lõigete 1 ja 2 alusel ning
lõikes 1 sätestatud hüvitise summas 2.712,00 eurot ja
lõikes 5 sätestatud hüvitise summas 1.980,19 eurot, väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4.692,19 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu, registrikood 70008658, asukoht Narva mnt 7A, 15172 Tallinn), kostja esindaja Jane XXX(e-post jane.XXX@keskkonnaamet.ee). Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada XXX(XXX) hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) vastu osaliselt. 2. Jätta rahuldamata XXXhagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) vastu töölepingu nr 2-3/13/33 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks
3. Lugeda Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) ja XXX vahel 01.03.2013 sõlmitud tööleping nr 2-3/13/33 lõppenuks 31.12.2014
4. Jätta rahuldamata XXX hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) vastu
5. Rahuldada XXX hagi Eesti Vabariigi (Keskkonnaameti kaudu) vastu
lõikes 5 sätestatud hüvitise summas 1879,01 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa eurot ja 01 senti) väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
Kostja andis hagejale järelemõtlemiseks tähtaja kuni 20.10.
Seejuures ei toonud aga kostja esile asjaolusid, et tal esineks majanduslikus mõttes koondamise vajadus või et ta peaks töö vähenemisel tegema ümberkorraldusi. Kostja ei väljendanud ka vajadust jagada hageja tööd teiste spetsialistide vahel ega asjaolu, et töö objektiivsetel põhjustel kokkulepitud tingimustel üldse lõppeks. Kostja ei põhjendanud ülesütlemist muu põhjusega, kui et hageja keeldus asumast tööle osalise tööajaga poole tasu eest. Poole kohaga tööle asumise ettepanekut põhjendas kostja aga asjaoluga, et hageja töökoormus olevat justkui vähenenud, tehes sellekohased järeldused hageja poolt täidetud tööülesannete mahu võrdlemisel kahe Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni sarnase ametikoha spetsialisti töömahuga. Kostja võrdles aga üksnes mõningaid pealiskaudseid ja ühekülgseid arvulisi näitajaid. Nimelt tõi kostja välja üksnes läbiviidud õppeprogrammide ning ürituste arvud, mainides aga ka ise seejuures, et hageja juhtida oli aastal 2014 ka 3 üleriigilist projekti. Teised võrdlusalused ei juhtinud aga ühtegi projekti. Ka ei võtnud kostja 2 arvesse kui suure osa töömahust moodustab projektide juhtimine, kusjuures projekti lõppemine ei tähenda töövaldkonna ülesannete lõppemist. Hagejal oli 2014 aasta augustikuuks läbi viinud 7 teavitusüritust, teistel aga samaks ajaks 10 ja 14 üritust, sest hagejal tuli lisaks osaleda 18 ürituse läbiviimisel. Hageja sõnul ei sõltu ürituste maht ja läbiviimise aeg spetsialistist, vaid seadusandluse muudatustest, teistest spetsialistidest, kliendibaasi asukohast jne. Ka ei tulene ei hageja töölepingust ega ametijuhendist nõuet viia läbi 60 programmi aastas nagu väidab kostja, kes kohustus töölepingu punkti 6.1.1. alusel kindlustama hagejat tööga ning andma töö tegemiseks selgeid ja õigeaegseid korraldusi, tuginedes Keskkonnaameti arengukavale aastateks 2014-2017. Kuna kostja ei tõendanud, et hageja töömaht oleks oluliselt vähenenud või et töö oleks otsa lõppenud ning võttis pärast koondamist tööle uue töötaja, kelle töötasuks oli vaja kasutada hageja tasu, kes aga ei olnud nõus tasu vähendamisega, puudus hageja hinnangul ka koondamissituatsioon. 5. Lisaks eeltoodule ei järginud kostja hageja hinnangul ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega. Kuna hageja töösuhe kostjaga kestis 22 aastat, pidi kostja hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 päeva. Kuivõrd kostja edastas ülesütlemisavalduse hagejale 05.12.2014, oleks pidanud töölepingu lõppemise kuupäevaks olema 05.03.2015. Seega tuleb kostjal vastavalt
Hageja väidetel ei ole kostja talle hüvitist töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest maksnud. 6. Arvestades hageja töösuhte pikkust ja asjaolu, et kostja rikkus oluliselt töölepingu erakorralise ülesütlemise reegleid, jättes koondamise põhjendamata ja koondas, järgimata ülesütlemise piirangut, koondamisvajaduseta, on hageja hinnangul põhjendatud mõista hageja kasuks välja ka 3 kuu hüvitis
lõike 1 alusel, kusjuures hüvitise suuruse arvestuse aluseks võttis hageja 2015 jaanuari ja veebruari tasu 904,00 eurot ja märtsi 4 päeva tasu 172,19 eurot (brutotasud) 2014 palgamäära alusel, s.o 904,00 eurot kuu, mis teeb hüvitise suuruseks 2.712,00 eurot (bruto).
