Obsah (7)

§ 198§ 101§ 159§ 200§ 637§ 197§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-06-5765 Ts

) § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Tõendatud on, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt

1. maiks
2. a valmis ja et hoonet ei saanud teatrina kasutada. Lepingu p 16.7 annab tellijale õiguse tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust tulenevaid ja tellija rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid. Kostja teatas
3. juunil 2005, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta nõude lepingu p 16.4 alusel kahe nädala eest selliselt, et kohe ühe nädala eest, mis tasaarvestatakse lepingu p 16.7 kohaselt, ja teise nädala eest juhul, kui töövõtja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks,
4. juuniks
5. Selline tingimuslik trahvinõue ei ole kooskõlas seaduse ega hea usu põhimõttega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 järgi. Tellija sai otsustada, kas või mil määral ta kasutab oma õigust leppetrahvi arvestada, kuid teisele poolele peab olema nõue selge.

§ 198

kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

1. juuni
2. a avaldus teise trahvinõude kohaldamise alusena on tühine. Pealegi on kostja trahvinõude kohaldamine teise nädala eest seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole seetõttu kooskõlas lepinguga, kuna lepingu tähtpäev, millest lähtudes leppetrahvi kohaldati, oli
3. mai
4. Järelikult on trahvinõue põhjendatud ühe nädala eest, teise nädala eest on see põhjendamatu. Trahvisumma vähendamine ei ole põhjendatud, sest lepinguhinna suhtes ei ole kohaldatud trahvisumma ülemäära suur. Hageja viivisenõude jättis maakohus rahuldamata.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja ei jätnud arveid tasumata põhjendamatult. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS SA Rakvere Teatrimaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu

1. jaanuari 2007 otsuse osas, millega talt mõisteti välja põhivõla katteks 198 430.45 krooni ja menetluskulude katteks 9500 krooni, ja teha uue otsuse. Hageja menetluskulud palus kostja jätta hageja enda kanda ning mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli kostja
2. juuni
3. a trahvinõue kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Lepingule koostati 2 muudatust, millega pooled leppisid kokku, et kõigi tööde lõpetamise tähtpäev ning kasutusloa saamise viimane tähtpäev on
4. juuni
5. Teatri peahoone võtmed andis hageja kostjale üle
6. mail 2005, sellest päevast alates oli kostjal 4 võimalik objektiga tutvuda. Avastati umbes 200 ehituslikku puudust, mis fikseeriti poolte esindajatest moodustatud komisjoni
7. mai
8. a protokollis. Kostja teavitas hagejat kohe ilmnenud puudustest ja lepingu rikkumistest. Ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt koostati
9. juunil 2005, kuid kasutusluba ei antud, kuna esinesid puudused, mis takistasid objekti kasutuselevõtmist.
10. juuni
11. a ja
12. juuli
13. a protokollid kinnitavad, et tööd, mille tegemiseks leping sõlmiti, ei olnud ka nimetatud kuupäevadeks tehtud ja et tegemist oli töödega, mille tegemata jätmine välistas lepingu objektile kasutusloa väljastamise.
14. juunil 2005 esitas kostja leppetrahvinõude ja tasaarvestusavalduse, milles teatati tasaarvestusest ühe nädala eest ja põhistati leppetrahvi nõudeõigust kolme nädala eest. Avalduses viidati, et leppetrahv teise nädala eest rakendub juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid lepingu p-s 4.6 nimetatud tähtpäevaks. See on käsitatav tasaarvestuse avaldusena ühe nädala leppetrahvi tasaarvestamiseks ja leppetrahvi nõudmise teatena

§ 159lg 2 tähenduses.

