Obsah (4)

§ 33§ 175§ 27§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11217

) nõuetele. Avaldaja ei esitanud määratud tähtajaks põhikirja uut teksti.

1. Tartu Maakohtu registriosakond tegi
2. juulil
3. a eitava kandemääruse. Määruse põhjendustest nähtuvalt ei saa kannet teha, kuna esitatud põhikiri ei vasta seaduse nõuetele ja seega on kandeavaldus vastuolus

§ 33

lõikega 5.

§ 175

lg 2 ei sätesta, et kanne põhikirja võõrkeelse osa kohta ei oma õiguslikku tähendust.

§ 175lg 2 on kandemääruse kohaselt § 27 lg 4 osas erandiks.

Kande tegemine oleks vastuolus eestikeelse registripidamise põhimõttega (

§ 27lg 1) ning ei võimaldaks kohaldada sundlõpetamist Ts

ÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt, kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega ja lubaks põhikirja võõrkeelse osa vastuolu seaduse, avaliku korra või heade kommetega, tehes võõrkeelse osa kohta konstitutiivse kande. Tehes kande põhikirja võõrkeelse osa kohta, ei kohalduks ka

§ 59

lg 5, mis kohustab registripidajat algatama äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega. Registripidaja hinnangul ei ole tegu võõrkeelse dokumendiga, kui dokument on koostatud algselt mitmes keeles. Sellisel juhul on tegu eestikeelse ja võõrkeelse dokumendiga. Määruskaebus 4. Avaldaja esitas määruskaebuse ja palus Tartu Maakohtu registriosakonna 1. juuli 2016. a kandemääruse tühistada. 5. Vaidlustatava kandemääruse tegemisel on kohtunikuabi kohaldanud vääralt

§ 27

.

§ 27

lg 4 lisati äriseadustikku põhjusel, et paralleeltekstina koostatud dokumentide tõlke nõudmine

§ 27lg 2 alusel on liialt bürokraatlik nõue.

6.

§ 175

lg 2 ei ole

§ 27lg 4 erand, mis keelab kande tegemise võõrkeelse tekstiosa kohta.

Samuti ei saa nõustuda põhjendusega, et § 175 lg 2 ei sätesta, et kanne põhikirja võõrkeelse osa kohta ei oma õiguslikku tähendust. Avaldaja hinnangul ei ole registriosakond õigesti käsitlenud üld- ja erinormi vahekorda. Tuleb lähtuda

§ 27

lõikest 4, mille kohaselt juhindub registripidaja eestikeelsest tekstist või tekstiosast. 7. Samuti ei nõustu avaldaja põhjendusega, et kakskeelse põhikirja registrisse kandmine oleks vastuolus eestikeelse registripidamise põhimõttega ning ei võimaldaks kohaldada teisi asjassepuutuvaid norme, sh TsÜS § 40 lg 1 p 3 ja

§ 59lg 5.

Samuti ei väära nimetatud põhimõtet asjaolu, et põhikirja kande näol on tegemist konstitutiivse kandega.

§ 27lg 4 sätestab, millistel tingimustel võib sisse kantud põhikirja õigust eeldada.

Avaldaja hinnangul on kohtunikuabi seisukoht meelevaldne, nagu oleks põhikiri olemuselt teistsugune dokument kui muud registriosakonnale esitatavad dokumendid.

§ 27lg 2 ei erista registriosakonnale esitatavaid dokumente.

Menetluse edasine käik

1. Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas viidatud sätte lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et kandemäärus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada.
3. Kolleegium nõustub määruskaebuses tooduga ja leiab, et registripidaja on

§ 27lg-t 4 ebaõigesti tõlgendanud.

Äriseadustiku varasem regulatsioon ei näinud tõesti ette võimalust esitada äriregistrile dokumente, millel tekst on mitmes keeles, kuid 15. juulil 2015. a jõustunud muudatusega täiendati

§-i 27 lõikega 4, mis muutis 2 äriregistrisse esitatavatele dokumentidele kehtestatud keelenõude leebemaks. Seaduseelnõu seletuskirjast nähtuvalt tekkis seaduse muutmise vajadus just mitmekeelsete paralleeltekstina koostatud dokumentide (nt asutamislepingud, mille lisaks on põhikiri) esitamisest. Nimetatud sättest nähtub, et kui äriregistrile esitatakse osaliselt võõrkeelseid, sh paralleelteksina koostatud kakskeelseid dokumente, siis tuleb registripidajal lähtuda üksnes eestikeelsest tekstiosast. Seega ei pea antud juhul registripidaja

§ 27

lg 2 alusel nõudma võõrkeelse osa kinnitatud tõlke esitamist ning saab kande tegemisel lähtuda vaid dokumendi eestikeelsest osast. 11.

§ 27

lõikest 4 nähtuvalt on seadusandja silmas pidanud nii osaliselt kui täielikult võõrkeelseid dokumente, mistõttu on praegusel juhul registripidaja põhjendamatult hakanud sisustama võõrkeelse dokumendi mõistet, leides, et esitatud põhikirja näol ei ole tegemist võõrkeelse dokumendiga. Avaldaja põhikiri on koostatud paralleeltekstina osaliselt eesti keeles ja osaliselt inglise keeles ning seega äriseadustiku mõttes osaliselt võõrkeelne dokument, millisel juhul tuleb nii registripidajal kui ka ettevõtjal ning kolmandatel isikutel juhinduda eestikeelsetest tekstiosadest. 12. Asjakohane ei ole registripidaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2014. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-53823 toodud seisukohale, mille kohaselt ei näe seadus ette võimalust esitada dokumente kahes keeles, kuivõrd nimetatud määruse tegemise ajal ei olnud äriseadustikku vaidlusalust sätet (

§ 27lg 4) veel lisatud.

13. Kuivõrd tulenevalt eeltoodust vastab avaldaja põhikirja uus redaktsioon keelelise vormistuse osas seaduses ettenähtud nõuetele, siis ei ole põhjendatud ka registripidaja seisukoht, et kakskeelse põhikirja äriregistrisse kandmine ei võimalda TsÜS § 40 lg 1 p-i 3 või

§ 59lõike 5 kohaldamist.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtunikuabi määrus tühistada ja saata kandeavaldus registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Ulvi Loonurm 3