← Eesti

2-13-53784/65

Obsah (9)§ 657§ 444§ 405§ 122§ 652§ 643§ 459§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-13-53784 Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2016, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek S

§ 657lg 1 p 2¹).

Osas, milles apellant vaidlustab TKO hagis MO vastu väljamõistetud elatist, tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. I 8. Apellant ei ole kaebuses märkinud, millist asjaolu maakohus ei arvestanud või millise tõendi on maakohus hindamata jätnud. Apellatsioonkaebuses tugineb JO (edaspidi kostja) asjaolule, et kohus pole arvestanud elatise väljamõistmisel kostja sissetulekutega ja selgitab, et elatise väljamõistmine hagejate poolt nõutud summas kahjustab kostja enese tavalist ülalpidamist. 4

(9)9. Maakohus on menetlenud asja lihtmenetluses, milles

§ 444

lg 2 järgi võib maakohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega.

§ 405

lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot. Seda põhjusel, et

§ 405

lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

§ 122

lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete summat. Käesolevas asjas ületavad alaealiste hagejate nõuded üksnes juba menetluse jooksul sissenõutavaks muutunud nõuete osas 2000 eurot (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-185-15, p 4 ja nr 3-2-1-56-16, p 19). Seega ei tohtinuks asjas menetleda lihtmenetluse korras. Hagihinna on maakohus õigesti määranud. Maakohus on leidnud oma otsuses, et lapsevanemate igakuised sissetulekud on võrreldavas suuruses ja puudub alus vanematelt alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks. Maakohtu otsuse põhjendus ei ole selles osas jälgitav. Maakohus on loetlenud küll sissetulekute iseloomu (nt dividendid, kinnistu võõrandamisest saadud tulu, hagejate esindajale kuulub sõiduk), kuid otsuses puuduvad andmed sissetulekute või vara suuruse kohta, mida võrrelda. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus parandada, kogudes täiendavaid tõendeid ja hinnates neid. Ringkonnakohus on oma 19.04.2016 kirjaga palunud pooltel vanemate varalist seisu kirjeldada ja esitada vastavad tõendid.

  1. MO on oma sissetulekute tõendamiseks esitanud töölepingu (I kd, tl 115-118) ja palgatõendid (IV kd, tl 50-57), Maksu- ja Tolliameti tõendid (IV kd, tl 58-63), konto väljavõtte (IV kd, tl 64-79), mille kohaselt töötab ta alates 01.03.2013 täistööajaga AS XXX osakonna sekretärina ja tema põhipalk on 580 eurot kuus. 02.09.2014 menetlusdokumendis on MO selgitanud, et tänaseni on toetanud laste ülalpidamist ka tema ema, kelle juures MO koos lastega elab. Eesti Riikliku Autoregistri tõendi kohaselt (IV kd, tl 2) on MO nimele registreeritud sõiduauto Toyota Aygo, väljalaskeaastaga
  2. MO on avaldanud, et sõiduk on tema kasutuses, kuid vanemate ühisomandis, seda ei ole võimalik müüa enne vara jagamist. Selle võõrandamine ei oleks ka mõistlik, kuna ema vajab seda laste igapäevaseks transpordiks. JO ei ole palunud arvestada auto kasutamisest tuleneva kasutuseelisega. Arvestades, et eelduslikult on abikaasade osad ühisvaras võrdsed, ei mõjuta ühisvara koosseis poolte varaliste võrdsuse proportsiooni käesolevas asjas.
  3. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlusalusel ajal on laekunud MO arvele peretoetus. Maakohtu otsuse põhjendustest pole jälgitav, kas ja kuidas kohus igakuiselt laste ema arvele laekuvat laste vajaduste rahuldamiseks ettenähtud summat elatise suuruse määramisel arvesse võttis. Kuna tegemist on riigi poolt laste vajaduseks antava toetusega, tuleb selle arvel lugeda igakuiselt kantuks laste kulutused vastavas osas. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-37-11 kohaselt ja riiklike peretoetuste seaduse (RPS) § 1 lõike 1 alusel tuleb enne ülalpidamiskohustuse suuruse määramist lugeda alaealise lapse vajadused saadud/saadava riikliku toetuse ulatuses kantuks. Seega ei tule riiklikud peretoetused arvesse ema sissetulekute suuruse arvestamisel. Samal põhjusel ei lähe ema sissetulekuna arvesse lapse lasteaiatoetused, millele on apellant viidanud 30.05.2016 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis.
  4. Apellandi väited, et ema sissetuleku hulka tuleks arvestada laste tulumaksutagastused, on iseenesest õiged. Samas ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust. MO kontoväljavõttelt (IV kd, tl 25-29) nähtub tulumaksu tagastus üksnes 01.03.2011 summas 815,83 eurot. Käesolevas asjas esitatud vastustajate hagid ei puuduta vaidlust enne 13.11.
  5. Nimetatud tulumaksu tagastuse põhjal pole võimalik teha maakohtust erinevat järeldust selle kohta, et vanemate varalised sissetulekud on võrreldavad ja puudub alus kalduda kõrvale poolte võrdsusest. 5

(9)
  1. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt puudub JO-l kinnistusraamatusse kantud vara puudub (II kd, tl 66). 01.02.2015 hagejate menetlusdokumendi kohaselt ja vastustajate vastuse kohaselt apellatsioonimenetluses võõrandas JO endale kuulunud XXX kinnistu kohtumenetluse ajal oma praeguse abikaasa vennale, kuid jäi seda ise kasutama. Kinnistu võõrandamine kohtumenetluse ajal on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (II kd, tl 98). 19.04.2016 saadetud kirjas palus ringkonnakohus JO-l vastata küsimusele, kui palju maksis menetluse kestel võõrandatud kinnistu ja põhistada, kas ja mis asjaoludel kasutab kostja seda edasi. Kohus palus kostjal oma väiteid ka tõendada ja selgitas mh, et kohaseks tõendiks on ostumüügileping. Kostja nimetatud kohtu küsimusele ei vastanud ja tõendeid ei esitanud.
  2. JO väiteid tema töötasu kohta 320 eurot kuus 2013 aastal kinnitavad e-maksuameti väljavõte (I, tl 172-174) ja 2015 aasta kohta tuludeklaratsioon (IV kd, tl 91-102). Vaidlust ei ole sellest, et JO on endale tööandja (XXX ainuomanik ja juhatuse liige). Lisaks XXX OÜ-le on JO ainuosanik ja juhatuse liige ka XXX OÜ-s (IV kd, tl 1). XXX OÜ prokurist IO on väljastanud tõendid JO makstud tasude kohta, millest nähtub, et ajavahemikul september 2013 kuni august 2014 on JO-le makstud brutotasu 320 – 355 eurot kuus (II kd, tl 67) ning ajavahemikul jaanuar 2013 – detsember 2013 320 eurot kuus (II kd, tl 70), 2014 jaanuar kuni august 2014 355 eurot kuus, v.a veebruari kuu, kus palka ei ole makstud. Konto väljavõttelt perioodi 01.09.2013 – 09.09.2014 kohta (II kd, tl 69) nähtub, et XXX OÜ on lisaks palgale teinud JO-le ülekandeid selgitusega „majandusavanss aruandvale isikule“ netopalgaga samas suuruses 272,93 eurot, samuti kahel korral selgitusega „majandusraha“ 1000 ja 900 eurot. Viimati nimetatud tõendist nähtub, et JO saab äriühingult makseid mitte üksnes palgana, vaid ka muudel alustel.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellant teinud oma väiteid võimatuse kohta tasuda vastustajatele miinimumelatist usutavaks. Apellandile kuuluvad ja tema poolt juhitavad äriühingud ei maksa apellandile piisavalt palka nagu nähtub XXX OÜ 2014 majandusaasta aruandest (IV köide, tl 30-38) või ei maksa üldse palka nagu nähtub XXX OÜ 2014 majandusaasta aruandest (IV kd, tl 39-45). XXX OÜ on menetluse jooksul lõpetanud dividendide väljamaksmise. Samas on tegemist apellandi otsustega ettevõtete äritegevuse juhtimisel, võimaliku kasumi ettevõtte majandustegevuse jätkamisse ja laiendamisse suunamisel või juhatuse liikme tasu mittemaksmisel. Apellant on võõrandanud endale kuuluva kinnistu, andmata kohtule selgitusi võõrandamise asjaolude (hinna, edasi kasutamise) kohta. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-127-09 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada mh asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kuigi perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, ei tähenda eeltoodu, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Apellant ei ole teinud usutavaks asjaolu, et tema varaline seis on selline, et elatise maksmine miinimummääras kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Tööealise ja terve isikuna pole apellant põhistanud, miks ei ole tal võimalik leida tööd, mis tagab tema lastele vajalikus määras ülalpidamise. Apellant ei ole kaebuses viidanud ühelegi asjaolule, millest võiks järeldada, et põhjendatud oleks jätta elatis apellandilt välja mõistmata või välja mõista alla miinimummäära. Seetõttu ei ole alust kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära. 6
(9)II 16. Vastustajad on apellatsioonimenetluses 11.05.2016 menetlusdokumendis tuginenud asjaolule, et apellandile kuulus hall Toyota Avensis ja ATV. Mõlemad on apellant võõrandanud, kuid ATV-d kasutab apellant edasi. Nimetatud väited jätab ringkonnakohus kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud tähelepanuta (

