← Eesti

2-16-3756/29

Obsah (4)§ 667§ 50§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3756 Tsiv

) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt

§-st 659 ja 654 lõikest 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. 22. Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lõikest 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetlusosaliste korduv ärakuulamine kaebuse lahendamise tulemusele olulist mõju ei avaldaks. 23. Avaldaja leiab, et maakohtu määratud suhtlemiskord ei ole lapse huvidega kooskõlas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on avaldaja ja lapse suhtlemiskorda määrates teinud perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõike 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus lähtus sellest, et lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus. Kuigi lapse vanemad on lapse ühist hooldusõigust teostades vabad otsustama, kas laps elab ühe vanema juures või mõlema vanema juures vaheldumisi, ei oleks lapse mõlema vanema juures vaheldumisi elamine eelduslikult siiski kooskõlas koolis käiva lapse huvidega. Pidev kolimine ühe vanema juurest teise juurde on lapsele stressitekitav ning takistab lapses ka turvatunde seisukohast vajaliku kodutunde tekkimist. Lisaks nõuab koolis käimine ja õppimine lapselt vaimset pingutust ja enesedistsipliini, kusjuures reeglina on vaja koolitundideks valmistumisel ka kodus õppida. Seega on lapse vaimse arengu ja heaolu huvides oluline stabiilne kodune 6

(7)õpikeskkond, mida tagab eelduslikult paremini koolipäevadel ühes ja harjutud kohas elamine ja sellega kaasnev vajalik rutiin. Ka peavad koolilapsel koolis kaasas olema tundides vajaminevad õppevahendid, kusjuures päeviti võivad vajalikuks osutuvad õppevahendid oluliselt varieeruda. Avaldaja poolt pakutud suhtluskorra variandid eeldaks lapse kõigi õppeainete vahendite (sealhulgas nt tööõpetuse, kunsti ja kehalise kasvatuse tunni asjade) isa juurde igakordset kaasa võtmist, mis on ebamõistlik.
  1. Avaldaja väited, et kohtu määratud suhtlemiskord rikub tema vanemlikke õigusi ega võimalda tal last toetada ja kasvatada, ei ole samuti põhjendatud, arvestades asjaolu, et laps saab isaga viibida üle nädala juba alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Pealegi ei ole avaldaja täpsustanud, mida ta peab silmas reaalse toe ja meesterahva kasvatuse all. Lisaks on suhtlemiskorra punktis 2.2 ette nähtud, et vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda pojaga ka muul ajal kui on määratud suhtlemiskorras. Vanemad võivad alati kokku leppida kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrast erinevas suhtlemiskorras ning seda kas ajutiselt või alaliselt. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtlemiskorda. Seega ei ole kehtiva suhtlemiskorraga välistatud, et laps viibib isa juures pikemat aega, kui puudutatud isikud sellega nõus on.
  2. Avaldaja väide, et lapsega ei arutatud alternatiivset varianti, so kahe nädala kaupa kummagi vanema juures olemist, ei ole põhjendatud.

§ 50lõike 1 järgi ei pea protokoll kajastama kohtu küsimusi.

Ärakuulamise protokolli kohaselt nähtub lapse vastustest (t lk 86-87), et talle sobib, kui ta läheb isa juurde reedel ja tuleb tagasi pühapäeval ning seda mitte iga nädal. Samuti on laps täpsustanud, et nädala sees võiks ta isa juurde minna peale kodutööde tegemist. Ka ei saanud ema kuidagi last mõjutada, sest ärakuulamise protokolli kohaselt olid lapse ärakuulamise ajaks nii ema kui isa ja nende esindajad saalist lahkunud. 26. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad

§ 171

lõike 1 ning § 172 lõike 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud DH kanda.

§ 174

lõikest 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.