Teise nädala leppetrahvi tasaarvestuse avalduse esitas kostja

1. juulil
2. Maakohus on käsitlenud lepingu p 2.2 kitsendavalt kui ainult vaegtööde nimekirja sisaldavat punkti. Lepingu p-dest 4.4 ja 16.4 tuleneb, et vaegtöödega hilinemise eest ei ole kostjal õigust leppetrahvi nõuda. Mõlema tasaarvestuse avalduse tegemise ajal ei olnud lõppenud aga kumbki kahest ehitustööde etapist. Teatrina sai kostja maja kasutama hakata alles
3. juulist
4. Seetõttu oli
5. juulil 2005 esitatud leppetrahvi nõue sissenõutav ja tasaarvestuse avaldus korrektne. Facio Ehistuse AS esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega kostjalt jäeti põhivõla katteks välja mõistmata
6. mai
7. a arve maksmata osa summas 198 430.45 krooni ja jäeti rahuldamata hageja viivisenõue 215 065 krooni 60 senti ajavahemiku
8. juunist 2005 kuni
9. detsembrini 2006 eest ning edaspidi 396 krooni 80 senti iga järgneva päeva eest kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulud jäeti osaliselt hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud tulenevalt

§ 200lg-st 4.

Hageja esitas kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid.

1. mai
2. a ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vormistati täitmise tähtpäevaks tehtud tööde üleandmine. Selles kinnitas kostja pretensioonide puudumist hageja vastu, loobudes leppetrahvinõudest. Vaegtööde nimekirjas ei olnud fikseeritud puudused, vaid valdavalt lisatööd ja välitööd ehk vaegtööd lepingu p 2.2 tähenduses või tööd, mis olid tegemata tellijast tulenevatel asjaoludel.
3. mai
4. a protokoll ei ole komisjoni töö tulemus, vaid selle on koostanud üksnes kostja omanikujärelevalve esindaja. Pisivead, mis hageja tehtud ehitustööde kvaliteedis esinesid, likvideeris ta pärast
5. maid 2005 kohe 2-3 päeva jooksul. Seega kulus puuduste parandamiseks vähem kui leppetrahvi arvestamise tingimuseks olev täisnädal. Viivitus
6. maist 2005 kuni
7. maini 2005 oli tingitud kostja enda tegevusest. Muudatus- ja lisatööd ei kuulunud lepingu mahtu ning nende osas täitmise tähtpäeva ületamine ei ole käsitatav lepingu rikkumisena. Hageja lõpetas teatri peahoone ehitustööd
8. maiks 2005 ning andis samal kuupäeval kostjale üle teatrihoone võtmed. Lepingu p 16.4 järgi on pooled kokku leppinud leppetrahvi lepingu mittetäitmise, mitte aga mittenõuetekohase täitmise puhuks. Kui kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja arve järgi maksmata osa, ei saanud ta jätta rahuldamata hageja viivisenõuet. EELNEV APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS Viru Ringkonnakohus tühistas
9. veebruari
10. a otsusega maakohtu otsuse viivisenõude rahuldamata jätmise osas ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks viivise 19 843.04 krooni, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 5 Ringkonnakohtu põhjenduste järgi on tõendatud, et teatrihoone ei olnud tähtaegselt valmis ja seda ei saanud teatrina kasutada. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja oli põhjendatult kasutanud lepingust tulenevat õigust leppetrahvi kohaldamiseks tähtaja ületamise eest ühe nädala ulatuses. Kuna teise nädala eest oli leppetrahv määratud tingimuslikult, ei ole see kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega ning on seega tühine.

§ 101

lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled leppisid kokku ositi tööde tegemise, tööde üleandmise, arvete esitamise ja tasumise. Lepingu p 6.2 järgi kohustus tellija arve tasuma 10 päeva jooksul arve kättesaamisest arvates. Kuna maakohus tuvastas, et

1. juuni
2. a arvest on kostjal põhjendamatult tasumata 198 430 krooni 45 senti, on tegemist tähtajaks tasumata arvega ja seega on põhjendatud ka viivisenõue nimetatud summa tähtaegselt tasumata jätmise eest. Lepingu p 16.3 järgi on töövõtjal juhul, kui tellija ei täida oma lepingujärgset maksekohustust tähtaegselt, õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte enam kui 10% arve summast. Riigikohus tühistas
3. oktoobri 2008 otsusega Viru Ringkonnakohtu
4. veebruari 2008 otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtud on tuvastanud, et hageja kohustus 08.10.2004 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu alusel rekonstrueerima Rakvere teatri peahoone. Lepingu täitmise tähtpäev oli 18.03.
5. Poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 01.05.2005 ja hiljem veel kuni 08.05.
6. kokku lepitud tähtpäevaks, 08.05.2005 ei olnud hageja lepingut kokkulepitud mahus täitnud ja kostja ei saanud teatrihoonet teatrina kasutada. Ringkonnakohus leidis, et kostjal oli õigus lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi kohaldada, kuid ainult ühe nädala ulatuses. Leppetrahvinõue lepingu täitmise tähtaja ületamise teise nädala eest on tühine. Tähtaja ületamise teise nädala eest puudub kostjal leppetrahvi saamise õigus selle tõttu, et kostja oli leppetrahvi teise nädala eest määranud 01.06.2006 avaldusega tingimuslikult. Kohtute arvates on see vastuolus

§-ga 198 ja hea usu põhimõttega TsÜS § 138 järgi. Kolleegiumi hinnangul pole tuvastatud asjaolusid, millest lähtudes saaks kostja leppetrahvinõuet tähtaja ületamise teise nädala eest lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi

1. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kostja väitel saatis ta hagejale kaks erinevat teadet töövõtulepingu täitmise ja leppetrahvi kohaldamise kohta. 01.06.2005 teatas kostja 6 hagejale, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta leppetrahvinõude tähtaja ületamise kahe nädala eest, kusjuures leppetrahvi esimese nädala eest tasaarvestab ta kohe hagejale tasumisele kuuluva hinnaga, teise nädala eest rakendab ta leppetrahvi aga vaid juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid 20.06.
2. Kostja saatis hagejale 14.07.2005 teise teate, milles ta avaldas, et kuna 13.07.2005 seisuga ei ole hageja veel kõiki töövõtulepingujärgseid töid kostjale vastuvõtmiseks esitanud, tasaarvestab ta leppetrahvinõude teise nädala eest, pidades selle kinni hageja arvele kantavast summast. Kostja on väitnud, et 01.06.2005 teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise esimese nädala eest ja teatena leppetrahvi kohaldamisest

§ 159

lg 2 mõttes tähtaja ületamise teise nädala eest ning 14.07.2005 teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise teise nädala eest. Ringkonnakohus on kostja väited tähtaja ületamise teise nädala eest leppetrahvi kohaldamise kohta jätnud TsMS § 654 lg-t 5 rikkudes tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus nendele kostja väidetele vastama ja andma kostja tahteavaldustele õigusliku hinnangu. Kohtud leidsid, et kostja leppetrahvinõude kohaldamine teise nädala eest on seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole kooskõlas lepinguga. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle maakohtu järelduse. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks leppetrahvi kohaldamine teise nädala eest ei ole kooskõlas lepinguga. Sellega on rikutud TsMS § 436 lg-t

1. Lepingu p 2.2 sõnastus, mille järgi teatud lepingujärgseid töid, mis hõlmavad peamiselt välitöid, oli hagejal võimalik teha soodsamal aastaajal vaegtööna, on eksitav lepinguliste kohustuste mittenõuetekohase täitmise seisukohalt. Kolleegiumi arvates on lepingu p-s 2.2 kokku lepitud soorituskohustuse ositi täitmises ja selles kasutatud sõna vaegtöö tähistab osa hageja põhikohustusest, mitte aga puudusi põhikohustuse täitmisel. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid kohustusi on silmas peetud, kui kohus leidis, et kostja trahvinõude kohaldamine vaegtööde täitmise tähtaja ületamise eest ei ole kooskõlas lepinguga: kas ainult lepingu p-s 2.2 nimetatud kohustusi või teatrihoone rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi. Viru Ringkonnakohus edastas 06.10.2008 tsiviilasja tulenevalt kohtute seaduse §-st 1387 lg 1 läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU LÄBIVAATAMISEL OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL
2. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kostja apellatsioonkaebus ning rahuldamata tuleb jätta hageja vastuapellatsioonkaebus. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 198 430.45 krooni ning millega jäeti osa menetluskuludest kostja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude ka põhivõla 198 430.45 krooni väljamõistmise osas rahuldamata ning menetluskulud tervikuna hageja kanda. Muus osas tuleb maakohtu vaidlustatud otsus muutmata jätta.
3. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid, tuvastades asjaolud, et tulenevalt lepinguobjektina määratletust ei olnud teatrihoone tähtaegselt 08.05.2005 valmis ja seda ei saanud teatrina kasutada, ning sellest lähtuvalt on ka õiged maakohtu järeldused, et kostja trahvinõue (nn I trahvinõue) tuleb lugeda põhjendatuks esimese nädala eest ning et kostja võis kõnesoleva leppetrahvi tasaarvestada (tasaarveldusavaldus tl 28) hageja poolt esitatud tasunõudega. Kuna maakohtu otsus selles osas on õige, siis ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 sätetega vajalikuks maakohtu vastavaid põhjendusi oma otsuses korrata. 7 Vastuapellandi väited tööde õigeaegsest lõpetamisest, leppetrahvinõude ebaõigsusest ja tasaarvestuse lubamatusest ning selles osas tõendite ebaõigest hindamisest ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vaid lisaks, et põhjendatud ei ole vastuapellandi väide tasaarvestuse lubamatusest tulenevalt

§ 200

lg-st 4.

§ 200

lg 4 sätestab, et tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et

§ 200

lg-s 4 sätestatu kohaselt välistavad tasaarvestuse tegemise üksnes sellised teise poole vastuväited, mis toovad kaasa tasaarvestada sooviva isiku nõude lõppemise või mis välistavad üheselt ja selgelt nõude maksmapaneku teise poole vastu (näiteks aegumine). Käesoleval juhul saab kohus lähtuvalt esitatud hagist hinnata muuhulgas seda, kas hageja vastuväited kostjapoolsele tasaarvestusele on põhjendatud, ning tulenevalt sellest, et maakohus on tuvastanud kostja leppetrahvi nõude põhjendatuse, oli kostja ka õigustatud leppetrahvi vastavalt

§ 197

lõigetele 1 ja 2 ja pooltevahelise lepingu p-le 16.7 hageja nõudega tasaarvestama.

§ 200lg 4 ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

3. Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei olnud õigustatud nõudma leppetrahvi teise nädala eest (nn leppetrahv II) ning seda tasaarvestama hageja tasunõudega.

§ 158

lg-s 1 sätestatakse, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt

§-s 159 lg-le 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

§-s 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Vastavalt

§-le 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Pooltevahelise lepingu p-dest 16.

1. ja 16.7 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud leppetrahvi suuruse juhuks, kui töövõtja ületab lepingu täitmise tähtpäeva, ning tellija õiguses tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga lepingust tulenevaid ja tellija poolt rakendatavaid leppetrahve ja tekitatud kahjusid. Asja materjalidest (tl-del 28 ja 32 olevad kostja kirjad hagejale) nähtub, et
2. juunil 2005 teatas kostja hagejale, et lepingu täitmise tähtaja ületamise tõttu kolme nädala võrra esitab ta leppetrahvinõude tähtaja ületamise kahe nädala eest, kusjuures leppetrahvi esimese nädala eest tasaarvestab ta kohe hagejale tasumisele kuuluva hinnaga, teise nädala eest rakendab ta leppetrahvi aga vaid juhul, kui hageja ei lõpeta vaegtöid
3. juuniks
4. a;
5. juulil 2005 teatas kostja hagejale, et kuna
6. juuli
7. a seisuga ei ole hageja veel kõiki töövõtulepingu p 2.2 järgseid töid kostjale vastuvõtmiseks esitanud, tasaarvestab ta leppetrahvinõude ka teise nädala eest, pidades selle kinni hageja arvele kantavast summast. Ringkonnakohus nõustub apellandi-kostja väidetega, et eelviidatud
8. juuni
9. a teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise esimese nädala eest ja teatena leppetrahvi kohaldamisest

