Obsah (9)

§ 153§ 158§ 28§ 113§ 162§ 163§ 168§ 65§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-54519 Tsiviilasi XXX OSAÜHINGu (pankrotis)

§ 153lg l p 2 rahuldamisjärgus tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: Jrk.

nr.

5. Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõue eurodes 288.11 252 685,42 165 651,47 4 416.34 13 657.26 18 403.17 6 459.78 7 092.79
6. 10 210.98
7. 1 219.15 6 277.91 486 362.38 KOKKU
8. Määrata XXXOSAÜHINGu (pankrotis) pankrotihaldurile Ene Ahas halduri tasu summas 4 805.59 (neli tuhat kaheksasada viis eurot ja 59 senti) eurot (bruto), millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas 1 585.84 (üks tuhat viissada kaheksakümmend viis eurot ja 84 senti) eurot, pankrotivara arvelt.
9. Määrata XXXOSAÜHINGu (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 07.04.2010.a määrusega kuulutati välja XXXOSAÜHINGu pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Ene Ahas. 21.03.2016.a. esitatud taotluses palub haldur lõpetada XXXOSAÜHINGu (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada haldur võlgniku pankrotimenetluses halduri kohustustest; määrata haldurile tasu 4 805.59 eurot (bruto), millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks 1 585.84 eurot, tasu välja maksta pankrotivara arvelt; määrata võlgniku säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks XXX. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 järgi peab haldur, juhul kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, sellest kohtule viivitamatult teatama. Võlgniku haldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande.

§ 158

lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati 7 võlausaldaja nõudeid kokku summas 672 827.80 eurot,

§ 153

lg 1 p 2 alusel teise järgu nõuetena.

§ 153lg 1 p 1 ja p 3 rahuldamisjärgus nõudeid ei esitatud.

Pankrotimenetluse kestel toimusid seoses võlausaldajate nõuetega muudatused. Swedbank Liising AS loovutas 07.10.2013.a Lindorff Eesti AS-ile (registrikood 10231048) liisinglepingutest nr. 251207AU (nõue summas 2 544.89 eurot) ja nr. 260214AU (nõue 1 871.45 eurot) tulenevad nõuded kokku summas 4 416.34 eurot. Swedbank Liising AS-i 13.03.2014.a vastuse kohaselt on nõude suuruseks kokku 418 336.89 eurot (sh mittetingimuslik 252 685.42 eurot ning tingimuslik 165 651.47). Danske Bank A/S Eesti filiaali 19.03.2014.a esitatud vastuse kohaselt on nõude suuruseks kokku 32 060.43 eurot (sh mittetingimuslik 13 657.26 eurot ning tingimuslik 18 403.17 eurot). Pankrotimenetluses ei ole osutunud võimalikuks väljamakseid teha mitte ühelegi võlausaldajatest. 2 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud vara puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Puuduvad andmed selle kohta, et teiste isikute valduses oleks võlgnikule kuuluvat väärtust omavat vara. Olemas olnud ja väärtust omanud vara võõrandati pankrotimenetluse käigus. Müümata jäi amortiseerunud võlgniku nimel liiklusregistris registreeritud sõiduk Gaz 52-

1. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluses teinud alljärgnevaid toiminguid:
2. võlausaldajate üldkoosolekute, toimkonna koosolekute korraldamine;
3. pankrotivara müügi korraldamine;
4. koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajatele, suhelnud menetlusosaliste ja muude menetlusega seotud isikutega;
5. osalenud võlgnikuga seotud kohtumenetlustes; tagasivõitmise hagi esitamine võlgniku juhatuse liikme vastu;
6. kontrollinud võlgniku majandustegevust kajastavaid dokumente ja analüüsinud võlgniku majandustegevust tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks;
7. esitanud kuriteoteate, võlgniku esindamine kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr 10230107025 Põhja Prefektuur);
8. koostanud jaotusettepaneku, käesoleva tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses esitas haldur võlgniku juhatuse liikme XXX´i vastu kooskõlas

§ 28

lg 1 sätetega 28.09.2010.a hagi raskete juhtimisvigadega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 92 480.16 eurot (tsiviilasi nr 2-10-47420). Haldur esitas samas hagis ka nõude XXX´i vastu rahaliste kohustuste täitmiste (laenulepingu alusel, juhatuse liikme tasu) tagasivõitmiseks summas 3 387.32 eurot

§ 113lg 1 p 3 alusel.