lõikele 1, lõpetada tööleping
lõigete 1 ja 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis
lõike 1 alusel 3 kuu keskmise palga ulatuses summas 2.712,00 eurot ning
lõike 5 alusel hüvitis 44 tööpäeva ulatuses ülesütlemisest etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest summas 1.980,19 eurot, kokku hüvitised summas 4.692,19 eurot, jättes ka kõik menetluskulud kostja kanda. 3
Ülesütlemisavalduses sisaldub kostja sõnul kostja tahteavaldus lõpetada hagejaga töösuhe 31.12.
lg 2 p 4 sätestatud etteteatamise tähtaeg, mistõttu hüvitas kostja hagejale ka 1 päeva tasu summas 42,94 eurot.
lõike 1 alusel) ja koondamisest 1 päeva võrra lühema etteteatamise eest hüvitist 42,94 eurot (
lõige 2 punkt 4 koosmõjus
Kostja sõnul on nimetatud summad hagejale 31.12.2014 välja makstud. 18. Kostja leiab, et hageja nõue
lõikes 1 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, kuna kostja lõpetas töösuhte õiguslikul alusel. Seejuures ei tulene
mõttest ega ka
§-dest 100 ja 109 igal juhul tööandja kohustust maksta töölepingu ülesütlemise tühisuse korral töötajale nii töölepingu ülesütlemise hüvitist
lõike 1 kui ka
Tulenevalt eeltoodust palus kostja, juhul kui kohus jõuab järeldusele, et hagejaga töösuhte lõpetamine oli tühine, lõpetada tööleping
lõike 2 alusel, lugedes töösuhe lõppenuks alates 31.12.2014 ja vähendada
lõike 1 alusel määratavat hüvitist, kuna hageja oli alates 02.10.2014 teadlik, et tema töösuhe kostjaga lõpeb 31.12.
lõike 1 ja
lõike 1 alusel, misjuures kui kohus leiab, et esineb alus
lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmiseks, palus kostja hüvitise suurust vähendada selliselt, et lugeda hagejale väljamakstu piisavaks hüvitiseks või vähendada seda kohtu äranägemisel või alternatiivselt arvestada hagejale
lõike 1 alusel tehtud väljamaksega summas 794,43 eurot ning tasaarvestada see kohtu poolt välja mõistetava summaga, kusjuures kui kohus leiab, et kostja on eksinud töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtaja suhtes, palus kostja arvestada hagejale
lõike 5 alusel tasutud hüvitisega summas 42,94 ning tasaarvestada see kohtu poolt välja mõistetava summaga.
ÜS) § 102 sisustab tingimusliku tehingu mõiste ja sätestab, et tingimuslik on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega, kusjuures tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu ning äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Kostja edastas hagejale 02.10.2014 dokumendi „Töölepingu muutmise/lõpetamise ettepanek“. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa juba nimetatud dokumendi pealkirjast tulenevalt olla tegemist kehtiva ülesütlemisavaldusega, sest kui tegemist on töölepingu muutmise ettepanekuga, ei saa samal ajal olla tegemist töölepingu ülesütlemise avaldusega, kuivõrd nimetatu on ühemõtteliselt tingimuslik. Kohus, nõustudes siinkohal ka hagejaga, leiab, et kostjale ei olnud vaidlusaluse dokumendi hagejale esitamise ajal teada, et hageja vastab kostja ettepanekule eitavalt, misjuures hageja nõustumisel kostja ettepanekuga oleks kostjal puudunud tahe hagejale töölepingut üles öelda. Nimetatud seisukohta kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud dokument „Ettepanek soodustingimustel töölepingu sõlmimiseks“ (t/l 19-20), kus kostja pakkus samuti hagejale välja alternatiive töösuhte jätkamiseks või lõpetamiseks ning töösuhe hagejaga jätkus, sest hageja oli pakutuga nõus. Ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesolevas vaidluses 30.12.2015 tehtud otsuse punkti 17 kohaselt ei olnud kostja poolt 02.10.2014 tehtud ettepanek töölepingu ülesütlemisavaldus vastavalt TsÜS § 75 lõikele 1, kuna tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendaks käesoleval juhul tehtud tahteavaldust ettepanekuna töölepingu tingimuste muutmiseks ning teatena kavatsusest tööleping vastasel juhul üles öelda. Seda, et tegemist ei olnud töölepingu ülesütlemisavaldusega, kinnitas Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul ka kostja hilisem käitumine. Kui tegemist oleks olnud töölepingu ülesütlemisega, siis puudunuks kostjal vajadus esitada 04.12.2014 ülesütlemisavaldus uuesti. Ka Riigikohus on rõhutanud oma 09.04.2014 lahendi tsiviilasja 3-2-1-21-14 punktis 11, et töölepingu ülesütlemisavaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole selge tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Käesoleval juhul seda 02.10.2014 dokumendist ei nähtu. Kostja väite osas, et juhul kui teist tööd pakkudes muutuks ülesütlemine tingimuslikuks, ei oleks võimalik täita kohustust teist tööd pakkuda, sest sama tulemus tekiks ka juhul, kui see vormistataks teises dokumendis, märgib kohus, et teise töö pakkumise kohustuse saab lugeda täidetuks ka siis, kui tööandja on teinud seda pärast koondamisest teatamist, mistõttu puudub 6 ka vajadus öelda tööleping üles ja pakkuda uut tööd ühes dokumendis. Sellele seisukohale asus oma lahendis 3-2-1-22-01 ka Riigikohus. Tulenevalt kõigest eeltoodust jääb kohus seisukoha juurde, et hagejale töölepingu ülesütlemine kostja poolt toimus 04.12.2014 avaldusega, mille hageja sai kätte 05.12.2015, mitte 02.10.2014.a. dokumendi hagejale kättetoimetamisega. 24. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha, kas kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemine on tühine vastavalt
lõikele 1 või mitte.
kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes töölepinguseaduses sätestatud alustel ning
sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
lõike 1 kohaselt on aga seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja ütles hagejale töölepingu üles
Osundatud seadusesätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, va sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kusjuures tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures peab tööandja vastavalt
Tulenevalt eeltoodust pidid käesoleval juhul töölepingu ülesütlemiseks olema täidetud järgmised eeldused: töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ning kostja pidi võimaluse korral pakkuma hagejale teist tööd. Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemise tingimused olid täidetud, analüüsib kohus esmalt, kas käesoleval juhul oli täidetud
lõikes 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, s.t kas käesoleval juhul muutus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kuigi hageja sõnul ei põhjendanud kostja erakorralist ülesütlemist, muu põhjusega, kui et hageja keeldus asumast tööle osalise tööajaga poole tasu eest, tõi kostja „Töölepingu muutmise/lõpetamise ettepanekus“ koondamise alustena välja nii töömahu vähenemise kui ka töö ümberkorraldamise vajaduse (t/l 15-16). 24.
lõikes 4 kui ka
§-s 3 sätestatud põhimõtted kohustavad tööandjat järgima võrdse kohtlemise põhimõtet vastavalt võrdse kohtlemise seadusele (VõrdKS), kusjuures võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 02.02.2012 lahendi tsiviilasja 3-2-1-152-11 punktis
lõikes 1 sätestatud alus töölepingu ülesütlemiseks, sest töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töö ümberkorraldamise tõttu. Kohus selgitab hagejale, et tööandjal on õigus otsustada, kuidas oma tööd korraldada, milliseid ametikohti luua või koondada. Kui tööandjal esineb majanduslikus mõttes koondamise vajadus ka ümberkorraldamise tõttu, siis ta võib ja peabki valiku tegema ja mõne töötajaga töölepingu koondamise tõttu lõpetama. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-7-11 p-s 12 ka Riigikohus. Kohus nõustub hagejaga, et töötaja keeldumine töölepingus kokkulepitud tingimuste muutmisest, s.h. palgatingimuste muutmisest ja tööaja vähendamisest, ei ole käsitletav koondamissituatsioonina, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks, mida kinnitab ka
lõike 1 punkt 4, mille kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga, kuid käesoleval juhul esines tööandjal reaalne vajadus oma tööd ümber korraldada, mis sai olla aluseks hagejale töölepingu ülesütlemiseks koondamisega. 8 24.4. Vastuseks hageja väitele nagu ei oleks kostja kohelnud teda töölepingu ülesütlemisel võrdselt teiste spetsialistidega, selgitab kohus, et tööandja ei pea töö ümberkorraldamisel eelistama töölejätmisel töötajaid, kes on täitnud tööülesandeid paremini, kel on suuremad erialateadmised, oskused ja vilumus või kes on teadmisi ja oskusi tulemuslikumalt kasutanud. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-152-11 punktis 10 märkinud, et kuivõrd alates 01.07.2009 kehtiv
ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume ega näe näiteks ette, et koondamise korral tuleb eelistada töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, ning et võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kel on kutsehaigus või töövigastus või pikem tööstaaž või kellel on ülalpeetavaid või kes õpivad eriharidust andvas õppeasutuses, on tööandjal pärast eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus vabalt valida kellele töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellele mitte.
