1-11-7375/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7375 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli 2016 määrus süüdimõistetu Vladimir Leppiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir 37801115218), määruskaebus Leppik (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. juuli 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Vladimir Leppiku määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 06.01.2012 otsusega karistati Vladimir Leppikut KarS § 113 järgi 8 aasta vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.
7. Karistuse kandmise lõpp 26.01.
8. Maakohtu määrus
9. Tartu Maakohtu 08.07.2016 määrusega jäeti V. Leppik vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused vabanemiseks on olemas, kuid täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
10. Korduvalt kriminaalkorras karistatud V. Leppik kannab käesolevalt kolmandat reaalset vangistust tapmise eest, olles varem karistatud nii isikuvastaste kuritegude kui ka varavastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemiseni on viinud vägivalla kasutamine probleemide lahendamiseks ning soodusteguriks on olnud sõltuvusained. 2.
11. Positiivne on, et V. Leppik on vangistuses omandanud riigikeele B1 tasemel, kuigi keele omandamine nõuab temalt suurt pingutust, samuti tööhõives sektsiooni koristajana osalemine ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. V. Leppik on ise avaldanud, et alkoholi tarvitamisega tal probleeme ei esinenud ning alkohol tema igapäevast elu ei mõjutanud. Narkootikumide tarvitamist ta eitab – enda sõnul on ta ainult 2 eelmise vangistuse ajal neid proovinud. V. Leppik on avaldanud, et ta ei ole veel valmis oma harjumusi muutma, kuna emotsioone, mida ta sõltuvusainete tarvitamisest saab, ei ole rohkem kuskilt võimalik võtta ja neid asendada ei ole samuti võimalik. Saadavad emotsioonid on aga V. Leppiku sõnul võrratud. Seega ei saa sõltuvuskäitumist käsitlevas programmis osalemist pidada tulemuslikuks. Vangistusest vabanemisel on V. Leppikul olemas kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. Enne vangistust on süüdimõistetu aeg-ajalt tööga hõivatud olnud. Samas on teada, et enne vangistust tegevusetult olnud V. Leppik on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, kulutades raha hetkelise heaolu tagamiseks. Süüdimõistetul on tasumata nõudeid üle 4000 euro ja vabanemisfondis vaid natukene üle 300 euro. Kuigi V. Leppikul on toetavad ja head suhted oma emaga, oli tema suhtlusringkond varem peamiselt kriminaalne. Samuti on tal kriminaalkorras karistatud vend, kellega ta on koos kuriteo toime pannud. Pojaga on V. Leppikul suhted katkenud. 2.
12. V. Leppik ei tunnista täielikult enda süüd, püüdes ennast õigustada sellega, et kannatanu ei surnud mitte sündmuskohal, vaid mitu päeva hiljem haiglas. Peale enda süü minimeerimise on olemas andmed, et V. Leppik pisendab vestlusel probleemide olemasolu ega ole võimeline nägema kriminaalset käitumist soodustavaid põhjuseid ja tegureid. Ta on avaldanud, et ei soovi ennast muuta ega oma tulevikuks plaane. Samuti ei saa ta enda sõnul kinnitada, et suudab vabaduses kuritegelikust käitumisest loobuda. Asjaolu, et V. Leppik ei suuda tõenäoliselt kriminaalsest eluviisist loobuda, kinnitab ka see, et tal on käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et tal on ka range järelevalve tingimustes probleeme enesedistsipliiniga. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul on 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on 43%. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangla kohustamist esitada tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule läbi vaatamiseks 6 kuu pärast. Süüdimõistetu ei nõustu, et ta oleks varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, sest ta ei ole kunagi kriminaalhooldusele allutatud olnud. Samuti ei ole V. Leppikul sõltuvust narkootikumidest, ta on tarvitanud amfetamiini 2 korda. V. Leppik kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud ja leiab, et suudab tulevikus oma käitumist muuta. Kriminaalhooldus aitaks tal taasühiskonnastuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Leppiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis. Ka sõltuvusainete tarvitamise osas on maakohus seisukoha võtnud ning määruskaebuses väljatoodu ei lükka seda ümber.
16. Süüdimõistetu väide, et ta ei ole varem viibinud kriminaalhooldusel on väär. Kohtute Infosüsteemi (KIS) alusel allutati V. Leppik kriminaalasjas nr 1-07-6050 Tartu Maakohtu 27.11.2007 otsusega üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile. Lisaks Viru Maakohtu 11.02.2008 määrusega pöörati täitmisele V. Leppikule Tartu Maakohtu 27.11.2007 otsusega mõistetud karistus. Määrusest tulenevalt hoidis süüdimõistetu kõrvale nii üldkasuliku töö sooritamisest kui ka rikkus käitumiskontrollinõudeid. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et V. Leppiku varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud ja kriminaalhoolduse nõudeid on rikutud.
17. VangS § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine V. Leppiku käitumises tervikuna selliseid asjaolusid, mis tingiksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise uut arutamist vabastamata jätmise määruse jõustumisest 6 kuu möödumisel.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
19. juuli 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk