Obsah (6)

§ 275§ 121§ 64§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.mail 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 17. mail 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-9888 Kohtu

§ 275järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust.

Sama otsusega tunnistati Nikolai Lilitškin süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti temale karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti temale liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust Nikolai Lilitškinile Tartu Maakohtu 17.05.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1282 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.10.
2. a. Kohtuotsus jõustus 27.05.
3. a. Tartu Maakohtu 09.02.
4. a määrusega vabastati Nikolai Lilitškin temale

§ 275

järgi karistuseks mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest, kuna nimetatud tegu dekriminaliseeriti 01.01.

1. a. Samas jättis kohus Nikolai Lilitškinile Tartu Maakohtu 29.10.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9888 mõistetud lõpliku karistuse, st 6 aastat 8 kuud ja 26 päeva vangistust muutmata. Kohtumäärus jõustus 07.05.
3. a. Nikolai Lilitškini karistusaeg algas seega 29.10.
4. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 25.07.
5. a. Nikolai Lilitškin esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Nikolai Lilitškini taotlust, kuna on suur tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uued kuriteod. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Nikolai Lilitškin avaldas kohtus, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta hakkab elama koos naisega XXXX. Naine käib tööl, teeb vabrikus jalanõusid. Ka temal on töökoht olemas – ta on elukutseline ehitaja ja hakkab kolmetoalises korteris kapitaalremonti tegema. Samuti hakkab ta remontima oma omandit, mis asub XXXX, et saaks välja rentida. Tööriistad ja materjalid on tal olemas. Ka poeg töötab ehitusel. Alkoholiga tal mingit probleemi ei ole, ta pole juba 15 aastat üldse alkoholi tarvitanud. Tal on XXXX ja alkohol on kategooriliselt keelatud. On iseenesest mõistetav, et ta hakkab vabaduses nõudeid tasuma. Pank hakkab ise raha võtma. Ta ei näe üldse mingeid probleeme. Ta saab hakkama juba
6. eluaastast peale. Kaitsja leidis, et Nikolai Lilitškin tuleks vabastada, allutades ta elektroonilisele järelevalvele. Isikul on olemas kindel elukoht. Seal saab ta elada koos elukaaslasega, kes on valmis teda toetama nii moraalselt kui majanduslikult. Tal on olemas ka sissetuleku teenimise võimalus. Ta on elukutselt ehitaja. Tal on olemas ka objekt, mille kallal tööd alustada. See on üks oluline põhjus, miks on võimalik väita, et Nikolai Lilitškin on võimeline vabaduses järgima norme ja elama ühiskonnas normaalset elu. Isik on võimeline teenima omale sissetulekut. Isikul enda sõnul alkoholi- ega narkootikumide sõltuvust ei ole. Ta ei ole tarvitanud alkoholi juba 15 aastat ja seda ka seetõttu, et tervis ei luba. Ta on valmis vabaduses nõudeid tasuma. Kaitsja on seisukohal, et Nikolai Lilitškin on võimeline vabaduses oma eluga toime tulema. Kohtuniku seisukoht Nikolai Lilitškin kannab liitkaristust ka tapmise katse eest, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Nikolai Lilitškin temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Nikolai Lilitškin plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava tuttavale S.J., kes on andnud nõusoleku, et Nikolai Lilitškin kolib sinna elama. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses korteris elamiseks. Aadressil XXXX elavad ka S.J. ise ning viimase tütar oma elukaaslase ja kahe alaealise lapsega. Kõik selles korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme 3 paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Nikolai Lilitškini on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste, sh ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ka reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Kuriteo, mille eest teda Tartu Maakohtu 29.10.

1. a otsusega karistati, pani Nikolai Lilitškin toime ajal, mil kandis vangistust kinnipidamisasutuses. Lisaks on ta kinnipidamisasutuses viibimise aja jooksul pannud toime pannud hulgaliselt distsiplinaarrikkumisi. 23.03.
2. a seisuga on tal 127 kehtivat distsiplinaarkaristust (valdavalt kartserisse paigutamine), millest enamus on talle määratud vanglateenistuse ametnike korralduste eiramise ning ebaviisakate ja solvavate väljendite kasutamise eest. Tulenevalt sellest, et Nikolai Lilitškin on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kelle rikkumised moodustavad sisulise süsteemi, kuna need väljendavad äärmiselt negatiivset suhtumist nii Tartu Vanglas kehtestatud korda kui ka vanglaametnikesse, olles selliselt ohuks vangla ning seal viibivate isikute üldisele julgeolekule, on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nikolai Lilitškin ei ole vangistuse jooksul tegelenud kuriteo riskide maandamisega. Ta on mõne kuu jooksul osalenud küll tööhõives (28.10.
3. a kuni 28.01.
4. a töötas ta sektsiooni koristajana), kuid muudest tegevustest ei ole ta huvitatud olnud. Nii on ta keeldunud riigikeele õppest kui ka sotsiaalprogrammides osalemisest. Ehkki Nikolai Lilitškini kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine, ei tunnista kinnipeetav oma sõltuvust ega soovi selle probleemiga tegeleda. Eelnev viitab üheselt sellele, et karistuste kohaldamine ei avalda Nikolai Lilitškinile soovitud eripreventiivset mõju. Lisaks puudub Nikolai Lilitškinil igasugune tahe ja motivatsioon tegeleda kuritegelikule käitumisele viinud probleemidega, õppida neid ennetama ja lahendama, et lõppkokkuvõttes pöörduda õiguskuuleka käitumise juurde. Tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ja kuritegelik käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on väga suur. Seetõttu on väheusutav, et Nikolai Lilitskin on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema. Lisaks puudub Nikolai Lilitškinil vabanedes kindel töökoht. Arvestades tema pikaajalist vanglas viibimist ning vähest töötegemise ja tööl käimise kogemust, ei ole usutav, et kinnipeetav suudaks tööjõuturul konkureerida ning saada endale äraelamist võimaldav töökoht. Enda äraelatamiseks vajalike vahendite puudus tõstab kuritegude toimepanemise riski veelgi. Positiivsed asjaolud, st see, et Nikolai Lilitškinil on vabaduses olemas kindel elukoht ning tema naistuttava S.J. väidetav toetus, ei vähenda kohtuniku hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral. Tõsiseltvõetav ei ole Nikolai Lilitškini väide, et tal on olemas tööriistad ning materjal ning et ta hakkab sissetulekut teenima ehitustöödega. Eelnevat kogumis hinnanud asub kohtunik seisukohale, et Nikolai Lilitškini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, seda vaatamata isegi asjaolule, et talle rakendataks elektroonilist valvet tema elukohas. Kuna Nikolai Lilitškin on äärmiselt 4 negatiivselt meelestatud nii Eesti Vabariigi õigussüsteemi kui ka selle esindajate suhtes, siis puudub kohtunikul veendumus selleski, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ning teha koostööd kriminaalhooldajaga. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Nikolai Lilitškini riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Gerda-Johanna Pellole makstud tasu 24 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Nikolai Lilitškinil. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5