§ 652lg 4).

  1. Apellant on apellatsioonimenetluses 30.05.2016 menetlusdokumendis tuginenud asjaolule, et kooselu ajal kattis apellant kõigi hagejate kulutusi ja remontis MO emale kuuluvat eramut, mis jäi lastele koduks. Nimetatud väited ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna elatist nõuavad vastustajad alates ajast, mil vanemad koos ei ela ning elatise vaidluse lahendamisel pole võimalik arvestada vanema võimalike asja remontimisest tulenevate nõuetega kas teise vanema või kolmanda isiku vastu.
  2. Apellant on esmakordselt apellatsioonimenetluses tuginenud asjaolule, et lapsi on arvestatavalt toetanud ka tema ema TO, apellant on palunud sellega arvestada tasaarvestuse tegemisel. Apellant on lisanud tõendina TO ja SO kirjaliku seletuse (IV kd, tl 103-104), mille kohaselt on erinevad vastustajad viibinud erinevatel vaheaegadel maal ja MO ei ole neile ülalpidamisraha sellel ajal jätnud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna apellant ei ole maakohtu menetluses vastavaid asjaolusid esile toonud (

§ 652lg 4).

Ringkonnakohus tagastab tõendi. Ringkonnakohus märgib siiski, et vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel lapselapse ülalpidamise kohustust, on õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale. Vanema ülalpidamiskohustus tuleb lugeda täidetuks vanavanemate makstud elatise ulatuses. Ainult asjaolust, et lapsed on viibinud suvevaheaegadel vanavanemate juures ja laste ema pole vanavanematele laste ülalpidamiseks raha tasunud, pole võimalik järeldada, et seda saaks arvestada JO ülalpidamiskohustuse täitmisena nagu apellant soovib. Laste ülalpidamiskulud ei tähenda lisaks üksnes peavarju ja söögi pakkumist. Esitatud asjaoludest ja tõendist ei nähtu, millises ulatuses on vanavanemate poolt ülalpidamist JO arvel antud. Käesolevas vaidluses ei oleks seetõttu tegemist ka asjakohase tõendiga. 19. Apellatsioonkaebuses vaidlustab apellant JO ka otsuse punkti 7, millega on osaliselt rahuldatud TKO hagi MO vastu. TKO ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja apellant ei ole märkinud MO ka vastustajaks. Seega on apellatsioonkaebus nimetatud osas ekslikult menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi vaatamata

