) 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Tulenevalt
lg-st 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja
lg-st 3 tulenevalt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Tuvastamist on leidnud, et menetluse kestel on kostja tasunud igakuist elatist ja võlgu olnud elatise. Hagejad palusid välja mõista igakuise elatise alates 01. juulist 2016 miinimummääras. Kostja oli sellega nõus. Pooled leppisid kokku, et väljamõistetud elatis tuleb kanda laste ema arvelduskontole iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejate XXX ja XXX kasuks kummalegi hagejale välja igakuise elatise miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 01.07.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lastekaitse seaduse § 5 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse (
) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg-st 1 ja § 214 lg-st 1 tulenevalt on laste vanematel ühine hooldusõigus.
lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on
lg-st 1 lähtudes kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad
lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest. Vastavalt
lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama §-i lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Kohtuistungil oli laste ema nõus jätkama laste isaga ühist hooldusõigust laste hariduse ja tervise küsimustes, laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise ainuhooldusõigus anda laste emale. Laste isal, lastele riigi õigusabi korras määratud esindajal ja eestkosteasutusel sellele vastuväiteid ei olnud. 3 Kohus leiab, et laste ema nõue ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste emale ainuhooldusõiguse andmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.