← Eesti

3-14-52373/51

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 118§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-14-52373 Haldusasi MV kaebus talle tekitatud mittevar

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-14-52373 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vanglas registreeriti
  2. juulil 2014 Viru Vangla kinnipeetava MV taotlus, milles ta palus tulevikus lõpetada rutiinsed, regulaarsed ja põhjendamatud tema keha igakordsed läbiotsimised (keha ja riiete kompamine ning alasti võtmine) tema E8 osakonnast välja ja osakonda tagasi saatmisel (arsti vastuvõtul, lühiajalisel ja pikaajalisel kokkusaamisel, jalutuskäigul ja vanglateenistuja vastuvõtul käies) ning hüvitada talle õigusvastaste läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju summas 3000 eurot (tl-d 28-32).
  3. Viru Vangla jättis
  4. augusti
  5. a otsusega rahuldamata MV taotluse lõpetada tulevikus tema õigusi rikkuvad läbiotsimised (tl 27).
  6. Viru Vangla jättis
  7. septembri
  8. a otsusega rahuldamata MV taotluse kahju hüvitamiseks (tl-d 25-26). Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) Justiitsministri
  9. septembri 2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 5 kehtestab kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikkuse tema vanglasisesel saatmisel. Nimetatud säte ei anna vanglale kaalumisvõimalust vanglasisese saatmise korral läbiotsimist tegemata jätta. Seega on vanglaametnik kohustatud kinnipeetava läbi otsima, kui kinnipeetav väljub osakonnast või sinna siseneb. Läbiotsimise ulatuse otsustab vanglaametnik, lähtudes taktikalistest vajadustest ning võimalikust ohuprognoosist. 2) Arvestades asjaolusid, et
  10. aasta kevadel leiti Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusest kinnipeetavatelt erinevaid keelatud esemeid, sh mobiiltelefone, nende laadijaid, juhtmeid jms, ning mobiiltelefonide näol on tegemist vangla julgeolekut eriti ohustavate esemetega, kuna need võimaldavad kinnipeetavatel suhelda isikutega nii väljaspool vanglat kui ka omavahel ja nende abil on võimalik kinnipeetaval kooskõlastada erinevaid tegevusi, sh vangla julgeolekut ohustavaid, oli vangla sunnitud kasutusele võtma erinevaid meetmeid nii vanglasse juba sattunud keelatud esemete avastamiseks kui ka võimalike varustuskanalite väljaselgitamiseks. 3) Oht osakonnast sisse ja välja liikudes on sedavõrd reaalne, et vanglaametnikul tuleb teostada kinnipeetava täielik läbiotsimine. Tegemist on kaalutlusotsusega ning vanglaametniku korraldused, arvestades üksuses kujunenud olukorda keelatud esemete leidmisega, ei olnud ilmselgelt kaalutlusvigased. 4) Kinnipeetava poolt taotluses välja toodud episoodid, mis hõlmavad ajavahemikku alates
  11. mai 2014 kuni taotluse esitamiseni, ei anna alust väita, et kinnipeetava täielik läbiotsimine oli igapäevane. Seepärast ei saa kaebaja poolt viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendeid vaidluses kohaldada. Käesoleval juhul ei saa täielikke läbiotsimisi käsitleda rutiinina, millel puudus vangla julgeolekust tulenev põhjendus.
  12. MV esitas
  13. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja oli seisukohal, et tema keha, riiete, kambri ja isiklike asjade läbiotsimised on õigusvastased ning need ei saa senisel viisil jätkuda. Kaebaja palus hüvitada õigusvastaste läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju summas 3000 eurot (tl-d 2-6).
  14. Tartu Halduskohus selgitas
  15. oktoobri
  16. a määruses, et kohtu hinnangul on kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks, et vangla lõpetaks kaebaja arvates õigusvastased läbiotsimised ning teostaks edaspidi läbiotsimisi kaebaja õigusi austaval viisil. Samuti taotles kaebaja talle õigusvastaste läbiotsimistega juba tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus 2

(7)3-14-52373 märkis, et ehkki kaebaja ei ole kaebuses sõnaselgelt seda väljendanud, tuleb kohtu arvates kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgist ja tegelikust tahtest lähtuvalt kaebust tõlgendada nii, et kaebaja on lisaks hüvitamisnõudele esitanud ka kohustamisnõude. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus (tl-d 35-37). MV taotlus kaebetähtaja ennistamiseks saabus
  1. oktoobril 2014 (tl 40).