Kahju hüvitamise nõude esitamisel tugines haldur ÄS § 187 lg 2 ja 4 sätetele, mille kohaselt lasus halduril kohustus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist. Harju Maakohus rahuldas hagi 23.12.2011.a otsusega ja mõistis kostjaks olnud võlgniku juhatuse liikmelt XXX`lt välja menetluskulud summas 4 473.82 eurot. XXXesitas kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.06.2012.a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning kokkuvõttes jäi jõusse maakohtu otsus tagasivõitmise haginõude rahuldamise osas ja kohus mõistis välja võlgniku juhatuse liikmelt XXX`lt 2 332.78 eurot pankrotivara koosseisu. Kahju hüvitamise ja juhatuse liikme tasu tagasivõitmiseks esitatud hagid jäid rahuldamata. Nii võlgniku juhatuse liige kui ka haldur esitasid kassatsioonkaebused, kautsjoni summas 935.35 eurot tasus võlausaldaja Swedbank Liising AS. Riigikohus ei andnud menetlusluba ning jõusse jäi ringkonnakohtu lahend. Rohkem hagisid ei ole halduril võimalik esitada vahendite puudumise tõttu. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud kokku summas 1 860.39 eurot kujunesid järgmiselt:

1. ajutise halduri poolt oma ülesannete täimiseks tehtud kulude hüvitis 198.16 eurot (kohtumääruse alusel); 3
2. halduri poolt ülesannete täitmisega kaasnenud kulud (massikohustused): massikohustused ilma kohtukuluta kokku 1 662.23 eurot (sh sidekulud 37.00 eurot, kontoritarbed, paber, registraatorid 39.88 eurot, koopiate tegemine (koopiad seondusid küll valdavalt tagasivõitmise hagiga) 89.81 eurot, bürookulud - interneti, arvuti, ruumide kasutus (koosolekute pidamine), postikulud, dokumentide korrastamine ja transpordikulud - kokku 1 489.00 eurot, pangakulud 03.54 eurot, päringud registritesse 03.00 eurot). Pankrotivara arvelt kantavad kohtukulud: Menetluskulude suurus määrati kindlaks Harju Maakohtu 22.11.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-
3. Võlgniku pankrotivara arvelt mõisteti välja menetluskulud summas 10 678.37 eurot, millest 1 435.01 eurot riigilõiv ja 9 243.36 eurot õigusabikulud. Kulud kanti kohtu nõudmisel tasutud tagatise arvelt summas 8 500.00 eurot ja võlgniku pankrotivara arvelt mõisteti välja 2 178.37 eurot. Võlgniku kanda jäid riigilõiv hagiavalduselt 987.44 eurot, tagatis hagi tagamiselt 169.37 eurot ning kautsjon summas 935.35 eurot. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgniku pankrot osutus võimalikuks välja kuulutada ning edasist menetlust läbi viia üksnes põhjusel, et võlausaldajad on finantseerinud pankrotimenetlust, sh on finantseeritud menetluskulude kandmist tsiviilasjas nr 2-10-
4. Täpsemalt on pankrotimenetlust finantseerinud suurim võlausaldaja Swedbank Liising AS. Pankrotivara müügist laekunud ja olemas olnud vahendite arvelt osutus võimalikuks üksnes osaliselt kanda pankrotimenetluse kulud ja kanda massikohustused.

§ 162

lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku juhatuse liikmed XXXja XXXei olnud korrektselt korraldanud ettevõtte raamatupidamist, juhatuse liige XXXon omastanud võlgniku vahendeid (viidatud rendiarvete laekumised klientide poolt) ning kasutanud enda huvides võlgnikule ja liisingfirmadele omandiõiguse alusel kuuluvat vara (jättes tagastamata liisingfirmale kuuluvad sõidukid), mille tulemusel on lõppkokkuvõttes tekitatud kahju nii ettevõttele endale kui võlausaldajatele. Samuti ei ole esitatud õigeaegselt pankrotiavaldust. Võlgniku maksejõuetuse tekkimiseks põhjuseks saab halduri hinnangul pidada võlgniku juhatuse poolt raskete juhtimisvigade tegemist

§ 163lg 5 mõttes.

Lisaks on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse väljakujunemine oli seotud ka võlgniku juhatuse poolt kuriteo tunnustega tegude toimepanemisest, mille eest välistus vastutus seoses seaduse muudatusega. Halduri kuriteokaebuse alusel alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasjas nr 10230107025) lõpetati Põhja Prefektuuri poolt.

§ 158

lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgniku juhatuse liige XXXandis vande 14.05.2010.a.

§ 158

lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.

§ 168

kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses 4 rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur on arvestanud tasu summas 4 805.59 eurot (bruto), millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas 1 585.84 eurot. Seoses asjaoluga, et haldur esindas võlgnikku ise aastaid kestnud keerukaks kohtuasjas, siis kooskõlastatult toimkonnaga ning suurima pankrotimenetlust finantseerinud võlausaldajaga Swedbank Liising AS, oli eelnimetatud võlausaldaja nõus täiendavalt finantseerima pankrotimenetlust ulatuses, et oleks võimalik välja maksta haldurile tasu. Vastav summa on tasutud võlausaldaja poolt võlgniku arvelduskontole Swedbank AS-is. Halduri tasu ei ole välja makstud. Kohus on seisukohal, et halduri lõpliku tasu 4 805.59 eurot (millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas 1 585.84 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg 2.

Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 4 805.59 eurot (bruto), millelt kuulub tasumisele sotsiaalmaks summas 1 585.84 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX´le. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5