← Eesti

2-16-1117/4

Obsah (9)§ 174§ 436§ 459§ 445§ 122§ 129§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1117 Tsiviil

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja XXX kanda. 1

(5)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused 1. Hagiavaldusest nähtub, et hagejate seaduslikul esindajal XXX ja XXX on ühised lapsed XXX ja XXX. Kuna miinimumpalk on suurenenud, on hagejad 10.03.2016.a istungil täpsustanud, et soovivad elatisraha miinimummääras alates 01. aprillist 2016. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma elatis XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SWED. Kostja vastus 2.Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegset vastuväidet esitanud, kuigi on kohtumääruse kätte saanud. 3. Kostja ei ole asja arutamisele kohtuistungile ilmunud, ega ole kohtule teatanud enda mitte ilmumisest, ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi 2

(5)Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

  1. Hagiavaldusest nähtub, et hagejate seaduslikul esindajal XXX ja XXX on ühised lapsed XXX ja XXX. Hagejad märgivad, et kostja tasub kahe lapse elatist kokku käesolevalt 200300 eurot kuus. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 215 eurot kuus kummalegi lapsele alates 01.04.2016.a ning kohustada kostjat tasuma elatis XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SWED.
  2. Praeguses asjas esitasid hagejad hagi elatise väljamõistmiseks seetõttu, et on muutunud seadusjärgne miinimumelatise suurus, mitte aga oma vajaduste suurenemise ega vanemate varalise seisundi muutmise tõttu. Igal aastal on kuupalga alammäär ja ühes sellega ka elatise miinimummäär suurenenud. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest ½ on 215 eurot. Seega on elatise miinimummäär oluliselt muutunud, kuid kostja on tasunud vähemas määras. Riigikohus on oma 28.10.2015.a otsuses nr 3-2-1-124-15 p 12 leidnud, et lisaks lapse vajaduste ja/või vanemate varalise seisundi muutmisele annab PKS § 101 lg 1 ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutmine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused.
  3. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtuni toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu, või tal on laps/lapsed, kes muutuks(id) hagejate kasuks elatise väljamõistmisel vähemkindlustatuks kui hageja.
  4. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kostja on tööealine ning terve. Kostja ei ole 3

(5)tõendanud oma kulude suurust. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada korrektne laste ülalpidamiskohustuse täitmine.
  1. Hagejad taotlevad elatist miinimumsummas, mis on käesolevalt 215 eurot kuus. Kohus leiab, et seadusjärgse miinimumi välja mõistmiseks ei tule lapsel tema kulutuste suurust tõendada. Üldsättena määrab PKS § 99 küll, et kohtul tuleb lähtuda õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, kuid alaealiste puhul on olemas erisäte PKS §
  2. Isegi kui lapse kulud on mingil põhjusel PKS § 101 lg 1 sätestatud alampiirist väiksemad, ei ole kohtul võimalik ilma PKS § 102 lg 2 toodud põhjuseta elatist vähendada alla miinimummäära. Seega ei tule lapsel oma kulutusi põhjendada ega tõendada. Samale seisukohale on tõendamiskohustuse osas asunud ka Riigikohus oma erinevates lahendistes (näiteks 26.06.2013.a otsus nr 3-2-1-78-13 p 15). Riigikohus on oma 28.10.2015.a otsuses nr 3-2-1-124-15 p 13 leidnud, et selline tõendamiskoormis kehtib lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral.
  3. Kostja peab kohtu hinnangul siiski olema võimeline oma last miinimummääras ülal pidama. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostjalt tuleb elatis hagejate kasuks seaduses sätestatud alammääras välja mõista. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
  4. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt eeltoodule mõistab kohus XXX kummagi hageja kasuks ülalpidamiseks igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkeseisuga 215 eurot) alates 01.04.2016.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et Riigikohus on oma
  5. oktoobri 2015.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-s 13 kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada.
  6. Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SWED. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal 4

(5)kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 3870 eurot (9 x 215 x 2 eurot). Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 17.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et hagejad on kandnud menetluskulusid ning kohtule esitatakse vastav taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.