← Eesti

2-16-2601/8

Obsah (8)§ 29§ 10§ 22§ 6§ 1§ 150§ 23§ 39

2-16-2601 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2601 Tsivi

§ 29lg 8).

  1. Vabastada ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts alates XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ, registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.
  2. Määrata XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ, registrikood XXX) dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX(isikukood XXX). 1 2-16-2601
  3. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truutsi tasuks 900 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 2 eurot.
  4. Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truutsile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ XXX (registrikood XXX ) arvelduskontole . Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
  5. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  6. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
  7. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie

(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolud 1. XXX(edaspidi avaldaja/võlausaldaja) esitas 17.02.2016 kohtule pankrotiavalduse XXXOÜ (endise ärinimega XXXOÜ, edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja võlgniku endine töötaja. Pooled sõlmisid 01.08.2014 tähtajatu töölepingu, mille alusel avaldaja asus tööle meistrina. Töötasuks leppisid pooled kokku 1 100 eurot kuus. Võlgnik ei maksnud avaldajale töötasu 2014.a detsembrist ning 2015.a alguses teatas võlgnik avaldajale, et võlgnikul ei ole tööd anda ning töötajatel paluti oodata teadet tööle naasmiseks. Kuna võlgnik ei võtnud avaldajaga ühendust, siis võttis avaldaja ise ühendust võlgnikuga telefoni ja kirja teel. Võlgnik on teada andnud, et tööd ei ole ning seega ei suuda ta oma kohustusi täita. Kuna võlgnik ei andnud tööd ning ei asunud maksma töötasu, siis teatas avaldaja 27.10.2015 võlgnikule töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse esitamise seisuga maksnud avaldajale töötasu, kasutamata puhkuse hüvitist ega töölepingu ülesütlemisest tulenevat hüvitist, kuigi töölepingu lõppemisega on kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks. Avaldajal nõuded võlgniku vastu on kokku summas 16 561,15 eurot, millele lisandub viivis. Võlgniku on andnud teada oma suutmatusest tasuda töötasu ja anda töötajale tööd, võlgnevust ei ole pikaajaliselt tasutud, võlgnikuga ei ole võimalik saada kontakti ning võlgnikul puudub majandustegevus, millest järeldub, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldajal puuduvad andmed võlgnikule kuuluva vara ja selle väärtuse kohta, kuid kuna võlgnevus on pikaajaliselt tasumata, võlgnikul puudub majandustegevus ning võlgnikule ei ole võimalik kätte toimetada dokumente ja vahetunud on juhatuse liige, siis võib esineda

§ 10lg 2 p-s 3 sätestatud olukord.

Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kuulutada välja võlgniku pankrot. Avaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. 2 2-16-2601