lõige 5 annab seega tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele ka muudest asjaoludest, sh suhtlemis-oskusest ja isikuomadustest. Tööandja valikuõigust piirab
lõike 4 järgi vaid võrdse kohtlemise põhimõte, millest tulenevate kohustuste kohta võttis kohus seisukoha juba käesoleva kohtuotsuse punktis 24.2. Eeltoodust tulenevalt oli tööandja käesoleval juhul vaba otsustama keda ta töö ümberkorraldamise vajaduse tekkimisel koondab. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd kostjal, kelle töö- ja ametikohtade arv ning ressursid on piiratud, esines töö ümberkorraldamise vajaduse tõttu koondamissituatsioon, oli täidetud ka
25. Järgmisena kontrollib kohus kas kostja ütles hagejale töölepingu üles protseduurireegleid järgides või mitte.
lõike 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemis-avaldus on tühine.
Ka ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seejuures ei mõjuta
lõike 3 kohaselt
lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Käesoleval juhul ei vaidle pooled asjaolu üle, et kostja ütles lepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuivõrd kostja esitas hagejale lausa 2 dokumenti, mis käsitlesid hagejaga töölepingu ülesütlemist. Samuti põhjendas kostja ülesütlemist „Töölepingu muutmise/lõpetamise ettepanekus“, tuues koondamise alustena välja nii töömahu vähenemise kui ka töö ümberkorraldamise vajaduse (t/l 15-16). Eeltoodust tulenevalt täitis kostja
26. Vastavalt
lõikele 3 peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, va
Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Vastavalt Riigikohtu lahendi tsiviilasjas 3-2-1-152-11 punktile 10 on teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Seejuures ei ole aga tööandjal, olukorras, kus töötaja ei sobi vabale töökohale, kohustust töötajale seda tööd pakkuda ning tööandjal on õigus korraldada vaba töökoha täitmiseks konkurss või võtta sellele uus töötaja ilma konkursita. Kostja sõnul täitis kostja kohustuse pakkuda hagejale teist tööd, pakkudes hagejale keskkonnahariduse spetsialisti tööd uutel tingimustel 0,5 töökoormusega. Hageja kostja poolt väljatoodud väitele vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd käesoleval juhul moodustati 9 reorganiseerimise tulemusena 2 uut ametikohta ja kummagi ametikoha töökoormus oli 0,5, tähendas see ka kvalitatiivset muudatust töökohustuste ringis, pädevuses ja õiguslikus seisundis, mistõttu ei saa hageja endist ametikohta ja uut ametikohta samastada. Seega saab käesoleval juhul asuda seisukohale, et kostja pakkus hagejale teist tööd, seejuures tööd muutunud tingimustel, millel on eelneva tööga võrreldes väiksem tööajanorm, kuid hageja ei nõustunud aga samal töökohal muudetud tingimustel edasi töötama. Tulenevalt kõigest eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei rikkunud hagejale töölepingut üles öeldes protseduurireegleid, nagu väitis hageja, ning töölepingu ülesütlemine hagejale
lõike 1 alusel toimus seadusest tuleneval alusel ja vastas ka seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu jätab kohus kõige eeltoodu alusel rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, puudub alus rahuldada ka hageja nõuet lõpetada tööleping
Kuivõrd pooled ei vaidle asjaolu üle, et tööleping poolte vahel lõppes 31.12.2014 loetakse poolte vaheline töösuhte lõppenuks nimetatud kuupäeval
lõikele 1 maksab tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja 1 kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Kuna kohus ei tuvastanud käesoleval juhul, et töölepingu ülesütlemisavaldus oleks olnud tühine, ei langenud ära ka õiguslik alus koondamishüvitise saamiseks hageja poolt. Kostja esitas kohtule hageja palgaarvestuslehe (t/l 138), mille järgi maksti hagejale 31.12.2014 välja muuhulgas koondamishüvitis summas 794,43 eurot. Kuivõrd hageja nimetatud asjaolu ei vaidlustanud, samuti ei esitanud hageja kohtule koondamishüvitise väljamõistmise nõuet, loeb kohus antud juhul tõendatuks, et kostja täitis oma kohustuse tasuda hagejale koondamishüvitist
27.3. Hageja palus mõista kostjalt välja
lõikes 1 sätestatud hüvitise hageja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 2.712,00 eurot.