§ 159lg 2 mõttes tähtaja ületamise teise nädala eest ning 14.

juuli

1. a teadet tuleb käsitada leppetrahvi tasaarvestusavaldusena tähtaja ületamise teise nädala eest. Kuna nimetatust tulenevalt ei ole kostja leppetrahvinõue II nädala eest ega ka kostja
2. juuli
3. a teade leppetrahvi tasaarvestamises esitatud tingimuslikult, 8 siis ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja 01.06.2005.a. avaldus II trahvinõude kohaldamise alusena on tühine. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja trahvinõude kohaldamine teise nädala eest on seotud vaegtööde täitmise tähtajaga ega ole seetõttu kooskõlas lepinguga, kuna lepingu tähtpäev, millest lähtuvalt leppetrahvi kohaldati, oli 08.05.
4. Kostja
5. juuli 2005 teatest nähtuvalt kohaldas kostja hageja suhtes leppetrahvi teise nädala eest ja tasaarveldas hageja tasunõude seoses sellega, et
6. juuli
7. a seisuga ei olnud hageja veel kõiki töövõtulepingu p 2.2 järgseid töid kostjale vastuvõtmiseks esitanud. Pooltevahelise lepingu p-st 2.2 nähtuvalt peeti selles vaegtööde all tegelikult silmas osasid lepingujärgseid töid, s.o fassaaditööd, teekatendite ehitus ja haljastustööd, milliseid hagejal oli võimalik teha soodsamal aastaajal, mitte puuduste kõrvaldamiseks tehtavaid töid. Lepingu p 4.6 sätestas nimetatud tööde tegemise tähtajaks 20.06.2005, mitte aga 08.05.2005, nagu maakohus on seda ekslikult leidnud. Kuna nii tunnistajate T.V., J.R. ja T.P. ütlustest kui ka asjas olevatest dokumentaalsetest tõenditest – tl-l 66 olev 20.07.2005 hageja kirjalik teade vaegtööde lõpetamise kohta, tl-l 67 olev komisjoniline ülevaatuse akt, tl-l 101 olev kasutusluba, tl-l 103 olev akt teostatud ehitustööde kohta septembris 2005 jt – nähtub, et lepingu p-s 2.2 nimetatud tööd lõpetati oluliselt hiljem lepingu p-s 4.6 kokkulepitud tähtajast ning see takistas pärast tähtaja möödumist rekonstrueeritava ehitise teatrina kasutuselevõttu, siis oli kostja õigustatud ka nimetatud lepingurikkumise eest hagejalt leppetrahvi nn teise nädala eest 198 430.45 suuruses summas nõudma ning tasaarvestama selle

§ 197lg-te 1 ja 2 ning lepingu p 16.7.

kohaselt hageja tasunõudega. Käesoleval juhul puudub alus tuvastada ka selliseid asjaolusid, millistest saaks järeldada, et hageja leppetrahvinõue teise nädala eest oleks vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 järgi. Kuna kostja oli õigustatud tasaarvestama hageja tasunõuded leppetrahviga kahe nädala eest ning kostja poolt tasaarvestatu katab täielikult hageja poolt hagis nõutud põhivõla summa ning sellest lähtuvalt ei ole kostja ka olnud viivituses oma lepingujärgse kohustuse täitmisega, siis tuleb hageja nõuded põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks jätta tervikuna rahuldamata. 4. Kuna ringkonnakohus jätab osaliselt tehtava uue otsusega hagi tervikuna rahuldamata ning kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb vastavalt muuta menetluskulude jaotust esimese astme kohtus ning jätta TsMS §-de 162 lg 1 ning 171 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tervikuna hageja kanda. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et maakohus ei olnud õigustatud hagi osalisel rahuldamisel kindlaks määrama menetluskulude summalist jaotust, kuna see toimub TsMS §-st 174 tulenevalt alles pärast menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. Maakohtu lahend on õige hagejale enammakstud riigilõivu 5250 krooni tagastamise otsustamises. Üllar Roostoja Viivi Tomson 9 Egon Konsand