) § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi ka selle nõude osas ning mõistab viivise põhinõudelt välja alates 13.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kuigi alternatiivnõue esitati hiljem kui hagi, esitati ka hagis samasugune viivisenõue kui alternatiivses nõudes, seega mõistab kohus viivise välja alates hagi esitamisest. Kohus rahuldab seega hagi alternatiivses nõudes ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 10 248,03 eurot ning viivised põhinõudelt seadusjärgses määras alates 13.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 23.05.2016 taotluse 16.05.2016 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, hageja palub taotluse jätta rahuldamata. Kostja palub esiteks lisada vastuväide, et hageja ei ole kostjale esitanud arveid, kuid selle vastuväite lisamiseks puudub vajadus, sest kirjalikest seisukohtades ning 15.03.2016 eelistungi protokollist on kostja sellekohane väide arusaadav. Teiseks palub kostja lisada vastuväited hageja 06.05.2016 esitatud tõenditele, kuid selleks puudub vajadus, sest tõendeid hindab kohus mitte menetlusosaline. Kolmandaks paranduseks on väide, et hageja ei ole oma nõudest maha arvestanud kostja poolt kompromissi valmiduse märgina tasutud 200 eurot. Nimetatud väide ei muuda asja lahendust. Hageja otsustab, millise nõude ta esitab ning kas ta jääb menetluse vältel selle juurde või soovib seda suurendada või vähendada. Hageja ei ole nõuet vähendanud. Ka kohus ei saa arvestada seda summat käesolevas asjas vaidluse all oleva võlgnevuse katteks, kuna sellele puuduvad viited summa tasumisel – maksekorralduse selgitus on „Kompromiss“, kuid puuduvad märked kasvõi näiteks käesoleva tsiviilasja numbri kohta või et tegu on vaidlusaluse perioodi kommunaalkulude võlaga. Poolte vahel võib olla vaidlusi või kompromisse seoses võlgnevustega muu perioodi eest (näiteks periood pärast käesoleva hagi esitamist), millega seoses on summa tasutud. Kohus praeguse asja lahendamisel seetõttu tasutud summat arvesse võtta ei saa. Eeltoodud põhjendustel jääb kostja taotlus 16.05.2016 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus
lg-st 1, jättes menetluskulud kostja kanda.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud summas 5 727 eurot.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind käesolevas asjas on 12 489,42 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja on sellises summas lõivu tasunud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud hagi koostamiseks (3 tundi ja 30 minutit), menetluskulude nimekirja koostamiseks (30 minutit), raamatupidajale seletuse koostamiseks (20 minutit), kostja taotlusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks (2 6 tundi 48 minutit), hagi vastusega tutvumiseks ning seisukoha koostamiseks (7 tundi ja 40 minutit), tõenditega tutvumiseks, nende komplekteerimiseks, ülevaatliku tabeli koostamiseks ja alternatiivse nõude täpsustuse koostamiseks (kokku 18 tundi 27 minutit), kinnituskirjade koostamiseks nõude loovutamise kohta (45 minutit), istungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks (1 tund 20 minutit) – kokku 35 tundi ja 20 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 135 eurot (lisandub käibemaks), mis vastab turuhinnale. Kohus ei pea põhjendatud toiminguteks menetluskulude nimekirja koostamist (menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise); raamatupidajale seletuse koostamist (puudub otsene seos menetlusega ning toimingud ei aita kaasa menetluse lahendamisele) ja kinnituskirjade koostamist (kinnituskirja on allkirjastanud menetlusväline isik, mitte õigusteenuse osutaja). Ülejäänud menetluskulusid peab kohus põhjendatuks ning nendele pole vastuväiteid esitanud ka kostja. Kuigi alternatiivse nõude täienduse koostamine ning selleks tõendite analüüsimine on tavapärasest suurema ajakuluga, peab kohus ka seda kulu põhjendatuks – koos täiendusega esitas hageja 371 lehekülge tõendeid ning neid on täiendusest nähtuvalt ka analüüsitud (tõenditele on viidatud, arvete alusel koostatud tabelid), mitte pelgalt täiendusega kaasa pandud. Tõendite vajaduse on tekitanud kostja, kelle vastuväidetest suurem osa polnud mitte vastuväited hageja poolt välja toodud asjaoludele vaid see, et mingi hageja väide on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ajakuluks õigusabile enne 16.05.2016 istungit 33 tundi ja 45 minutit. Hageja palub lisada kulule ka 16.05.2016 toimunud istungi kulu. Nimetatud istung kestis 34 minutit. Kokku on põhjendatud aeg õigusabile 34 tundi ja 19 minutit ning hageja esindaja tunnitasu arvestades kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 5 559,84 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 6 159,84 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 5 559,84 eurot) ning mõistab nimetatud summa välja kostjalt. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.