  1. Harju Maakohus võttis 01.03.2016 määruse pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi ning määras arutada pankrotiavaldust kohtuistungil 21.03.
  3. 18.03.2016 esitas Jüri Truuts ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik on kantud äriregistrisse 10.07.2014 XXXOÜ nime all, asutatud XXXpoolt sissemakset tegemata 09.07.2014 osamaksega 2500 EUR, olles ise ühtlasi ka ainus juhatuse liige ning osanik. 07.09.2015 sai osanikuks Panama firma XXX., kellele kuulub 100% osakapitalist ning alates 11.09.2015 on ainus juhatuse liige XXX. Samast kuupäevast muudeti võlgniku nimi XXXOÜ-ks. Võlgnik omab arvelduskontot LHV Pangas nr XXXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 02.03.2016 on 0 eurot. Kassajäägi kohta ajutisel halduril informatsioon puudub. Vastavalt ajutisel halduril olemasoleva informatsiooni kohaselt on võlgnik asutatud vastavalt ÄS § 1401 ilma sissemakseid tegemata. Asutamisel sissemaksmata kapitalisiiani sisse makstud ei ole. Seega vastutab osanik võlgniku kohustuste eest sissemaksmata kapitali ulatuses. Sellest tulenevalt võib võlgnikul olla nõue asutaja XXX vastu summas 2 500 eurot. Osanikud ei ole seda nõuet vabatahtlikult tasunud ja selle arvelt võlausaldajate kohustusi rahuldanud. Nõude saab ilmselt sisse nõuda või realiseerida pankrotimenetluse või likvideerimise käigus. Seoses võimalike probleemidega nõude sissenõudmisel hindab ajutine haldur selle nõude rahaliseks väärtuseks 10% nimiväärtusest, so 250 eurot. Kuna kogu raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsioon puudub, siis ei ole ajutine haldur muid debitoorseid nõudeid tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud materiaalse vara olemasolu. Kogu väljaselgitatud võlgniku vara on ajutise halduri hinnangul 250 eurot. Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku vähemalt 27 022,79 eurot. Suurima nõudega teadaolevaks kreeditoriks on võlgniku endine töötaja XXX16 561,15 eurot, kelle nõue koosneb pankrotiavalduses toodud andmete põhjal saamata jäänud töötasust perioodi detsember 2014 kuni 27.10.2015 eest ning puhkusehüvitisest perioodi 01.08.2014 kuni 27.10.2015 eest ning 3 kuupalga ulatuses ülesütlemishüvitisest. Endise töötaja XXX nõue 1 065 eurot koosneb töösuhtest tulenevatest saamata jäänud tasudest. Maksu- ja Tolliameti nõue seisuga 02.03.2016 on 9 396,64 eurot, mis koosneb tasumata sotsiaalmaksust, tulumaksust, erijuhtude tulumaksust, töötuskindlustusmaksest, kogumispensionimaksest ja intressist ning nõudest tulenevatest intressidest. Maksuvõlg on alates
  4. aasta veebruarist. Pangaväljavõtte kohaselt on võlgnikul olnud tööl veel töötajaid aga hetkel ei ole teada, kas neil on võlgniku poolt jäetud maksmata töösuhtest tulenevaid tasusid. Kohustuste nimekirja võivad veel lisanduda endiste töötajate nõudeid. Täpne võlgniku kohustuste summa saab selguda nõuete kaitsmisel. Kulude seotust ettevõtlusega, rahaliste vahendite väljamaksete üle pangast ja kassast ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tuvastada, kuna puudub kogu võlgniku raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsioon. Pole teada, kas võlgniku raamatupidamist on üldse alates asutamisest peetud ja ajutine haldur ei saa anda hinnangut, kas on kulude ja tulude vastavuse printsiipi jälgitud. Võlgnikul on seaduses nõutud tähtajal esitamata 2014 majandusaasta aruanne,
  5. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg pole veel saabunud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal esitamata maksudeklaratsioone ei ole, võlgnikul on maksuvõlg alates
  6. aasta veebruarist. Võlgnik oli registreeritud käibemaksu kohustuslane alates 10.9.2014 kuni 29.07.
  7. Kuna raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsiooni on kadunud, on ajutine haldur võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil aluseks võetud avalikest registritest, võlgniku pangakonto väljavõtetelt ning maksuameti andmebaasist saadud andmed. Pangaväljavõtetelt saadud info kohaselt võib järeldada, et võlgnik tegi alltöövõttu akende restaureerimise ja tootmisega tegelevale ettevõttele 3 2-16-2601 XXX OY. Aktiivne majandustegevus on käivitunud sügisel
  8. Tavapäratuid väljaminekuid ei ole, võlgniku pangakontolt on sularaha välja võetud ca 2 000 eurot, mille seotust ettevõtlusega seoses raamatupidamisdokumentatsiooni puudumisega pole võimalik kontrollida. Olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole võlgnikul mingit ettevõtlust toimunud juba vähemalt
  9. aasta veebruarist. Olemasolevate töötajate kohta igasugune informatsioon puudub. Olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul puudub igasugune vara. Kohustuste maksetähtaeg on saabunud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutisel halduril puuduvad andmed võimaliku raske juhtimisvea või kuriteo toimepanemise kohta. Maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes võib olla muu asjaolu.

Seoses raamatupidamise dokumentatsiooni ja ka viimase majandusaasta aruande puudumisega ei saa ajutine haldur avaldada arvamust võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja kohta. Lähtudes ülaltoodud andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa kohtu deposiiti tasumiseks, ajutise halduri hinnangul võiks see summa olla 2 500 eurot. Juhul, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, siis lõpetada XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning nimetada XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX). Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11,25 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 900 eurot ning vajalike kulude katteks 2 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ-le XXX (registrikood XXX , arvelduskonto ). Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. 4. 21.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus luges menetlusdokumendid võlgnikule kättetoimetatuks

§ 6lg 3 alusel ja vaatas pankrotiavalduse läbi ilma võlgniku osavõtuta.

Võlausaldajal ajutise halduri tasu ja aruande osas vastuväiteid ei olnud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. 5. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.03.2016. Seisuga 21.03.201629.03.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused 6. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4 2-16-2601

§ 29

lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara hinnanguliselt 250 eurot ja rahalisi kohustusi vähemalt 27 022,79 eurot. Ajutise pankrotimenetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole mingit ettevõtlust toimunud juba vähemalt 2015. aasta veebruarist, puudub informatsioon ka olemasoleva personal kohta. Võlgnikul puudub igasugune vara ning kohustuste maksetähtaeg on saabunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks võib

§ 22lg 5 mõttes olla muu asjaolu.

Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 7.

§ 29

lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 8. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et XXXOÜ (endine ärinimi XXXOÜ) dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). 9.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste 5 2-16-2601 hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 10. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11,25 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 900 eurot ning vajalike kulude katteks 2 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ-le XXX (registrikood XXX , arvelduskonto ). Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot ja kulutusteks 2 eurot. 11.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt

§ 23

lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses. Ülejäänud ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult. 12.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13.

§ 39

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.