← Eesti

1-15-4692/29

Obsah (5)§ 414§ 173§ 139§ 180§ 427

Kriminaalasi nr 1-15-4692 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2016 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4692 Kohtunik Liivi Loide Istungisekretär Viivi Kalme

§ 414

lg 1 saadab kohus Voldemar Gennole kohtumääruse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414lg 3.

Sisse nõuda Voldemar Gennolt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti; 2) ekspertiisitasu 510 (viissada kümme) eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, 1

(5)EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks
  1. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Voldemar Genno on Tartu Maakohtu 08.06.
  2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-154692 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Voldemar Gennole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.08.
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7035 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 6 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Voldemar Gennole 1 aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Voldemar Gennole liitkaristuseks mõistetud vangistus 365 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel oli Voldemar Genno kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks kohustati Voldemar Gennot käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi. 27.01.
  4. a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande Voldemar Genno kohta talle Tartu Maakohtu 08.06.
  5. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-4692 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Voldemar Genno on korduvalt rikkunud kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu ise alkoholi tarvitamist eitab, kuid 09.07.2015 ja 14.07.2015 ilmus Voldemar Genno kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes. 04.12.2015 tuvastati joove Voldemar Gennol tema elukohas läbiviidud kontrolli käigus ning 28.12.2015 ja 21.01.2016 taas kriminaalhooldaja vastuvõtul. Voldemar Gennole on koostatud mitu kirjalikku hoiatust. Samuti on tekkinud mahajäämus ÜKT tundide sooritamisel. Kriminaalhooldaja on korduvalt vestelnud Voldemar Gennoga kohtu poolt määratud kohustuste täitmise vajalikkusest, ravile pöördumise võimalustest ning rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. Kriminaalhooldaja hinnangul takistab Voldemar Genno oma käitumisega kriminaalhoolduse läbiviimist, mistõttu teeb kriminaalhooldaja ettepaneku KarS § 74 lg 4 alusel pöörata sooritamata üldkasuliku töö tundide osas vangistus täitmisele. Ettepaneku tegemisel lähtub kriminaalhooldaja asjaolust, et Voldemar Genno on toime pannud kaks isikuvastast kuritegu ning samaliigilise vägivallakuriteo toimepanemise risk püsib jätkuvalt kõrge. Hooldusalune ei tunnista alkoholiprobleemi olemasolu ja võib alkoholi tarbinuna käituda agressiivselt. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 15.02.
  6. a. Voldemar Genno kohtuistungile ei ilmunud. 07.03.
  7. a kohtuistungile Voldemar Genno samuti ei ilmunud, kuigi kohtukutse sai ta isiklikult kätte 23.02.2016 kriminaalhooldajalt. Sekretär helistas kohtuistungi alguses Voldemar Gennole, kes teatas, et ta on kodus Adaveres ja peab täna rahatrahvi ära tasuma ning ei saa aru, miks ta peab veel kohtusse istungile tulema. Kriminaalhooldaja Mariina Boiko on arvamusel, et Voldemar Genno ei saa aru, miks ta on kohtusse üldse kutsutud. Voldemar Genno räägib, et maksab trahvid ära ja tal ei ole üldse kohtusse asja. Ühtegi tundi üldkasulikku tööd Voldemar Genno vahepeal teinud ei ole. Üldkasulikust tööst on tehtud 159 tundi ja tegemata 206 tundi. Kuna Voldemar Genno 2
(5)kohtuistungile ei ilmunud, taotles kriminaalhooldaja sundtoomise kohaldamist järgmisele kohtuistungile. Kohus kohaldas Voldemar Genno suhtes sundtoomist Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja 14.03.
  1. Kohtuistungil selgitas Voldemar Genno talle etteheidetud rikkumiste asjaolusid. Voldemar Genno arvab, et kõik üldkasuliku töö tunnid on tal tänaseks tehtud, seda saavad väidetavalt tõendada xxxxxxxxxxxtema abikaasa ning veel kaks isikut, kelle nimesid ei tea. Kohtusse ilmumata jätmise kohta selgitab Voldemar Genno, et ta ei saanud aru, miks ta peab kohtusse ilmuma. Psühhiaatri juures ei ole Voldemar Genno enda sõnul käinud, kuid on sellest huvitatud ja nõus minema. Ekspertiisi aja määramisel palus Voldemar Genno arvestada, et tal on võimalik seda teha pärast
  2. aprilli, sest ta saab siis transpordiks vajaliku raha. Kriminaalhooldaja avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande aluseks olnud asjaolud ning kinnitas, et Voldemar Gennol on praeguseks jätkuvalt tegemata 206 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja leidis, et Voldemar Gennole on vajalik määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja kontrollida isiku vaimset seisundit. Kohus määras uue kohtuistungi 04.07.
