← Eesti

1-14-1384/58

Obsah (4)§ 76§ 184§ 65§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. augustil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1384 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Koht

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , määras: Jätta Mihhail Leppänen vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Leppäneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Mihhail Leppänen (endine nimi Mihhail Gluštšenko) tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega

§ 184lg 1 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

68 lg 1 alusel karistati vangistusega 6 kuud 27 päeva.

§ 65

lg 2 liideti mõistetud karistusele temale Harju Maakohtu 06.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistus 1 aasta 3 kuud ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva. Vastavalt

§ 69

lg 1 asendati Mihhail Leppänenile mõistetud 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga ulatuses 1324 tundi ja selle tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Mihhail Leppänen sooritas 49 tundi ja sooritamata jäi 1275 tundi. 1

(5)Kriminaalhooldusametnik esitas 26.11.2014 kohtule taotluse, milles palus pöörata süüdimõistetule kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna Mihhail Leppänen rikkus talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Viru Maakohtu 29.10.2015 määrusega nr 1-14-1384 rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus Mihhail Leppänenile Harju Maakohtu 03.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud 8 päeva, pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 16.08.2015 ja lõpp 24.04.
  1. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.06.
  2. Mihhail Leppänen andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl. 40). Kinnipidamisasutusest Mihhail Leppäneni koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav pole üldse karistatud distsiplinaarkorras. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi. Lisaks on ta töötanud majandustöödel koristajana, juuksurina ja sanitarina. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Praegune kuritegu on seotud suures koguses narkootikumide ebaseaduslikult käitlemisega ning soodustegur on narkootikumide tarvitamine. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda ema juurde aadressile xxx, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korterisse on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade. Pärast elektroonilise valve lõppu soovib minna xxx abikaasa juurde, kus nad elavad xx linnale kuuluvas korteris. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx Gümnaasiumi, seejärel asus õppima Kutsehariduskeskusesse ehitusviimistleja erialale, kuid ei lõpetanud. Riigikeelt valdab A2 tasemel. Enne vangistust töötas ta ametlikult xx firmas xxx ehitajana. Varasem töökogemus samuti seotud ehitustöödega. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. TÄITISE andmetel omab võlgnevusi üle 7000 euro, mida tasub maksegraafiku alusel. Lähedastest on ema, 3 õde, vend ja elukaaslane. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kuid ei soovi enam nendega suhelda. Isik tunnistab, et on kanepi tarvitaja. Viru Vangla andmetel on diagnoositud sõltuvus. Probleemide lahendamise oskus ei ole arenenud, lahendades neid kuritegelikul teel. Viru Vangla toetab Mihhail Leppäneni vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähedastest ema ja elukaaslane, kellega on head suhted. Vabanemisel soovib elama asuda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on süüdimõistetu emale kuuluva 3-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema koos oma alaealise lapselapsega. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning süüdimõistetu ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Vabanemisjärgselt kinnipeetaval töökoht puudub. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, ent jätkas seaduserikkumistega. Rahvastikuregistri andmetel kehtis isikut tõendav dokument kuni 03.12.
  3. Prokuröri arvamuse kohaselt ei seisa prokuratuur vastu kinnipeetav Mihhail Leppäneni tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Prokuratuur kinnitab, et isiku käitumine vangistuses viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 24.04.
  4. Tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Mihhail Leppäneni ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. 2
(5)Mihhail Leppänen selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Mihhail Leppänen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus. Enne vangistust töötas ta ametlikult xxx firmas xxx ehitajana, sooritas A2 riigikeele eksamit. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Teda on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse, kelmuse, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust selle eest, et tema omandas ebaseaduslikult Tallinnas Kopli piirkonnas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 25.05.2013 suures koguses narkootilist ainet marihuaana (kanepiõisikuid), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 13%, kokku massiga 14,04 grammi, so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Mihhail Gluštšenko hoidis osundatud narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 25.05.2013, mil narkootiliset ainest osa, so marihuaana kokku massiga 7,60 grammi kella 01.00 ajal Tallinas xxx asuvas ööklubis xxx turvatöötaja poolt teostatud kontrolli käigus tema valdusest leiti ja ära võeti. Teine osa narkootilisest ainest, so marihuaana kokku massiga 6,44 grammi, leiti ja võeti politseitöötajate poolt Mihhail Gluštšenko valdusest ära kella 01.18 ajal Tallinas xxx asuvas ööklubis xxx Mihhail Gluštšenko kahtlustatavana kinnipidamise käigus. Isikul on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse ja avaliku korra rikkumise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on narkootilise aine tarvitamine. Positiivseks tuleb lugeda, et Mihhail Leppänenil puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isik on vanglas töötanud majandustöödel koristajana, juuksurina ja sanitarina. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub Mihhail Leppänenile mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Samas ei ole dokumendi puudumine otsene takistus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, kuivõrd tal on võimalik oma isikut tõendada ka vanglast vabastamise õiendiga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda enda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus käesoleval ajal elab tema ema koos oma alaealise lapselapsega. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Ema on valveseadme paigaldamisega nõus. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik ema ja elukaaslase 3

(5)näol. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei leia, et käesolevas juhtumis oleks narkokuriteo toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine poole karistusaja ärakandmisel põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (

§ 76lg 4).

Mihhail Leppänen kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest. Nimelt on ta süüdi mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. See fakt, et sugulased toetavad teda materiaalselt, ei takistatud tal edasist kuritegelikku tegevust, kui ta viibis vabaduses. Seepärast ei ole kohus veendunud, et toetav lähivõrgustik ja püsiv elukoht takistab tal kuidagi edasi tegeleda narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Kohus leiab, et kahtlustuses kirjeldatud tegusid on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust või töökohast lahkumata ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Seega säilib oht, et püsivad kuritegelikud suhted võivad vabaduses taas aktualiseeruda. Seda enam, isikul on suured võlad ja puudub kindel töökoht, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Antud juhul isiku hea käitumine vanglas, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ei kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole antud juhul määratlev, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid. Elektroonilise järelevalve kohaldamine ei takista narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.04.2017, ärakandmiseni on veel peaaegu kaheksa kuud, mis on piisavalt lühike aeg. Isik on kahe aastase ajavahemiku kestel neli korda kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Mihhail Leppäneni puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, sealhulgas omas ta toetavat lähivõrgustikku, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. Seoses kohtuotsuses täitmisest kõrvalehoidumisega, kuulutati Viru Maakohtu 09.01.2015 määrusega süüdimõistetu tagaotsitavaks. Ta peeti 15.08.2015 Soomes kinni. Kuna isik ei teinud talle määratud üldkasulikku tööd jäi talle täitmiseks määratud üldkasulikust tööst suurem osa sooritamata. Viru Maakohtu 29.10.2015 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Seega osutus varem isiku suhtes kohaldatud kriminaalhooldus ebapiisavaks meetmeks. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks nüüd peaks ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav kriminaalhooldus osutama isikule piisavalt mõju. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi 4

(5)(sotsiaalprogrammi läbimine, vanglas töötamine, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Mihhail Leppänen pani korduvalt toime süüteod lühikese ajavahemiku jooksul, ei täitnud talle määratud üldkasulikku tööd ning hoidis kõrvale kohtuotsuses täitmisest. Kõik need asjaolud ei anna isikule aluse vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele ning lähedaste toetamise olemasolule tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Mihhail Leppäneni Harju Maakohtu 03.09.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.10.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.