§ 643lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi kui lugeda JO apellatsioonkaebus esitatuks TK seadusliku esindajana, puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused, miks peab apellant otsust valeks. Ainuke võimalik apellatsioonkaebusest tulenev põhjendus on asjaolu, et otsusega kahjustatakse JO enese tavalist ülalpidamist. Nimetatule on ringkonnakohus hinnangu andnud ja leidnud, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 20. Vastustajad on apellatsioonimenetluses väitnud, et XXX OÜ omab sõidukit ja ettevõttel on 1 töötaja, mistõttu on tegemist varaliselt väärtusliku ettevõttega. Apellandid on taotlenud, et kohus kohustaks apellanti esitama andmed ettevõtte vara kohta ja töötaja isiku kohta, sest ilmselt on tegemist apellandi elukaaslase ja XXX kinnistu uue omanikuga, kellele suunatakse ettevõtlusest saadud tulu ja kelle kaudu varjab apellant enda võimalikku tulu. 7

(9)Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole vajadust. Apellant on ise selgitanud, et kasutab oma äriühingu liisinguautot. Seega ei ole asjaolus, et äriühingule kuulub vara, vaidlust. Asjaolul, kas apellandi poolt võõrandatud kinnistu uueks omanikuks on äriühingu töötaja, ei ole samuti tähendust asja lahendamisel. Ringkonnakohus on kinnistu võõrandamise osas võtnud seisukoha (otsuse p 15) ja täiendavate tõendite kogumiseks vajadus puudub. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. 21. Esmakordselt apellatsioonimenetluses on vastustajad tuginenud asjaolule, et XXX OÜ-le kuulub ATV, mida kasutab apellant. Vastustajad on taotlenud, et kohus kohustaks apellanti esitama kohtule andmed selle ettevõtte vara kohta, sest on võimalik, et ATV kuulub ettevõttele. Ringkonnakohus jätab nimetatud väite ja tõendi kogumise tähelepanuta, kuna see on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 4).

22. Apellandi väitel oleks võimalik asja lahendada kompromissiga, kuna TK elab nüüd taas tema juures. Ringkonnakohus on andnud pooltele aega kompromissi leidmiseks, kuid pooled ei ole seda saavutanud. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ei ole väide, et ühe lastest elukoht on muutunud, asjassepuutuv, kuna väidetav asjaolu on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Apellandil on võimalik asjaolude olulisel muutumisel esitada vastav hagi

§ 459alusel elatise vähendamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Seoses eeltooduga tagastab kohus apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud elukohateate avalduse ja TK iseloomustuse kui mitteasjakohase tõendid (IV kd, tl 105-108).

  1. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ja tagastab apellandile Maksu- ja Tolliameti tõendeid JO deklareeritud palga ja kinnipeetud maksude kohta (IV kd, tl 86-90), kuna need on juba maakohtu menetluses esitatud ja toimikus olemas.
  2. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellandi kanda

§ 171lg 1 alusel.

25. Hagejad palusid määrata oma apellatsioonimenetluse kuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 600 eurot (käibemaksuga) esindaja 6 tunni ulatuses tehtud toimingute eest, sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendikonsultatsioon 1 tund, vastus apellatsioonkaebusele 4 tundi, lõppsõna koostamine 1 tund. Hagejad on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Olenemata kostja vastuväidete puudumisest hageja menetluskulude nimekirjale, hindab ringkonnakohus

§ 175lg 1 alusel hageja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kolleegium märgib, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ja asja menetleti apellatsiooniastmes kirjalikus menetluses. Lisaks oli hagejatel sama esindaja ka maakohtu menetluses. Hagejate vastuväidete mahtu arvestades saab kliendi konsulteerimise, apellatsioonkaebusega tutvumise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi. Lõppsõna koostamise põhjendatud ajakuluks saab kolleegiumi hinnangul pidada 0,5 tundi. Hagejate esindaja tunnitasu on 100 eurot tunnis (käibemaksuga), mida saab tavapärast juristide tasu kohtumenetluses arvestades pidada

§ 175lg 1 kohaselt mõistlikuks.

Seega kokku tuleb hagejate menetluskuluna apellatsioonimenetluses kindlaks määrata ja kostjalt hagejate kasuks välja mõista 3,5 x 100 = 350 eurot (käibemaksuga). 8

(9)/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.