) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse kõnealust seadust alaealise suhtes, kes on: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.
lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.
lg 3 kohaselt võib alaealiste komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. DK on 12-aastane, kes on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi, millel on nii väärteo kui ka kuriteo tunnused vastavalt KarS § 121, § 218 lg 1, § 262 lg 1, § 200 lg 2 p 4, 7 ja AS § 71. Kuna DK ei olnud süütegude toimepanemiste ajal süüvõimeline, saadeti materjalid alaealiste komisjonile. DK on jätkuvalt koolikohustuslik isik, kuid kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei allu DK õpetajate korraldustele ning ühe õppeveerandi jooksul on ta mõjuva põhjuseta puudunud enam kui viiendikust õppetundidest. DKt on suunatud erinevate spetsialistide vastuvõtule, üldkasulikule tööle ning pereteraapiasse, kuid need ei ole olukorda parandanud. DK on jätkanud kuriteo tunnustele vastavate tegude sooritamist, samuti koolis kehtiva korra rikkumist. Ka alaealise seaduslik esindaja Xxx ei ole suutnud mõjutada oma poega loobuma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ning suunama teda koolikohustuse korrektsele täitmisele. DK käitumine on alaealiste komisjonis korduvalt arutusel olnud, kuid komisjoni kohaldatud leebemad mõjutusvahendid ei ole mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ega muutnud tema suhtumist koolikohustuse täitmisesse. Eelnevast lähtuvalt on ilmne, et seni proovitud mõjutusvahendid ei ole lapse käitumist mõjutanud ning ta jätkab rikkumiste toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kuna alaealist ei ole võimalik muul moel mõjutada ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei saa sellega hakkama ka lapse vanem, tuleb DK suhtes kohaldada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist. Kohus leiab, et DK suunamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud lapse õigusvastase käitumisega ning vajalik temale endale kasvatusliku järelevalve huvides ning hariduse omandamiseks.
lg 4 kohaselt võib alaealise paigutada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Arvestades Xxx vanust 3 1-16-6994 peab kohus esmakordsel mõjutusvahendi rakendamisel mõistlikuks määrata esialgu tähtajaks üks aasta, mida vajadusel saab pikendada. Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa alaealise DK paigutamiseks Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse üheks õppeaastaks, alates 01.09.2016. Maarjamaa Määruse tegemisel juhindus kohus
§-dest 1, 6, 13 ja KrMS §-dest 404, 406; 407, 383, 384, 386 ja 387. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.