) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Pooled on 16.03.2016 sõlminud tingimusliku kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada peale kostjate poolt kompromissi sõlmimise eelduste täitmist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle 2 2-15-13670 kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (
Pooled lepivad
Kohus on seisukohal, et kostjad on kompromissi sõlmimise eeltingimuse täitnud ning tasunud 18.04.2016 kohtu deposiiti 6 500 eurot. Kostjad on kohtule esitanud vastava maksekorralduse (II kd, lk 19). Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus kannab kohtudeposiiti kostjate poolt tasutud 6 500 eurot hagejale pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on nõudelt tasunud riigilõivu summas 1 000 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on kohtule esitanud kompromissi ja palunud kohtul see kinnitada, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas (1 000 / 2) 500 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 500 eurot tuleb
lg 2 p 1 alusel kanda aktsiaselts Eesti Krediidipank arveldusarvele makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine ts asi 2-1513670“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.