lõige 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu
lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuivõrd kohus ei lõpetanud käesoleval juhul pooltevahelist töölepingut
lõike 2 alusel, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude
27.4. Hageja palus kostjalt välja mõista ka
lõikes 5 sätestatud hüvitise summas 1.980,19 eurot.
lõike 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda
lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
lõike 2 p 4 järgi peab tööandja töötajale 10 erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, juhul kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud 10 (kümme) ja enam aastat, vähemalt 90 (üheksakümmend) kalendripäeva.
lõige 5 sätestab aga, et juhul kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Käesoleval juhul ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja töösuhe kostjaga kestis üle 10 aasta. Kuna kostja ütles hagejale töölepingu üles
lõike 1 alusel, pidi kostja hagejale ette teatama töölepingu ülesütlemisest
lõike 2 punkti 3 järgi vähemalt 90 kalendripäeva või maksma hüvitist
Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 27.1. seisukohale, et kostja ütles hagejale töölepingu üles 05.12.2014, oleks tööleping poolte vahel pidanud lõppema 05.03.2015 kui kostja oleks töölepingu ülesütlemistähtaega järginud. Kuna poolte töösuhe lõppes aga 31.12.2014.a., mille üle pooled ei vaidle, ja hagejale maksti töötasu kuni 31.12.2014.a., ütles tööandja töötajale töölepingu üles seaduses sätestatud tähtaega järgimata ja hagejal on õigus saada kostjalt hüvitist
lg 5 alusel 64 kalendripäeva eest (jaanuaris 31 kalendripäeva, veebruaris 28 kalendripäeva ja märtsis 5 kalendripäeva), sest kostja lõpetas hagejaga töölepingu 64 kalendripäeva varem kui
Hageja kasuks väljamõistetava hüvitise väljamõistmisel ja hageja keskmise töötasu väljaarvestamisel juhindub kohus selle väljaarvestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91, millega kehtestati keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord (edaspidi Kord). Korra § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad, misjuures kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule, kusjuures arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Vastavalt Korra § 3 lõikele 1 liidetakse keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Kuivõrd hageja keskmine 6 kuu töötasu (brutosissetulek) kostja juures perioodil 01.06.2014 30.11.2014 oli vastavalt palgatõendile (t/l 136) kokku 5.423,99 eurot (904 + 904 + 1561,44 + 246,55 + 904 + 904), mida hageja vaidlustanud ei ole, ja samal perioodil oli 127 tööpäeva (19 + 23 + 20 + 22 + 23 + 20), oli hageja keskmine tööpäeva tasu kostja juures 42,71 eurot (5.423,99:127). Arvestades aga asjaoluga, et kostja maksis hagejale hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise eest 1 tööpäeva eest summas 42,94 eurot (t/l 138), kuid oleks pidanud maksma täiendavalt 45 tööpäeva eest, sest perioodil 01.01.2015 – 05.03.2015 oli 45 tööpäeva, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis
Tsiviilasja hinna määramine. 28. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS §-s 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, samuti TsMS § 124 lõikes 1 11 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3.500,00 eurot, ning TsMS § 134 lõikes 1 sätestatust, mille järgi liidetakse hagihinda arvestades ühes hagis sisalduvad nõuded, ja ka TsMS § 134 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuivõrd hageja esitas kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning
lõikes 1 sätestatud hüvitise summas 2.712,00 eurot ja
lõikes 5 sätestatud hüvitise summas 1.980,19 eurot, väljamõistmiseks, on käesoleva hagi hinnaks 4.692,19 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 29. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 järgi määrab maakohus kulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ka vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1 määrab kohus kulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kuivõrd riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei pidanud käesolevas asjas riigilõivu tasuma, samuti ei olnud pooltel menetluses lepingulist esindajat, ning pooled ei esitanud kohtule ka menetluskulude nimekirju, ja kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puudub ka vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada kaevates lahendi peale, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200,00 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.