  2. Tartu Halduskohus tagastas
  3. juuli 2015 määrusega kaebuse kohustamisnõude osas ning osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kambri ja isiklike asjade läbiotsimiste ja pärast
  4. juulit 2014 toimunud läbiotsimiste eest, vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel, võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl-d 88-89).
  5. Kaebaja esitas
  6. juulil 2015 Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  7. juuli 2015 määruse p-le 1, millega kohus tagastas kaebuse osaliselt (tl-d 101-102).
  8. Vastustaja palus
  9. augusti
  10. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl-d 105-106).
  11. Tartu Halduskohus tagastas
  12. märtsi 2016 määrusega Tartu Halduskohtu
  13. juuli 2015 määruse resolutsiooni p-i 1 peale esitatud määruskaebuse ja otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl-d 149-150). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  14. Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist, väites järgmist. 1) Vangla poolt teostatavad täielikud läbiotsimised, s.t läbiotsimised koos täieliku lahtiriietumise ning vanglaametniku nõudel kükkide tegemise ja enda pööramisega igakordsel osakonda sisenemisel ja sealt väljumisel, rikuvad kaebaja õigusi. Sellised läbiotsimised toimuvad igapäevaselt ja mitu korda päevas, kusjuures lahtiriietudes ei ole varju, mille taga end varjata. Kaebaja ei ole keha läbiotsimiseks andnud ise mõjuvat ja objektiivset põhjust. Kaebaja keha läbiotsimiste puhul ei ole tegemist vangla julgeoleku tagamisega, vaid sellega tekitatakse kaebajale põhjendamatult ängistust, närvilisust ja alaväärsust. 2) Põhjendamatud kaebaja keha läbiotsimised ei ole kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-s 1, §-s 6 ja §-des 66-72 sätestatud põhimõtetega. Selliselt kaebaja keha läbi otsides on alandatud kaebaja inimväärikust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 mõttes ja sekkutud üleliigset kaebaja eraellu EIÕK art 8 lg 2 tähenduses. Seega kaebaja keha läbiotsimised on vastuolus ka EIK praktikaga.
  15. Viru Vangla palub vastuses kaebusele jätta kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited. 1) VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks, mis hõlmab nii vanglas viibivate kinnipeetavate isikute, vanglateenistujate kui ka vanglat külastavate isikute julgeoleku tagamise. Kinnipeetavate läbiotsimistoimingud on üheks järelevalve ja julgeoleku tagamise vahendiks. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. 3
(7)3-14-52373 2) Tulenevalt justiitsministri
  1. septembri 2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 5 on igakordsed läbiotsimised, kui kinnipeetav tuleb näiteks jalutamast, keha ja riiete kompamise teel õiguspärased. Läbiotsimise ulatuse otsustab vanglaametnik, lähtudes taktikalistest vajadustest ja ohuprognoosist. 3) Oht keelatud esemete osakonda sissetoomisel ja väljaviimisel võib eriti tulla sellest, kui kinnipeetav liigub vangla eri osakondade vahel. Keelatud esemete üleandmiseks võidakse kasutada ka näiteks peidikut, mis asub osakonnast väljaspool. Seega tuleb jaatada, et oht osakonnast sisse ja välja liikudes on sedavõrd reaalne, et vanglaametnikul tuleb teostada kinnipeetava täielik läbiotsimine. 4) Läbiotsimistoiming koos kinnipeetava lahtiriietumisega teostatakse II üksuse valvemeeskonna poolt selleks ettenähtud ruumis, kus on tagatud läbiotsimiseks vajalikud tingimused ja kinnipeetava privaatsus. Tegemist on kinnise ruumiga ja kõrvalistel isikutel ei ole võimalik läbiotsimise teostamist pealt vaadata. 5) Ei saa väita, et kaebaja täielik läbiotsimine oli igapäevane. Samuti ei ole läbiotsimised inimväärikust alandavad EIK praktikast lähtudes. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohtu menetluses on MV kaebus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotleb
  3. mail kuni
  4. juulil 2014 toimunud keha ja riiete õigusvastase läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
  5. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  6. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
  7. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, kahju tekkimine, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, on kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude eeldused käesolevas asjas täitmata. 4
(7)3-14-52373
  1. Kaebaja on esiteks seadnud kahtluse alla vastustaja õiguse kaebajat üldse läbi otsida ja teiseks väidab, et läbiotsimised toimusid kohas, kus ei olnud tagatud kaebaja privaatsus. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri
  2. septembri 2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-i 5 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine vanglasisesel saatmisel kohustuslik.
  3. Käesolevas asjas toimusid kaebaja täielikud läbiotsimised igakordsel osakonnast väljumisel ja osakonda sisenemisel ehk vanglasisesel saatmisel. Läbiotsimiste eesmärk oli vangla julgeolekut ohustavate esemete avastamine. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et
  4. aasta kevadel leiti Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusest (II üksus) kinnipeetavatelt erinevaid keelatud esemeid, sh mobiiltelefone, laadijaid, juhtmeid jms. Sellest tulenevalt pööras vangla kinnipeetavate läbiotsimisele julgeoleku prognoosist tulenevalt suuremat rõhku ning seda tehti põhjalikumalt kui tavaolukorras. Kohus nõustub vastustajaga, et mobiiltelefonide näol on tegemist vangla julgeolekut eriti ohustavate esemetega, kuna need võimaldavad kinnipeetaval suhelda isikutega väljapool vanglat kui ka omavahel ja nende abil on kinnipeetavatel võimalik teostada erinevaid tegevusi, sh vangla olekut ohustavaid. Samuti leiab kohus, et vastustaja selgitus, et reaalne oht keelatud esemete osakonda sissetoomisel ja väljaviimisel võib tulla sellest, kui kinnipeetav liigub vangla eri osakondade vahel, on usutav ja piisav selleks, et põhjendada keelatud esemete otsimist lahtiriietumisega. Põhjendatud on keelatud esemete otsimine eelkõige kehapiirkonnast, kuhu neid vastustaja teadmiste ja kogemuste põhjal tavaliselt peidetakse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vanglateenistuse ametnikul oli õigus teostada kinnipeetava täielikku läbiotsimist ja põhjendatud oli meetme vajalikkus ka tugevdatud järelevalvega üksuses.
  5. Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, sh juhul, kui läbiotsimine toimub osalise või täieliku lahtiriietumisega (välja arvatud nõue, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud). Seega tuleb toimunud läbiotsimiste õiguspärasuse hindamisel lähtuda üldreeglist ehk VangS § 41 lg-st 1, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Väärikust alandava kohtlemise või karistamise keelu sätestavad ka EIÕK art 3 ning õiguse eraelu puutumatusele näeb ette EIÕK art
  6. Selle määratlemisel, mida käsitleda kinnipeetava inimväärikuse alandamise või eraelu puutumatuse rikkumisena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval EIK praktikat.
  7. Kaebaja selgitab, et läbiotsimised toimusid ruumis, kus puudus eesriie enda varjamiseks. Kaebaja ei väida, et kolmandad isikud, sh naissoost valvurid läbiotsimisi pealt nägid. Kaebaja tugineb sellele, et läbiotsimisel peab kaebaja seisma alasti vanglateenistujate ees, kus pole eesriiet ega varju, mille taga end varjata, kuni vanglateenistujad riideid läbi otsivad. Kohtupraktikas (EIK lahendis Jaeger vs. Eesti) on asutud seisukohale, et olukorras, kus kinnipeetava täielik läbiotsimine oli iseenesest õiguspärane, kuid vangla ei välistanud võimalust, et kolmandand isikud võivad kinnipeetavat lahti riietatuna näha, ei ole alandatud kinnipeetava väärikust, kuid on rikutud tema õigust eraelu kaitsele. Kohus leiab, et kuna kolmandatel isikutel ei olnud võimalik kaebaja läbiotsimist, sh kaebajat lahti riietatuna näha, ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust privaatsusele ega alandanud tema inimväärikust. Samuti kinnitab vastustaja, et kinnipeetava läbiotsimistoiming koos kinnipeetava lahtiriietumisega 5
(7)3-14-52373 teostatakse II üksuse valvemeeskonna poolt selleks ettenähtud ruumis, kus on tagatud läbiotsimiseks vajalikud tingimused ja privaatsus. Vastustaja lisas, et tegemist on kinnise ruumiga ning kõrvalistel isikutel ei ole võimalik läbiotsimise teostamist pealt vaadata.
  1. Kohus rõhutab, et läbiotsimine, sh täielik läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavatele küll ebamugavusi, kuid läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda. Vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on oma eesmärgist lähtuvalt vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks (vt Ringkonnakohtu
  2. märtsi 2016 otsus haldusasjas nr 3-14-53095).
  3. Kaebaja on kaebuses välja toonud erinevad täieliku läbiotsimise episoodid, mis hõlmavad ajavahemikku alates
  4. mai kuni
  5. juuli 2014 (kuupäevad
  6. mai 2014,
  7. mai 2014,
  8. mai 2014,
  9. mai 2014,
  10. mai 2014,
  11. mai 2014,
  12. juuli 2014,
  13. juuli 2014,
  14. juuli 2014,
  15. juuli 2014,
  16. juuli 2014,
  17. juuli 2014). Eeltoodust nähtub, et kaebaja läbiotsimised ei toimunud igapäevaselt. Enam kui kahe kuu jooksul otsiti kaebaja läbi kaheteistkümnel korral. Samuti ei ole esitatud tõendite põhjal kohtul võimalik tuvastada, mitmel korral päevas kaebajat täielikult läbi otsiti. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja läbiotsimine ei olnud rutiin.
  18. Kohtu hinnangul oli sellisel kujul ja viisil toimuvate II üksuse kinnipeetavate täielike läbiotsimiste näol tegemist eesmärgi suhtes igati mõõduka abinõuga, sest alahinnata ei saa keelatud esemete eluosakonda ja teiste kinnipeetavate kätte sattumise ohtu. Nagu varem juba viidatud, on vangla praktikas ette tulnud juhtumeid, kus Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusest (II üksus) leiti kinnipeetavatelt erinevaid keelatud esemeid. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena. Samuti peavad kinnipeetavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tagajärgi. Eesti ega ka EIK kohtupraktika ei välista vajadusel sellise täieliku läbiotsimise teostamist ning ei pea seda automaatselt kinnipeetava inimväärikust riivavaks ja õigusvastaseks toiminguks. EIK on tuvastanud EIÕK art 3 rikkumise juhtudel, kus läbiotsimisi on läbi viidud naisametnike juuresolekul või ametnike juuresolekul, kes alandasid kinnipeetavat verbaalselt. Samuti on EIK leidnud, et EIÕK art 3 rikkumisega võib olla tegemist siis, kui läbiotsimistel puudub igasugune seos vangla julgeoleku tagamise, korrarikkumiste või kuritegude ennetamisega. Käesoleval juhul oli selliste täielike läbiotsimiste teostamiseks vanglal olemas õiguslik alus ja seda tehti vangla julgeoleku tagamise eesmärgil ning üksnes kinnipeetava vanglasisesel saatmisel, kus kinnipeetaval oli võimalik kokku puutuda vanglas keelatud esemetega. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et ebamugavustunne, mida kaebaja väidetavalt valvuri korraldusel tema ees lahti riietumise tagajärjel tundis, oleks kuidagi ületanud nende kannatuste ja ebameeldivuste taseme, mis paratamatult kaasneb kinnipidamiskohas viibimisega. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja osas oleks lahti riietumisega läbiotsimisele lisandunud muid selliseid tegevusi, mida EIK on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ja EIÕK art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne. Kohtu hinnangul ei saa kaebuses viidatud EIK lahendites toodud faktilisi asjaolusid, mis tingisid neis asjades lahti riietumisega läbiotsimiste inimväärikust alandavateks lugemise, võrrelda ja samastada käesolevas asjas kaebuse aluseks olevate asjaoludega. 6
(7)3-14-52373
  1. Kuna vastustaja ei ole kaebaja keha läbiotsimiste teostamisel käitunud õigusvastaselt, jätab kohus rahuldamata MV kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad pole menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 1. juuli 2015. a määrusega.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. 25. Kaebaja taotles 5. oktoobri 2014. a kaebuses muuhulgas tema ees- ja perekonnanime asendamist initsiaalidega avaldatavas kohtulahendis haldusasjas nr 3-14-52373.

§ 175

lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kuivõrd kohtuotsuses ei sisaldu peale kaebaja ees- ja perekonnanime muid andmeid, mis võimaldaksid teda üheselt identifitseerida, on kaebaja anonüümsus tagatud tema nime asendamisel initsiaalidega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja taotluse ning asendab kohtuotsuses haldusasjas nr 3-14-52373 tema nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.