1-16-4415 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4415 (16231600438) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav Ants-Eduard Kõiv Ik: 37108270295, EV kodanik, kesk-eriharidus; töökoht: enne vahistamist XXX OÜ; elukoht: XXX; asukoht: Vangla. Tõkend: alates 11.03.2016 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2016 kuni 11.03.2016, 29.03.2016 kuni 30.03.2016. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega vahistatud. Varasem karistatus: korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 16.03.2015 otsusega KarS §

§ 25lg 1, 2 järgi ja Kar

S § 68 lg 1, § 65 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva. Harju Maakohtu 04.11.2015 määrusega vabastati 20.11.2015 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, ära kandmata karistus 5 kuud ja 23 päeva. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. Ants-Eduard Kõiv süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Ants-Eduard Kõivule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva. 1
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.03.2016 kuni 11.03.2016, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates Ants-Eduard Kõivu viimasest kinnipidamisest, s.o alates 29.03.
6. Ants-Eduard Kõivu suhtes Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.
7. Ants-Eduard Kõivult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.o kokku 240 (kakssada nelikümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Ants-Eduard Kõiv, 1-16-4415, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel AntsEduard Kõivule tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: 2 CD plaati turvakaamera salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
9. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Ants-Eduard Kõiv´u süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 16.03.2015 Tartu Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega ning kes peale karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabanemist jätkas katseajal varguste toimepanemist ja uuesti 20.02.2016 kella 17.49 ajal viibides Tallinnas Toompuiestee 37 asuvas kaupluses Balti jaama Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluva ühe purgi õlut A.Le.Coq, väärtusega 0,99 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. 2 Samuti tema uuesti 10.03.2016 kella 13.47 ajal viibides Tallinnas Männiku tee 6 asuvas kaupluses Silikaadi Mini Rimi võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva ühe pudeli piiritusjooki Zolotoi Aist, väärtusega 8,59 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema uuesti 29.03.2016 kella 21.24 ajal viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Merimetsa Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluva ühe pudeli Liviko Laua viina, maksumusega 7,99 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Ants-Eduard Kõiv pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistuse kvalifikatsioon on õige, kogutud tõendid on lubatavad ning takistusi lühimenetluse kohaldamiseks ei ole.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 20.02.2016 episood Kohus leiab, et 20.02.2016 kella 17.49 paiku Tallinnas Toompuiestee 37 asuvas Balti jaama Selveris A.Le.Coq õlle purgi maksumusega 0,99 euro varguse katse toime panemine AntsEduard Kõivu poolt on tõendatud tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt Ants-Eduard Kõiv (tl 33-34) kuriteo toimepanemist ei eita, kuid väidab, et mäletab juhtunust ainult, et võttis purgi õlut ja oli kinni peetud. Mis seal täpsemalt juhtus ta ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes, kuid ei välista, et võis võtta kauplusest õlut. Kahetseb tehtut. Tunnistaja XXX´i ütluste (tl 26-29) kohaselt oli ta 20.02.2016 turvatöötajana tööl Tallinnas Toompuiestee 37 asuvas Balti jaama Selveris. Nägi, kuidas musta nahkjopega meesterahvas pani õlu jope taskusse ja kell 17.49 möödus kassadest kauba eest tasumata. Kinnipidamisel viskas mees õlu kassade suunas ja see kukkus maha ning sai kahjustada. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt (tl 30) osutus kinnipeetud meesterahvaks AntsEduard Kõiv. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 15), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 20.02.2016 kella 17.49 paiku Tallinnas Toompuiestee 37 asuvas Balti jaama Selveris pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 0,99 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, mille käigus 3 süüdistatav viskas poest võetud õlupurgi kassade poole tagasi, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta õlupurki poodi tagasi visanud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et kuigi süüdistatav oli oma sõnade kohaselt tugevas alkoholijoobes ja seetõttu teo toimepanemist hästi ei mäleta, siis pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda ilmestab ka õlupurgi kassade suunas tagasi viskamine, sest selline süüdistatava käitumine on hinnatav eesmärgipärase ja teadliku tegevusena ning õllepurgi viskamisega kassade suunas soovis süüdistatav vabaneda varastatust, et seda tema juurest ei leitaks. 10.03.2016 episood Kohus leiab, et 10.03.2016 kella 13.47 ajal Tallinnas Männiku tee 6 asuvas Silikaadi Mini Rimi kaupluses Zolotoi Aisti maksumusega 8,59 euro varguse katse toime panemine Ants-Eduard Kõivu poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt Ants-Eduard Kõiv (tl 54-55) ei tunnista kuriteo toimepanemist ning väidab, et ei mäleta juhtunust midagi. Ta isegi ei tea, kuidas ta Tallinnasse sattus, ei mäleta ka seda, et ta üldse seal Rimis käis, ammugi siis seda, mida ta seal tegi või võttis. Samas kuna ta ei mäleta, siis ei saa ta ka täiesti välistada, et see nii ei olnud. Tunnistaja XXX´i ütluste (tl 45) kohaselt oli ta 10.03.2016 müüjana tööl Tallinnas Männiku tee 6 asuvas kaupluses Silikaadi Mini Rimi. Kell 13.47 möödus tumedate riietega mees kassast ja turvavärav hakkas piiksuma. Mees jooksis eest ära, kuni alles bussipeatuses said koos turvamehega meesterahva kinni peetud. Meesterahva kilekotist leiti Zolotoi Aist, mille eest ei olnud makstud. Meesterahval õnnestus turvamehe käest minema joosta, kuid hiljem pidas politsei sama mehe siiski kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Tunnistaja XXX´i ütluste kohaselt (tl 61-63) oli ta 10.03.2016 turvatöötajana tööl Tallinnas Männiku tee 6 asuvas kaupluses Silikaadi Mini Rimi. Kuskil kella 13 paiku hakkasid turvaväravad häiret andma ja nägi meesterahvast poest välja jooksmas. Koos müüja Viljariga jooksid meesterahvale järele ja pidasid kinni ning tõid kauplusesse tagasi. Meesterahva kilekotis oli Zolotoi Aist. Siis õnnestus meesterahval põgeneda ja kutsuti politsei. Politsei tõi sama meesterahva kauplusesse tagasi. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt (tl 47-48) osutus kinnipeetud meesterahvaks Ants-Eduard Kõiv. Lisaks eeltoodule tõendab süüteo toimepanemist Ants-Eduard Kõivu poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 67-70) koos fototabeliga, milles on vaadeldud kaupluse Silikaadi Rimi turvakaamerate 10.03.2016 videosalvestist ning millest nähtub, kuidas süüdistatav liigub alkoholi leti juurde ja võtab midagi riiulilt. Käes on tal tühi ostukorv ja valge kilekott, kui ta kell 13.47 möödub kassadest, millegi eest maksmata. Peale seda möödub kassadest ka turvatöötaja ning 13.51 siseneb turvatöötaja kauplusesse, kes koos teise isikuga hoiavad kinni poest välja jooksnud meesterahvast. Turvatöötaja käes on valge kilekott. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Rimi Eesti Food AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 44), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 10.03.2016 kella 13.47 ajal viibides Tallinnas Männiku tee 6 asuvas kaupluses Silikaadi Mini 4 Rimi pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 8,59 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna turvaväravad hakkasid peale kassadest möödumist häiret andma ja süüdistatav proovis põgeneda, kuid ta võeti turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud eset omanikule tagastada. Vastupidi, süüdistatav proovis varastatud esemega põgeneda. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et kuigi süüdistataval tuvastati indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi 0,47 milligrammi ühe liitri kohta (tl 49) ja oma sõnade kohaselt ta teo toimepanemist üldse ei mäleta, siis pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka videosalvestuselt nähtuv, mille kohaselt isik siseneb poodi valge kilekotiga, läheb otsejoones alkoholi riiuli juurde, võtab riiulist pudeli ja siis möödub kassadest Zolotoi Aisti eest maksmata ning põgeneb turvatöötaja eest ära. Selline süüdistatava käitumine on hinnatav eesmärgipärase ja teadliku tegevusena. 29.03.2016 episood Kohus leiab, et 29.03.2016 kella 21.24 ajal Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Merimetsa Selver Liviko Laua viina maksumusega 7,99 euro varguse katse toime panemine Ants-Eduard Kõivu poolt on tõendatud tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt Ants-Eduard Kõiv (tl 33-34) kuriteo toimepanemist ei eita, kuid väidab, et ei mäleta midagi, kuna oli tugevas alkoholijoobes. Tunnistaja XXX´i ütluste (tl 5) kohaselt oli ta 29.03.2016 tööl Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Merimetsa Selver, kui kell 21.24 sai operaatorilt kõne, et tumedates riietes meesterahvas võttis pudeli lauaviina ja läks kassadest mööda kauba eest tasumata. Pidas mehe parklas kinni ja toimetas turvaruumi. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt (tl 6) osutus kinnipeetud meesterahvaks AntsEduard Kõiv. Lisaks eeltoodule viitab kohus asitõendi vaatlusprotokollile (tl 37-41) koos fototabeliga, milles on vaadeldud kaupluse Merimetsa Selver turvakaamerate 29.03.2016 videosalvestist ning millest nähtub süüdistatava liikumine kaupluse müügisaalis, kauba varguse toimepanemine ja tema möödumine kassadest kauba eest maksmata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (tl 3), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 29.03.2016 kella 21.24 ajal viibides Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvas kaupluses Merimetsa Selver pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 7,99 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi 5 vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui süüdistatav ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta viinapudelit omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et kuigi süüdistataval tuvastati indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi 0,90 milligrammi ühe liitri kohta (tl 7) ja oma sõnade kohaselt ta teo toimepanemist hästi ei mäleta, siis pani ta teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda kinnitab ka videosalvestuselt nähtuv, mille kohaselt isik siseneb poodi, läheb alkoholi riiuli juurde ja siis möödub kassadest viinapudel seljakotis. Selline süüdistatava käitumine on hinnatav eesmärgipärase ja teadliku tegevusena. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Ants-Eduard Kõiv on toime pannud 3 varguse katse episoodi väga lühikese perioodi jooksul, s.o 20.02.2016 kuni 29.03.
2. Samuti nähtub kiirmenetluse otsustest väärteoasjades nr 251016000468 (tl 93) ja nr 251016000472 (tl 94), et Ants-Eduard Kõiv on toimepannud vargused KarS § 218 lg 1 järgi 17.02.2016 ja 18.02.
3. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti iga varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati omanikule, jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Ants-Eduard Kõiv pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.
4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. 6 Ankeetandmete kohaselt Ants-Eduard Kõiv viibib alates 31.03.2016 vahi all ja käesoleva kohtuotsusega mõistetakse talle karistuseks vangistus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Karistusregistri väljavõttest (tl 84-87) nähtuvalt on süüdistataval mitmeid kehtivaid kriminaalkaristusi varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Ants-Eduard Kõivu süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju praktiliselt ei tekitatud. Arvestades ka varastada proovitud esemete väärtust, mis jäid alla 9 euro, siis kohtu arvates Ants-Eduard Kõivu süü on hinnatav suhteliselt väikesena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust olenemata sellest, et ta süütegude toimepanemist hästi ei mäletanud. Süüdistatav avaldas kahetsust ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid tulenevalt süüdistatava karistusandmetest ja menetletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest suhtub sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Samas süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus süüteod on jäänud katse staadiumisse ja varalist kahju on ühele kannatanule tekitatud alla 1 euro. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Edasi juhib kohus tähelepanu Tartu Maakohtu 16.03.2015 otsusele, millega karistati süüdistatavat KarS §

§ 25lg 1, 2 järgi ja Kar

S § 68 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva (tl 91-92). Harju Maakohtu 04.11.2015 määrusega vabastati süüdistatav 20.11.2015 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, ära kandmata karistus on 5 kuud ja 23 päeva (tl 89-90). Seega käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse süüdistatavat kolme varguse katse episoodis, mis on toime pandud Harju Maakohtu 04.11.2015 määrusega määratud 6-kuulise katseaja jooksul. KarS § 76 lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses liita eelmise, so Tartu Maakohtu 16.03.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavat on nii varguste kui varguse katsete toimepanemise eest korduvalt karistatud (tl 84-87) ja pärast karistuste kandmist või karistuse kandmiselt vabastamist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist ning vaid kolme kuu möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanemist jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvatele karistustest vabastamistele ja karistuste asendamistele ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et liitkaristusena mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. 7 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Ants-Eduard Kõivu on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest (tl 84-87). Lisaks on Ants-Eduard Kõiv eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatav viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8