Kohalik omavalitsus toetab ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse üleandmist lapse emale. XXX riigiõigusabi korras määratud esindaja tutvunud materjalidega, vestelnud avaldajaga, kohtunud esindatavaga ning konsulteerinud eestkosteasutuse esindajaga, on arvamuusel, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud alljärgnevatel asjaoludel. Väikelapseeas Artur elab kolmetoalises korteris koos ema Jelenaga, kes tema eest hoolitseb. Lasteaiakoht on olemas, kuid kuna laps on sageli haige, siis enamasti on kodus. Last aitavad hoida vanemad, aga ka XXX ema, kes kodukülastusel viibis samuti korteris. XXX elab kolmetoalises korteris, mis kuulub tema isale. Vanemad ostsid korteri elukohaks täisealisele tütrele veel sellel ajal, kui nad olid XXX abielus. Vanemad ise elavad eraldi korteris. Korter on puhas ja korras, lapsel on eraldi tuba, kus on hulgaliselt mänguasju. Kuna laps on väike ja sageli haige, siis XXX veel ei tööta, elamisega toime tulla aitavad tema vanemad. XXX on elatis välja mõistetud 30.03.2015.a., kuid tema ei ole üldse lapse vastu huvi tundnud ja elatist ei maksa. XXX lahkus Eestist, kuna tal oli siin väga palju võlanõudeid – ca 16 000 eurot, eesmärgiga teenida raha ja tasuda võlad. Soomes ta enda sõnul töötab, kuid elatise maksmiseks selleks ei piisavat. XXX omab suhteliselt hästitasuvat elukutset –ta on õppinud keevitajaks, kuid millegipärast ei ole tal siiani õnnestunud leida stabiilset ja tasuvat tööd, mis võimaldaks kõigi täiskasvanud inimese ja lapsevanema kohustustega toime tulla. XXX on Soomes leidnud uue elukaaslase XXX, kellega on nüüd abiellunud ja võtnud naise perekonnanime. Kuuldavasti toetab ka Soomes elav uus abikaasa XXX materiaalselt, mitte vastupidi. Praktiliselt on XXX katkestanud kõik suhted siinsete sugulastega, kaasa arvatud omaenda ema, kuna leiab, et ema on asunud pärast abielu lahutamist mitte poja, vaid minia poolele, suheldes viimasega aktiivselt ja aidates pojapoega hoida ja hooldada. Oma poja käekäigu vastu ei ole XXX üldse huvi tundnud, ei ole käinud teda vaatamas, ei huvitu lapse heaolust ega tervisest. XXX selgitas XXX esindajale, et ainuhooldusõigust on tal vaja lapse edasise isikuhoolduse ja varahoolduse korraldamiseks Eestis. Lapse haigestumise puhul on vaja vastu võtta olulisi otsuseid lapse tervise suhtes, on vaja juhtida lapse elukorraldust, määrata viibimiskohta, suunata lapse haridusteed, valida talle haridusasutust jms. Kui isa lapse vastu huvi ei tunne, siis ei ole võimalik ka temalt saada nõusolekut lapsega seotud vajalikeks toiminguteks, kui see on nõutav. Isa elukoht väljaspool Eestit teeb hooldusõiguse jagamise olukorras, kus isa lapse vastu huvi ei tunne, praktiliselt võimatuks. Eeltoodust tulenevalt esinevad seaduses sätestatud eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude esitamiseks. 3
) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Sama põhimõte on sätestatud ka lapse õiguste konventsiooni artiklis 3, mille kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Riigikohus lahendites (nt 3-2-1-45-11, 3-2-1-83-11, 3-2-1-6-12) on selgitanud, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades kokku leppima, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh. kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil viisil ning mil määral osaleb lapse kasvatamises lapsest lahuselav vanem. Vastavalt riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-11 p 21 on põhjendatud vanemate lahuselu korral vaadata tervikuna ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. 4
lg 1 kohaselt on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada. Puudub vaidlus, et lapse vanemad elavad lahus ning elavad eri riikides. Lapse ema ei soovi ühiselt hooldusõigust teostada, lapse isa ei ole aga hooldusõiguse teostamisest ega lapsest üldse huvitatud.
§-s 137 lg 2 kohaselt kohus ei rahulda avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole vastuolus lapse huvidega. Ainuhooldusõiguse andmisega avaldajale üksnes fikseeritakse õiguslikult käesolevaks ajaks tekkinud faktiline olukord hooldusõiguse teostamisel.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõigus lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus on seisukohal, et lapse peamiseks huviks on elada turvalises keskkonnas s.t. omada püsivat ja stabiilset kodu. Selline kodu on lapsel olemas avaldaja juures. Kahtluse alla ei saa seada ka avaldaja vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, samuti seda, et laps on emaga hingeliselt tugevasti seotud ning ema on pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt lapse isa selliseid lapse kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke tingimusi pakkuda ei suuda, lapse isa pole neid ka pakkunud. Samuti lapse isa enda selgituste kohaselt on tal võimatu Soomest lahkuda, kuna Eesti riik tunnistas kehtetuks tema elamisloa Eestis ja passi. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kohtul tuleb asi lahendada isa esitatud kirjalike materjalide alusel. Esitatud materjalidest nähtuvalt lapse isa ei ole mitmeid aastaid lapse eest hoolitsenud ning tegelenud lapse kasvatamisega. Kohus, tutvunud avaldusega, lapse eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamusega, lapse isa poolt esitatud kirjalike seisukohtadega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, leiab, et avaldus hooldusõiguse üleandmiseks XXX on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 116 lg-st 1 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt
teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kohtule esitatud asjaolude pinnalt nähtub, et käesoleva ajani, alates lapse vanemate kooselu lõppemisest on lapse ema teostanud sisuliselt ainuhooldusõigust tütre suhtes. Lapse isa ei ole osalenud lapse kasvatamisel, ülalpidamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei ole näidanud 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.