juhtumipõhiselt. Maksukorralduse (edaspidi MKS) § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Ei menetlusosalistel (MKS § 43) ega ka menetlusvälistel isikutel (nt MKS § 61) ei ole õigust öelda maksuhaldurile ette, milliseid tõendeid ja kuidas ta peab koguma. Lisaks on kaebajal õigus iga teabe nõudmise juhtumil pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, sh taotleda esialgset õiguskaitset.
5. Kaebaja ei ole väitnud, et korraldusega oleks talle tekitatud kahju ning et korralduse osalise õigusvastasuse tuvastamine oleks vajalik esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal ei ole põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks ja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja kanda. 12.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik 3