← Eesti

2-15-16865/11

Obsah (11)§ 436§ 405§ 230§ 363§ 445§ 442§ 122§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16865 Tsiviilas

) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Hageja nõuded ja põhjendused 1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud 08.07.2000.a. Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 01.10.2015.a ning kohustada kostjat tasuma elatis XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „alimendid“. Hagist nähtub, et kostja ei osale lapse ülalpidamises ning lapsel on raske kuulmislangus, mille tõttu võib ette tulla ootamatuid rahalisi väljaminekuid. Kostja vastus 1

(5)
  1. Kostja märgib, et hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Väide, et hageja elab ainult emaga, ei ole tõene. XXXon peale abielu lõpetamist (28.09.15) olnud korduvalt koos isaga, sh ööbinud ja elanud osaliselt isa juures. XXX käib XXX Keskkoolis. Peale kooli tuleb ta tavaliselt XXX elava isa juurde, sh jääb tihti ka lõunat/õhtut sööma. Mõned korrad on jäänud ka ööseks. Novembris oli XXX 5 päeva isaga koos töölähetuses XXX mõisas. XXX hobiks on ratsutamine, ratsatalu asub XXX. Trennid toimuvad nädalavahetuseti. Reede õhtul läheb XXX XXX ja pühapäeval tuleb tagasi. Isa on korduvalt viinud ja toonud trennist.
  2. Väide, et isa ei toeta materiaalselt ei vasta tõele. Kostjale ei ole mõistetav, millised on ootamatud väljaminekud, mille alusel nõue on esitatud. Sealhulgas märgib kostja, et lapsele makstav riiklik toetus ja invaliidsuspension laekub XXX arvelduskontole. Ajavahemikul 28.09.15- 20.12.2015 on isa soetanud trennis vajalikke tarvikuid ca 300 euro eest. Lisaks on antud ajavahemikul andnud isa XXX keskmiselt 20 eurot nädalas, kokku ca 200eurot. Kõik jooksvad kulud isaga koos olemise ajal on tasutud isa poolt. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Käesoleva asja hind on 1 895 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  2. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015.a töötasu alammäär 390 eurot kuus, millest ½ on 195 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a 2

(5)määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016.a töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest ½ on 215 eurot.
  1. Toimikust nähtub, et hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX ühine laps XXX on sündinud 08.07.2000.a (tlk 17, sünni tõend). Hageja palub kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates 01.10.2015.a. Toimikust nähtub, et lapsel on raske kuulmislangus (tlk 16, perearst 06.11.2015.a tõend), mille tõttu võib ette tulla ootamatuid rahalisi väljaminekuid (kuulmisaparaadi hooldus), samuti on hagejal vaja võõrkeele õppimiseks võtta lisatunde.
  2. Kostja märgib, et hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
  3. Kostja märgib, et hageja on peale vanemate abielu lõppemist 28.09.2015 olnud korduvalt koos isaga, sh ööbinud ja elanud osaliselt isa juures. Sealhulgas märgib kostja, et lapsele makstav riiklik toetus ja invaliidsuspension laekub XXX arvelduskontole. Kostja selgitas, et ajavahemikul 28.09.15- 20.12.2015 on ta soetanud lapsele trennis vajalikke tarvikuid ca 300 euro eest. Lisaks on antud ajavahemikul andnud isa XXXkeskmiselt 20 eurot nädalas, kokku ca 200 eurot. Kõik jooksvad kulud isaga koos olemise ajal on tasutud isa poolt. Kohus märgib, et ei loe eeltoodud sooritusi ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Taskuraha andmist lapsele ei saa pidada ülalpidamiskohutuse täitmiseks. Ka trenniasjade ostmise puhul ei ole tegemist lapse esmavajaduste täitmisega. Sotsiaaltoetusi maksab lapsele riik, mitte kostja, mistõttu ei ole sellisel väitel kaalu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-15912 tehtud otsuse p-is 11 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et lapsevanem peaks maksma elatist lastele esemetes või muul moel. Laste elulisi vajadusi ei ole võimalik nii rahuldada. Tulenevalt TsÜS § 8 lg 2 teises lauses ja VÕS § 79 lg 2 esimeses lause sätestatust tuleb ülalpidamiskohustust reeglina täita vanemale, kes teostab laste faktilist hooldusõigust. Kuna antud juhul puudus hageja seadusliku esindaja vastav nõusolek või heakskiit, ei ole kostja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Elatist tuleb tasuda igakuise rahalise maksena ning last kasvatav isik otsustab, kuidas ta saadud elatisraha arvelt lapsega seonduvad kulutused katab.
  4. Riigikohus on andnud lahendis nr 3-2-1-165-13 juhised, et „kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Sellisel juhul peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-08, p 20).“
  9. Kostja on hagi vastuses märkinud, et laps viibib tihti tema juures ning kostja on teinud lapsele mitmeid kulutusi.

§ 230lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses 3

(5)tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märkis 02.02.2016.a kostjale adresseeritud määruses, et kostja väited on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lapsele kulutusi teinud. Kostja ei ole konkreetselt märkinud, millal on laps tema juures elanud, seega ei ole olnud kohtul võimalik hinnata, palju laps isa juures tegelikult viibib. Kohus selgitas, et kui kostja soovib, et kohus nimetatud vastuväidetega arvestaks, tuleb neid täiendavalt põhistada, sisustada ja tõendada. Kostja on kohtule esitanud mõningad tõendid. Tõendeid esitades tuleb viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (

§ 363lg 1 p 3).

Kostja ei ole märkinud, mida ta millise tõendiga tõendada soovib. Kohus ei või tõendite põhjalt selliseid asjaolusid ka iseseisvalt tuvastada. Seega ei saa kohus kostja esitatud tõendeid arvestada ega neile otsuses tugineda.

  1. Kostja ei ole kohtuni toonud, et tal oleks majanduslikud raskused, mistõttu ei ole ta hetkel võimeline tasuma elatist nõutud ulatuses. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Kostja on tööealine ning terve. Kostja, arvestades tema isikuga seotud asjaolusid, peaks olema võimeline teenima miinimumtöötasust suuremat sissetulekut. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada korrektne lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-17-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega eelduslikult peab kostja olema võimeline tasuma oma lapsele elatist vähemalt miinimummääras.
  2. PKS 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole kohtuni toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on töövõimetu. Kostja ei ole kohtuni toonud, et tal oleks veel lapsi, kes muutuks hageja kasuks elatise väljamõistmisel vähemkindlustatuks kui hageja.
  3. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab alates 01.10.2015.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX lapse XXX kasuks välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.
  4. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda ning kohustada kostjat tasuma elatis XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „alimendid“.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus leiab, et kostja on 4

(5)kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja XXX arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „elatis“. 17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 18.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2, hagi esitamise kuupäevast ning 2015.a ja 2016.a elatise miinimummäärast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 895 eurot. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 20.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas otsuse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel hagiavalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks hagi suhtes otsuse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et kohtule esitatakse vastav taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.