1-06-11995/162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-11995 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. juuli 2016 määrus süüdimõistetu Viktor Rekonini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Rekonin 37805246556), määruskaebuse (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. juuli 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Viktor Rekonini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 21.06.2007 otsusega karistati Viktor Rekoninit KarS § 114 p 1 järgi 13aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust 17.10.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud 28 päeva vangistust – võrra ning mõisteti V. Rekoninile liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 13 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg – 16.11.2015-18.11.2005a, s.o 3 päeva, ja 03.05.2006-04.05.2006a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti V. Rekoninil kandmisele kuuluvaks karistuseks 13 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 05.05.2006 ja lõpp 27.10.
8. Tartu Maakohtu 01.07.2016 määrusega jäeti V. Rekonin vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohus asus seisukohale, et formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kuid täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
9. V. Rekonini eelnev elukäik näitab, et süüdimõistetu on korduvalt käitunud õigusvastaselt ning ta on jätkanud kuritegelikku käitumist ka siis, kui oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning omas kindlat elukohta ja lähedasi. Seega pole kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, samuti kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu olnud tema jaoks piisavad, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist. Süüdimõistetul on kalduvus vägivaldsusele ja alkoholi kuritarvitamisele. Nii vangla iseloomustuse kui ka 1 kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud seisukohaga maakohus nõustus. 2.
10. Süüdimõistetu on varem olnud riskeeriva, hoolimatu ja impulsiivse käitumislaadiga ning vähese empaatiavõimega. Suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui teda mõjutatakse negatiivse hoiakuga kaaslaste poolt. Maakohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, on paigutatud avavanglasse, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada tööd OÜ-s XXX . Ka leiab maakohus sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, et kantud vangistus ei ole veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Süüdimõistetu vabastamine vangistusest enne tähtaja lõppemist riivaks oluliselt õiguskorra kaitsmise huve ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebus
11. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse tühistada ja anda talle veel üks võimalus. Süüdimõistetu toob veelkord välja esinevad positiivsed asjaolud nagu süü tunnistamise, kahetsemise, arusaamise ühiskonnas kehtivatest normidest, läbitud sotsiaalprogrammid, osalemise majandustöödel, avavanglas viibimise, vanglast väljas tööl käimise, elu- ja töökoha olemasolu, toetavad lähedased. Lisaks on V. Rekoninil tasutud kõik haginõuded ja tal on vabanemisfondis raha, mis aitab tal hakkama saada. Ka toetab tema vabanemist vangla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et V. Rekonini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Otsustus langetatakse kõigi asjaolude kohta kogumis.
14. V. Rekonini vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et V. Rekonin on oma senise käitumisega näidanud, et ta on motiveeritud muutuma ning vangistus on mõjunud talle positiivselt. Edasine vangistus kinnistaks süüdimõistetul õpitut.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
16. juuli 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Maarika Kuusk