  3. a, kuid Voldemar Genno taaskord kohtuistungile ei ilmunud. 18.08.
  4. a ilmus süüdimõistetud kohtuistungile ja esialgu selgitas, et tal on töö, mis talle määrati, tehtud. Kohtu korduvate selgituste järel, kuidas käib üldkasuliku töö tegemine ning nende üle arvestuse pidamine ning et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole töö tunde nõuetekohaselt ja karistuseks määratud hulgal tehtud, avaldas Voldemar Genno, et ta võib nüüd selle töö ära teha. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil varasemalt esitatud seisukoha juurde ja leidis, et sooritamata üldkasuliku töö tundide osas tuleb vangistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja avaldas, et Voldemar Gennol on siiani tegemata 206 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks märkis ta, et süüdimõistetu on käitunud vastutustundetult, leidnud erinevaid põhjusi töö mittetegemiseks ja venitanud erineval moel ka erakorralise ettekande arutamisega – ta on korduvalt jätnud ilmumata nii kohtuistungile kui ka ekspertiisi määratud ajal. KOHTU SEISUKOHT KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Voldemar Genno on kogu kriminaalhooldusperioodil suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistusse. Voldemar Genno on teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, mida tal täita tuleb. Samuti on ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Vaatamata sellele on Voldemar Genno süstemaatiliselt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ta on ilmunud korduvalt kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholijoobes ning alkoholijoove on Voldemar Gennol fikseeritud ka tema elukohas 3
(5)läbiviidud kontrollide käigus. Voldemar Genno eitab alkoholi tarvitamist ning keeldub ravile pöördumisest. Lisaks eelnevale on problemaatiliselt kulgenud ka üldkasuliku töö tegemine. Ta annab töö tegemise kohta vastakaid ütlusi ega nimeta konkreetseid aegu või töö tegemise kohti, mis väidetavalt peaks olema tehtud kriminaalhooldaja poolt fikseeritule lisaks. Tema ütlustest saab teha järelduse, et ta on teinud ära vaid osa talle määratud tööst ja leiab, et see peaks olema piisav karistus. Nii kriminaalhooldaja kui ka kohus on talle korduvalt selgitanud, et see ei ole piisav, kuid vaatamata sellele ei ole ta asunud nõuetekohaselt asenduskaristust kandma. Voldemar Genno käitumisest ja selgitustest kohtuistungil tekkis kahtlus tema arusaamisvõimes ja kohus määras ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et süüdimõistetu on võimaleine aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Samuti on ta võimeline osalema menetluses ja kandma karistust. Ka eksperdile avaldatust selgub, et Voldemar Genno sai aru, et tal on kohustus teha enam tööd, kui seni teostatud ja ta avaldas valmidust seda teha. Tegelikkuses ta aga tööle ei asunud. Voldemar Gennol on jätkuvalt tegemata 206 tundi üldkasulikku tööd. Käesolevaks ajaks on aga läbi saanud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek Voldemar Gennole mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuivõrd leebemad meetmed ei ole Voldemar Gennole positiivset mõju avaldanud, on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 206 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Voldemar Gennol karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 6 kuud 26 päeva vangistust. Menetluskulud Kohus on seisukohal, et Voldemar Genno sundtoomisega põhjustatud kulu ning ekspertiisi läbiviimise kulu tuleb Voldemar Gennolt välja mõista.

§ 173

lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. Kriminaalasja toimikust nähtub, et Tartu Maakohus on 07.03.2016. a määrusega kohaldanud Voldemar Genno sundtoomist kohtuistungile.

§ 173lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud.

Kriminaalasja materjalide kohaselt on Voldemar Genno jätnud kohtuistungitele tulemata ja käitunud sellega kriminaalmenetlust takistavalt. Selleks, et tagada Voldemar Genno kohalolek kohtuistungil, pidas kohus vältimatuks kohaldada Voldemar Genno sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Selline kulu on tekkinud Voldemar Genno enda süül, kuna tema kohaloleku tagamiseks kohtuistungil ei olnud muud võimalust kui

§ 139

sätteid järgides kohaldada tema sundtoomist.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ka riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu. 15.03.

  1. a määrusega määras kohus, et süüdimõistetu Voldemar Genno suhtes tuleb läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiis. Ekspertiis teostati 25.05.
  2. a.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Eelnevast tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 24,70 eurot ja ekspertiisikulu summas 510 eurot, so menetluskulud kokku summas 534,70 eurot välja mõista Voldemar Gennolt. Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras. 4

(5)Kohus lähtub määruse tegemisel

§ 427lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.