1-15-8396/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8396 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2016 määrus Madis Vaiguranna (ik 38801115231) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Madis Vaigurand, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. oktoobri 2015 otsusega mõisteti Madis Vaigurannale KarS § 424 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse hulka loeti KarS § 68 lg 1 alusel ka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
6. juuli 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning mõisteti M. Vaigurannale liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
7. november
9. Viru Vangla esitas
10. mail 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Vaiguranna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu
12. juuli 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Vaiguranda on viis korda kriminaalkorras karistatud ning ta kannab kolmandat vangistust. Süüdlane on pannud korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobes olekus ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Positiivsena tõi maakohus välja, et M. Vaigurand on vanglas töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammis. Vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ning võimalus töötada. Kohtu jaoks ei olnud aga usutav, et kontrollnõuded ja elektrooniline valve suudavad tagada M. Vaiguranna õiguskuuleka käitumise. Isik on varasemalt korduvalt pannud katseajal toime uue kuriteo. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Vaigurand, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist. Kinnipeetava arvates ei arvestanud maakohus piisavalt teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid ning prokuratuuri ja vangla toetavaid seisukohti. M. Vaigurand nõustub prokuratuuriga, et ennetähtaegne vabastamine oleks efektiivsem, kui vangistuse lõpuni kandmine. Prokuratuurile ja vanglale olid teada samad asjaolud, mis kohtule, kuid ometi toetasid nad M. Vaiguranna vabastamist. Vaidlustatavas määruses ei ole põhjendatud, miks jõudis maakohus teistsugusele arvamusele. Süüdlane on vangistuses olnud hõivatud tööga ja alustanud sotsiaalprogrammi läbimist. Vabaduses on M. Vaigurannal elukoht ja lähedaste toetus. Ka töö leidmine ei ole kinnipeetava jaoks raske. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Vaiguranda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
15. M. Vaiguranda on viis korda kriminaalkorras karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning ta kannab juba kolmandat vanglakaristust. Praegust vangistust kannab seetõttu, et pani katseajal toime taaskord uue samalaadse kuriteo. Ta on ka varasemalt katseaja tingimusi rikkunud ja sooritanud uusi süütegusid. Isik on kaks korda läbinud liiklusohutusprogrammi, kuid liiklusalased rikkumised on jätkunud. Samuti on M. Vaigurand jätkanud joobes juhtimist. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mis on ilmselgelt uute kuritegude toimepanemisel kõige suuremaks riskiteguriks. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista M. Vaigurand alkoholi tegelikku mõju ega joobes juhtimise ohtlikkust. Kõik eeltoodu viitab, et mõistetud karistus ei ole süüdlase puhul veel eesmärki täitnud. M. Vaiguranna eelnev elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei tekita kohtus usaldust, et isik suudab sellel korral läbida katseaja edukalt. Lisaks eeltoodule välistavad süüdlase vabastamise praegusel hetkel ka karistuse preventiivsed eesmärgid.
16. Kuigi vangla ja prokuratuur on M. Vaiguranna ennetähtaegse vabastamise osas toetaval seisukohal, ei ole see kohtu jaoks siduv. Ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohtu vastav määrus on nõuetekohaselt põhistatud ning kohtul ei ole kohustust eraldi selgitada, miks ollakse prokuratuurist või vanglast erineval seisukohal. Kuigi M. Vaiguranna puhul esineb ka vabastamist toetavaid asjaolusid, on tema vabastamine käesolevalt siiski eelnevas punktis toodud põhjustel välistatud.
17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
18. juuli 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas