Obsah (14)

§ 392§ 426§ 375§ 370§ 139§ 465§ 371§ 2§ 3§ 464§ 466§ 663§ 667§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-20988 Tsiviilasi IP hagi TJ ja R

) § 387 lg 1 ning hageja taotluse alusel saadab kohus määruse hagejale ja toimetab määruse kostjatele kätte pärast kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 märgitud kinnistusraamatu kande tegemist ning selgitas, et hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal endal pöörduda registripidaja poole, kuna hageja ei olnud taotlenud määruse saatmist registripidajale kohtu poolt. Kohus edastas hagi tagamise avalduse lahendamise määruse hageja lepingulisele esindajale 28.03.2014 elektrooniliselt, mille kättesaamist esindaja 28.03.2014 e-kirjaga kinnitas (II kd tl 112a).

1. 31.03.2014 osaotsusega rahuldas kohus IP hagi TJ ja RJ vastu abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tunnistas kehtetuks Tallinna notar Sirje Ormani 03.02.2011 koostatud ja tõestatud TJ ja RJ abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 399 all. Kohus jätkas menetlust IP hagis TJ ja RJ vastu ühisvara jagamiseks. 02.05.2014 esitasid kostjad Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2014 kohtuotsusega jättis rahuldamata ja 31.03.2014 osaotsuse muutmata. Osaotsus jõustus 18.02.2015, mil Riigikohus jättis TJ kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2014 otsusele menetlusse võtmata.
2. 11.03.2015 teostas Harju Maakohus päringu kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXX) kohta. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu 14.01.2015 võõrandatud R OÜ-le. 16.03.2015 kohustas kohus pooli esitama menetluskulude nimekirjad ning andis vastaspooltele tähtaja menetluskulude nimekirjale seisukoha esitamiseks.
3. 19.05.2015 määrusega jättis maakohus hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks läbivaatamata ja menetlusekulud hageja kanda.
4. 22.05.2015 esitas hageja maakohtu 19.05.2015 määrusele määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punktid 1 ja 2) ja jätkata menetlust, võttes arvesse hageja poolt esitatud uusi nõudeid kostjate vastu.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2015 määrusega tühistati maakohtu 19.05.2015 määrus osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja saadeti tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kohtumäärus hagi läbi vaatamata jätmiseks on tehtud ennatlikult. Maakohus oleks pidanud pärast vara kuuluvuse tuvastamist andma enne hagi läbi vaatamata jätmist hagejale muutunud asjaoludest teada ning

§ 392alusel võimaluse hagi täpsustada või esitada täiendavaid nõudeid.

Hagi ei oleks tohtinud jätta läbi vaatamata olukorras, kus kostjad on vara võõrandanud menetluse kestel, kasutades ära olukorda, kus hagi tagamise määrust ei olnud õigeaegselt esitatud kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Hageja on õigesti juhtinud tähelepanu võimalusele nõuda 14.01.2015 võõrandamistehingu, mis on sõlmitud kostjate ja R OÜ vahel, kehtetuks tunnistamist, kuna on ilmselge, et tegemist on hageja huve kahjustava tehinguga, mis on tehtud täitemenetluse kestel. 3 Hagi läbi vaatamata jätmine võib tuua endaga kaasa negatiivse tagajärje hageja jaoks nõude võimaliku aegumise näol.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. See aga võib tähendada, et hageja on jaoks võib vaatamata vahepealsele aegumise peatumisele olla uue hagi esitamise hetkeks möödunud aegumistähtaeg, mille vältel ta saab oma nõudeid maksma panna.

1. 27.05.2016 esitas hageja maakohtule menetluse kiirendamise taotluse, paludes alustada 22.05.2015 esitatud täpsustatud haginõuete menetlemist. Hageja märkis, et esitas täiendava nõude 14.01.2015 võõrandamistehingu kehtetuks tunnistamiseks (vara tagasivõitmiseks) TMS § 187 alusel koos tõendi kogumise taotlusega. Hageja on seisukohal, et 22.05.2015 esitatud täpsustatud haginõuded tuleb menetleda tsiviilasjas nr 2-10-
2. Täiendatud nõude (mis on seotud 14.01.2015 sõlmitud asjaõiguslepinguga, millega oli võõrandatud vaidlusalune kinnistu asukohaga XXX) menetlemine teises tsiviilasjas eraldi hagiavaldusena on muuhulgas vastuolus

§-ga 2, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. On ilmselge, et kahe hagi paralleelne menetlemine olukorras, kus ühe hagi läbivaatamine täielikult sõltub teise hagi läbivaatamisest, ei taga asja läbivaatamist mõistliku aja jooksul ja ei saa olla lahendatud võimalikult väikeste kuludega. Kahes menetluses osalemine on hageja jaoks väga kulukas ja võib käia üle jõu. Muuhulgas oleks pidanud hageja maksma täiendavalt riigilõivu teise hagi menetlemise eest. Arvesse tuleb ka võtta Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2015 kohtumääruses esitatud seisukohti ja seda, et tsiviilasjas nr 2-10-20988 puudub määrus haginõuete eraldamise kohta.

§ 375

kohaselt kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Nõuete eraldamine ilma määruseta on õigusvastane. Maakohtu määrus 9. Harju Maakohtu 27.06.2016 määrusega rahuldati hageja taotlus kohtumenetluse kiirendamiseks osaliselt. Kohus märkis, et keeldub hageja 22.05.2015 esitatud nõuet TJ, RJ ja R OÜ vastu 14.01.2015 võõrandamistehingu kehtetuks tunnistamiseks teistkordselt menetlusse võtmast ja jättis rahuldamata hageja 22.05.2015 taotluse tõendite kogumiseks. Kohus ei nõustunud hageja seisukohtadega, et 22.05.2015 esitatud täpsustatud haginõuet tuleb menetleda tsiviilasjas nr 2-10-20988 ning et maakohus ei ole arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2015 kohtumääruses esitatud seisukohti.

§ 370

lg 1 kohaselt võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Ringkonnakohus märkis, et maakohus oleks pidanud pärast vara kuuluvuse tuvastamist andma enne hagi läbivaatamata jätmist hagejale muutnud asjaoludest teada ning

§ 392alusel võimaluse hagi täpsustada või esitada täiendavaid nõudeid.

Hageja sai muutunud asjaoludest teada ning esitas 22.05.2015 täiendava nõude koos tõendite kogumise taotlusega, see aga ei tähenda, et maakohus oleks pidanud esitatud täiendavat nõuet menetlema antud tsiviilasjas.

§ 370

lg 1 alusel võib kohus ühes hagis erinevaid nõudeid koos menetleda, kuid see on kohtu kaalutlusotsus. Samuti arvestas kohus, et täiendav nõue on esitatud ka R OÜ vastu, kes antud tsiviilasjas menetlusosaliseks ei ole. Kohus otsustas esitatud täiendava nõude koos tõendi 4 kogumise taotlusega anda kohtu kantseleile iseseisva tsiviilasjana jagamiseks üldises korras, kuna täiendava nõude menetlemine ei oleks kiirendanud ega lihtsustanud antud tsiviilasja menetlust. Kui kahes menetluses osalemine on hageja jaoks kulukam ja võib seetõttu käia üle jõu, võimaldavad

ja riigi õigusabi seadus hagejal taotleda menetlusabi ning riigi õigusabi. Hageja oleks pidanud täiendava nõude menetlemisel ka antud tsiviilasjas tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas 22.05.2015 kohtule täiesti uue nõude, millelt tuleb tasuda riigilõivu

§ 139lg 2 kohaselt.

Teiseks oleks hagejal olnud tsiviilasjas nr 2-15-14457 võimalik samamoodi taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus nõustus hagejaga selles, et tsiviilasjas nr 2-10-20988 puudub määrus haginõuete eraldamise kohta. Kohus ei ole 22.05.2015 esitatud nõuet eraldanud

§ 375

alusel, vaid on andnud nõude kohtu resolutsioonmääruse alusel kohtu kantseleile üldises korras iseseisva tsiviilasjana jagamiseks. Eelnimetatud viisil nõude eraldi menetlemiseks andmine ei ole õigusvastane, vaid kohtumenetluses pigem tavapärane.

§ 465

lg-st 2 tuleneb, et määrus, millele saab esitada määruskaebuse, peab olema kirjalik, muudele kohtumäärustele

vorminõuet ei sätesta. Seega võivad mittekaevatavad määrused olla ka nt suuliselt istungil antud, esitatud e-kirja teel või ka resolutsioonmäärustena. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kohtumenetluse kiirendamine hageja taotletud viisil. Kohus keeldus IP 22.05.2015 esitatud nõuet 14.01.2015 võõrandamistehingu kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kohus on 28.09.2015 resolutsioonmäärusega antud tsiviilasjast andnud iseseisva nõudena jagamiseks üldises korras hageja 22.05.2015 esitatud nõude kostjate ja R OÜ vastu 14.01.2015 võõrandamistehingu kehtetuks tunnistamiseks. Eraldi jagamiseks antud nõue sai uueks tsiviilasja numbriks 2-1514457, milles 27.05.2016 kohtumäärusega kohus keeldus IP 22.05.2015 Harju Maakohtule TJ, RJ ja R OÜ vastu esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud ja menetlus tsiviilasjas nr 2-15-14457 lõppenud. 22.05.2015 esitatud nõuet R OÜ vastu antud tsiviilasja materjalide hulgas enam ei ole, kohus on selle andnud uue tsiviilasjana eraldi lahendamiseks ning kohus on esitatud nõude ka 27.05.2016 kohtumäärusega lahendanud, mistõttu puudub kohtul antud tsiviilasjas alus menetleda IP 22.05.2015 esitatud nõuet teistkordselt. Seega ei ole põhjendatud ka 14.01.2015 asjaõiguslepingu ärakirja koopia kogumine tsiviilasja materjalide juurde. Määruskaebus 10. 29.06.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule 22.05.2015 esitatud nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on rahuldanud osaliselt IP 27.05.2016 taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks, kuid on ebaselge, mis osas on kohus taotluse rahuldanud ja millised menetlustoimingud on kohtul kavas lähimal ajal. Asjas ei esine eeldusi nõude

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumiseks.

22.05.2015 esitatud nõue on lahutamatult seotud põhinõudega, sest kostjad on pahatahtlikult võõrandanud vaidlusaluse kinnistu. Lisaks ei ole maakohus täitnud kõrgendatud põhjendamiskohustust menetlusse võtmisest keeldumisel.

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamiseks kohtu seletustest, et kohus on 22.05.2015 esitatud nõude R OÜ vastu andnud uue tsiviilasjana 5 eraldi lahendamiseks ning kohus on esitatud nõude ka 27.05.2016 kohtumäärusega lahendanud. Lisaks ei ole maakohtu põhjendus õige, sest 27.05.2016 tsiviilasjas nr 2-15-14457 on maakohus keeldunud IP 22.05.2015 TJ, RJ ja R OÜ vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest, mis tähendab, et tuleb lugeda, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumine eeldab hagi sisule hinnangu andmist. Lisaks on maakohus hageja 22.05.2015 esitatud nõuet menetlusse võtmisest keeldumisel rikkunud

§ 2

, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hagejal on lepinguline esindaja, mistõttu pole arusaadav, miks peab hageja taotlema riigi õigusabi. Samuti on maakohus rikkunud asja menetlemise kohustust

§ 3lg 1 kohaselt ja EV Põhiseaduse § 15.

Täidetud ei ole nõude eraldamise eeldused (

§ 375lg 1).

22.05.2015 esitatud nõude eraldamine ei võimalda asja kiiremat läbivaatamist, asja eraldamine ei lihtsusta menetlust oluliselt ja hagid ei olnud liidetud põhjendamatult. Hageja on seisukohal, et maakohus eksib, lugedes, et 22.05.2015 esitatud nõuet R OÜ vastu antud tsiviilasja materjalide hulgas enam ei ole. Lisaks puudub käesolevas tsiviilasjas määrus haginõuete eraldamise kohta. Maakohtu seletus, et kohus on andnud nõude resolutsioonmääruse alusel kohtu kantseleile üldises korras iseseisva tsiviilasjana jagamiseks, on vastuolus

-is sätestatuga ja on õigusvastane.

§ 464

lg 3 kohaselt määrus, mida kohus ei tee kohtuistungil, tehakse kirjalikult, ja

§ 466

lg 1 kohaselt muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Seega määrus oleks pidanud olema kirjalik ja see tuli teha menetlusosalistele teatavaks. Lisaks on maakohus eiranud ringkonnakohtu 26.08.2015 määruses antud juhist, et maakohus oleks pidanud pärast vara kuuluvuse tuvastamist andma enne hagi läbi vaatamata jätmist hagejale muutunud asjaoludest teada ning

§ 392alusel võimaluse hagi täpsustada või esitada täiendavaid nõudeid.

Hageja on hagi täpsustanud ja esitanud täiendavaid nõudeid. Ringkonnakohus on ka märkinud, et hagi ei oleks tohtinud jätta läbi vaatamata olukorras, kus kostjad on vara võõrandanud menetluse kestel, kasutades ära olukorda, kus hagi tagamise määrust ei olnud õigeaegselt esitatud kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Ringkonnakohtu seletused ja korraldused on maakohtule kohustuslikud. Menetluse edasine käik 11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.06.2016 määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2, § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

IP määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Nagu nähtub vaidluse asjaoludest, võõrandati kohtumenetluse ajal vaidluse objektiks olev vara. Et oma nõude rahuldamine saavutada, pidi hageja selleks esitama uue hagi tehingu kehtetuks tunnistamise nõudega kolmanda isiku, R OÜ, vastu. 22.05.2015 esitas hageja menetlusdokumendi (toimikus puudub, kuid kättesaadav KIS vahendusel) pealkirjaga „täpsustatud ja täiendatud haginõuded“. Selles menetlusdokumendis 6 tugines hageja uutele asjaoludele (kinnistu võõrandamisele menetluse kestel kolmandale isikule) ja esitas uued nõuded – tunnistada võõrandamistehing kostjate ja kolmanda isiku vahel kehtetuks (põhinõue) ning kohustada kolmandat isikut andma vastav tahteavaldus (kõrvalnõue). Tegemist ei olnud hagi täiendamisega, sest täiendada saab hagi asjaolusid või esitada alternatiivseid nõudeid. Menetlusosaliste ring jääb hagi täiendamise korral alternatiivsete nõuetega samaks, käesolevas asjas aga laienes. Hageja palus täiendava põhinõude koos kõrvalnõudega liita ühte menetlusse varasemate nõuetega, millest nähtub, et ka hageja ise mõistis, et ta esitab uued nõuded. Hageja ei loobunud varasemalt esitatud nõuetest ega asendanud eelnevalt esitatud nõudeid uutega.
2. Toimiku materjalidest nähtuvalt viis maakohus eelnimetatud 22.05.2015 avalduse kantseleisse uue asjana registreerimiseks. Kohus oleks pidanud selle taotluse nagu iga muu taotluse kas rahuldama või jätma rahuldamata, tehes selle kohta määruse (vt

463 lg 1 esimene lause). Kuna hagide liitmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust, võib kohus

§ 464

lg 2 teise lause järgi teha need määrused suuliselt, kandes määruse kohtuistungi protokolli. Kuna kohtuistungit ei toimunud, tulnuks määruse sisust anda hagejale teada nt kirja teel. Sisuliselt on tegemist hageja taotluse nõuded liita maakohtu poolse konkludentse rahuldamata jätmisega ja nõuete eraldamisega, mingit kirjalikku resolutsiooni kohtutoimikust ei nähtu. Kohtutoimikus puudub paberkandjal 22.05.2015 avaldus. Maakohtule saab ette heita, et ta hagejat taotluse lahendamisest ja oma otsustusest ei informeerinud.

1. Ringkonnakohus on 26.08.2015 määruses käesolevas asjas märkinud, et maakohus oleks pidanud andma hagejale teada muutunud asjaoludest ja andma võimaluse hagi täpsustamiseks või täiendavate nõuete esitamiseks. Nimetatu ei tähenda ja see ei tulene ka ringkonnakohtu määrusest, et uusi nõudeid tuleb menetleda samas menetluses. Hageja käsitles aga ringkonnakohtu põhjendusi kui maakohtule ringkonnakohtu poolt pandud kohustust menetleda nõudeid samas menetluses. Ringkonnakohtul puudub pädevus hinnata maakohtu eraldamise või liitmise toimingute seaduslikkust, kuna vastavad määrused ei ole edasikaevatavad.
2. 27.mail 2016 esitas hageja menetluse kiirendamise taotluse, milles esitas taotluse alustada 22.05.2015 esitatud täpsustatud haginõuete menetlemist. Sellele eelnevalt oli maakohtu poolt hagide eraldamise määruse tulemusena registreeritud uus tsiviilasi numbriga 2-15-
3. Selles tsiviilasjas keeldus kohus 27.05.2016 määrusega hageja nõuete R OÜ vastu menetlusse võtmisest (hageja ei esitanud hagi asjaolusid ega tasunud riigilõivu) ja määrus on 14.06.2016 jõustunud.
4. Tekkinud menetluslikus olukorras on võimalik hageja menetluse kiirendamise avaldust vaadelda kui 22.05.2015 haginõude korduvat esitamist 27.05.
5. Maakohtu määrusest saab järeldada, et nii on maakohus 27.05.2016 avaldust ka käsitlenud, kuid leidnud vääralt, et

§ 371lg 2 p 2 annab aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 371

lg 2 p 2.

§ 371

lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Hageja 22.05.2015 menetlusdokumendis esitatud täiendava nõude esitamine ei ole õiguslikult võimatu. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Kui hageja uue hagi esitamist soovib, peab uus hagi vastama kõikidele hagiavalduse sisu- ja vorminõuetele, mh tuleb sellelt tasuda riigilõiv. Tegemist ei ole kõrvalnõudega nagu hageja ekslikult leiab ja hagejal tuleb tasuda tehingu kehtetuks tunnistamise nõudelt riigilõiv ka siis, kui asja menetletakse ühes menetluses. Hagi arusaadavuse seisukohalt uue kostja jaoks peavad 7 selles sisalduma mh kõik hagi asjaolud. Selleks tuleb maakohtul anda hagejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

1. Õige on hageja seisukoht, et hagide eraldamine ei aita kaasa asja kiiremale lahendamisele, kuna suure tõenäosusega on hagide eraldamisel vajalik peatada menetlus käesolevas asjas. Arvestades, et kohus on käesolevas asjas kursis varasema menetlusega ja varasema seotud hagi asjaoludega, ei muuda nõuete eraldi menetlemine menetlust ka sel põhjusel kiiremaks. Maakohus ei ole aga hagisid eraldanud, vaid on keeldunud nõude menetlusse võtmisest.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab kostja taotluse menetleda tema 22.05.2015 avaldust maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu