Obsah (7)

§ 163§ 651§ 657§ 162§ 175§ 50§ 53

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-288

§ 163

lg 1 alusel jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskuludest 75% samuti kostja kanda. Hageja esindaja tunnitasu 115 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja põhjendatud õigusabikulu on kokku 115 x 23,83 = 2740,45 eurot, millest tuleb hageja kasuks välja mõista 75% ehk 2055,34 eurot. Samuti tuleb pärast hagist osalist loobumist tasumisele kuuluva riigilõivu kulust (900 eurot) kostjalt välja mõista 75% ehk 675 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude osas ja teha uus otsus, millega jätta põhinõue, kahju hüvitamise nõue ja nendega seonduvad viivisenõuded täielikult rahuldamata ning poolte menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei leppinud kokku selles, et ehitusprojekt tuleb vormistada dwg-failidena. Lepingu p-s 1 leppisid pooled kokku lepingu objekti, töö sisu, mahu ja ulatuse, lepingu p-s 1.4 on toonitatud tööde lõpptellija eesmärk. Hageja andis lepingus kinnituse, et on teadlik, et põhiprojekt on ettenähtud ehitustööde hanke 7 korraldamiseks. Kohus jättis arvestamata kostja väitega, et hageja oli teadlik, et töö tellimise eesmärk oli anda see hankelepingu täitmiseks üle RKAS-le.
3. Kohus leidis ekslikult, et hankelepingu tingimused ei ole lepingu osa, kuna hankeleping ei ole loetletud lepingu p-s 2.
4. Pooled leppisid kokku, et töö peab vastama kõigile riigihankedokumentides esitatud nõuetele, kaasa arvatud vormistusnõuetele. Pooled ei omistanud lähteandmete mõistele ehitusseaduse §-s 19 toodud tähendust, nagu leidis ekslikult kohus. Kohus oleks pidanud jätma tähelepanuta hageja esitatud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu lähteandmete mõiste käsitluse, kuna pooled on omistanud sellele mõistele lepingus konkreetse tähenduse.
5. Lähteandmed on lepingu dokumendid ja lähteandmete koosseisu kuuluvad lepingu p 2.2.4 ja p 3 kohaselt ka riigihangete dokumendid, mis on projekteerimise lõpptellija lähteülesandeks ja ühtlasi lepingu lisaks nr
6. Töö mahu, töömaapiiride ja ulatuse suhtes on kokku lepitud, et eeldatakse, et töövõtja täidab oma projekti osa piires lepingu lisas nr 6 „töövõtja“ kohustusi. Töö kvaliteedi, koosseisu ja sisu suhtes on kokku lepitud, et töö tuleb teha vastavuses lepinguga ja muude lepingu dokumentidega ning töö osaks olevad projektdokumendid peavad vastama ka lähteandmetes toodud täiendavatele nõuetele.
7. Kohus tõlgendas lepingu p 6.1 ebaõigesti. Kuna pooled leppisid kokku, et töö esitatakse digitaalselt, Autocad programmis koostatuna (mitte selles ainuüksi avatavana), siis on ekslik kohtu järeldus, et pooled leppisid kokku töö esitamises Adobe Acrobat Reader programmifailina. Ekslik on nimetatud lepingupunkti tõlgendamine selliselt, et see võimaldab hagejal esitada töö ükskõik millises digitaalses formaadis. Autocadis taustapildina avatavat pdf faili ei saa Autocadis parandada, töödelda, mõõta, erinevate kihtide kaupa printida. Kuna hageja tellis töö oma alltöövõtjalt OÜ MSP Projekt dwg failidena, oli ta tegelikult teadlik töö vorminõutest. Ebaõige on kohtu järeldus, et nimetatud tõendid asjas tähtsust ei oma.
8. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et 02.07.2014 koosoleku protokolliga muudeti vaid kostjale endale antud tähtaega, kuigi koosolekul osales ka hageja. Sellest tulenevalt jõudis maakohus töö tähtaja osas ebaõigele järeldusele. Kostja on põhjalikult nii oma 17.08.2015 menetlusdokumendis kui ka eelistungil põhistanud, millal tuli hagejal töö kostjale üle anda ja et 02.07.2014 ei lükatud hageja tähtaega enam edasi. Hageja pidi 27.07.2014 üle andma puudusteta töö.
9. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tööd vastu võtma juba 11.08.2014, kuna nõuetele vastav töö anti üle alles 04.09.
10. Seejuures viitas kostja juba 07.08.2014 erinevatele puudustele töös ja täiendas oma märkusi 13.08.
11. Maakohus leidis üllatuslikult, et kostja oleks parandatud töö vastuvõtmisel pidanud uuesti üle kordama kõik puudused, mis olid takistanud tööde varasemat vastuvõtmist. Leppetrahvinõudes tõi kostja välja kõik puudused, mis takistasid töö vastuvõtmist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et dwg failide puudumisele kui puudusele viitas kostja alles 28.08.
13. Et esitatud materjalidest piisas ehitusprojekti ekspertiisi tegemise korra §-s 6 toodud asjaolude tuvastamiseks, ei tähenda seda, et sellest piisas kostjale riigihanke kohustuste täitmiseks. Eksperdid ei kontrollinud töö vastavust vormistusnõuetele.
14. Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud, on põhjendamatu ka kahjuhüvitise nõue.
15. Kuna hageja esitas menetluskulude nimekirja olulise hilinemisega, oleks kohus pidanud selle jätma tähelepanuta. Kohus andis hagejale aega kuni 26.10.2015 sisuliste lõplike seisukohtade esitamiseks koos menetluskulude nimekirjaga, hageja esitas menetluskulude nimekirja 11.11.
16. Hageja taotles menetlustähtaja muutmist seoses töömahu plahvatusliku kasvuga, kuigi ilmselt hageja lihtsalt unustas menetlustähtaja. Kohus ei 8 andnud kostjale võimalust vastata hageja taotlusele ennistada menetluskulude esitamiseks antud tähtaeg tagantjärele ega aega vastata hageja menetluskuludele sisuliselt.
17. Kohus jaotas menetluskulud ebaõigesti.

§ 163

lg-st 1 ei tulene, et hagi osalise rahuldamise järel oleks võimalik ühe poole menetluskulud jätta teise poole kanda, aga teise poole menetluskulud tema enda kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi lepingust tuleneva põhivõla 3850 euro väljamõistmiseks. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja alltöövõtulepingust tuleneva põhivõla 8050 eurot ja kahjuhüvitise 836,28 eurot ning nendelt summadelt viivise ja jaotas menetluskulud.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 53. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi ka vaidlustatud osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.

1. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et pooled sõlmisid 12.09.2013 alltöövõtulepingu Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde tegemiseks lepingus toodud mahus; Rahvusarhiivi uue hoone projekteerimistööde peatöövõtja oli kostja, kes sõlmis RKAS-ga peatöövõtulepingu riigihanke tulemusena; pooled sõlmisid 26.06.2014 alltöövõtulepingu lisakokkuleppe nr 1 ja pikendasid selles tööde üleandmise tähtaega kuni 27.07.2014; hageja andis kostjale tööd lõplikult üle kahe aktiga 24.09.2014 ja 29.09.2014; aktide alusel esitas hageja kostjale arved nr A-38113 ja nr A-47314 ning teise arve järgse nõude loovutas hageja faktoorile; kostja esitas hagejale 28.11.2014 tasaarvestuse avalduse, milles ta tunnistas hageja nõuet arvete nr A-38113 ja A-47314 järgi summas 30 097,92 eurot ja tasaarvestas hageja tasunõude oma leppetrahvi nõudega summas 11 900 eurot; hageja vastas kostja tasaarvestusavaldusele 17.12.2014 advokaadibüroo vahendusel, vaieldes leppetrahvi nõudele vastu, kuid mööndes töö üleandmise tähtaja rikkumist; 19.12.2014 tasus kostja hagejale arvest nr A-38113 8197,60 eurot ja jättis tasumata 11 900 eurot ehk oma leppetrahvi nõudele vastava summa.
2. Pooled vaidlevad selle üle, millises vormis tuli hagejal kostjale töö üle anda ja millal töö üle anti. Selle küsimuse lahendamisest sõltub see, kas kostjal oli õigus tasaarvestada hageja tasunõue oma leppetrahvi nõudega. Samuti on vaidlus leppetrahvi määra üle.
3. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus pooltevahelist alltöövõtulepingut põhjendamatult kitsendavalt ja formaalselt, arvestamata lepingu ja lõpptellija eesmärki. Lepingu p-s 1 leppisid pooled kokku lepingu objekti, töö sisu, mahu ja ulatuse. Lepingu p-s 1.4 on märgitud, et hageja on teadlik tööde lõpptellija eesmärgist, milleks on põhiprojekti kasutamine ettenähtud ehitustööde hanke korraldamiseks. Hageja andis hankemenetluses kinnituse, et ta on andnud kostjale nõusoleku osaleda hanke „Rahvusarhiivi põhiprojekti koostamine“ hankelepingu täitmisel alltöövõtjana (II kd lk 95). 9 Seega oli hageja oli teadlik sellest, et töö tellimise eesmärk oli anda see hankelepingu täitmiseks üle RKAS-le, kes saaks seejärel korraldada ehitustööde hanke.
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu järgi ei olnud riigihanke leping oma tingimuste ja nõuetega hagejale täitmiseks kohustuslik ning hagejal ei olnud kohustust anda kostjale projekt üle dwg formaadis, kuna hankeleping ei ole loetletud lepingu p-s 2.2 (lepingu dokumentide koosseis). Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu dokumentide koosseisu kuuluvad p 2.2.4 järgi muu hulgas lähteandmed, mis on ära toodud p-s 3.
6. Lepingu p-s 3.1 kinnitas hageja, et ta lähtub töö tegemisel talle hageja poolt üleantud või üleantavatest andmetest, milleks on muu hulgas p 3.1.2 järgi riigihanke dokumendid, mis on projekteerimise lõpptellija lähteülesandeks ja ühtlasi lepingu lisaks nr
7. Seega leppisid pooled kokku, et töö peab vastama kõigile riigihankedokumentides esitatud nõuetele, kaasa arvatud vormistusnõuetele. Hankelepingu lisa 1 (tehniline kirjeldus) p-s 5 on sätestatud projektdokumentatsiooni vormistamise nõuded ja selles on välja toodud, et digitaalsed joonised esitatakse dwg formaadis ja täiendavalt ka pdf formaadis, kusjuures iga joonis (nii dwg kui ka pdf) tuleb salvestada omaette failiks, kõik vajalikud digitaalse joonise kihid peavad olema avatud ja kõik autocad joonise kihtide nimetused peavad vastama vastava kihi sisule. Pooled ei omistanud lähteandmete mõistele ehitusseaduse §-s 19 toodud tähendust, nagu maakohus ekslikult leidis. Kohus oleks pidanud jätma tähelepanuta hageja esitatud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu lähteandmete mõiste käsitluse, kuna pooled on omistanud sellele mõistele lepingus konkreetse tähenduse.
8. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus tõlgendas lepingu p 6.1 ebaõigesti. Kuna pooled leppisid kokku, et töö esitatakse digitaalselt, autocad programmis koostatuna (mitte selles ainuüksi avatavana), siis on ekslik kohtu järeldus, et pooled leppisid kokku töö esitamises pdf formaadis. Lepingu p 6.1 ei saa tõlgendada selliselt, et see võimaldab hagejal esitada töö ükskõik millises digitaalses formaadis. Autocad versioon, mida p 6.1 järgi täpsustatakse tööde käigus, ei ole kokkulepe formaadi (sh pdf, dwg) osas. Hageja väide, nagu oleks lepingueelsetel läbirääkimistel jõutud kokkuleppele, et tööd dwg formaadis tellijale ei esitata, ei ole õige.
9. AS Usesoft asjatundja arvamusega on tõendatud, et autocadi tarkvara faili tööformaadiks on dwg. Pdf on oma olemuselt esitlusfail, mille peamine kasutusala on paber-väljatrüki asendamine elektrooniliselt taasesitatavas vormis. Pdf faili loomisel kaotatakse joonisefailist enamus cad-informatsiooni ja see ei ole automaatselt taastatav. Autocad ei ühildu pdf formaadiga piisavalt, et võimaldada sellega tööd jätkata, kuna autocad võimaldab pdf faili asetada joonisesse ainult taustapildina. Pdf geomeetria ei ole autocadi vahenditega konverteeritav autocadiga töödeldavateks geomeetrilisteks elementideks (II kd lk 61).
10. Eeltoodust järeldub, et autocadis taustapildina avatavat pdf faili ei saa autocadis parandada, töödelda, mõõta ja erinevate kihtide kaupa printida. Seetõttu ei täitnud projekti esitamine pdf formaadis lepingu lõppeesmärki ja projekti pdf formaadis kostjale üleandmist 11.08.2014 ei saa käsitleda lepingu täitmisena, nagu leidis maakohus. Asjaolu, et hageja tellis omakorda töö oma alltöövõtjalt OÜ MSP Projekt dwg formaadis (II kd lk 146,147), tõendab seda, et hageja oli teadlik töö vorminõuetest. Maakohus leidis ebaõigesti, et eeltoodu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
11. Lepingu p-s 5.2.4 lepiti kokku, et muudatused tööde teostamise tähtaegades lepitakse kokku projekteerimiskoosoleku protokollides. Lepingu lisakokkuleppe nr 1 p 6a järgi tuli põhiprojekt esitada ekspertiisi 27.07.2014 (I kd lk 22). 02.07.2014 koosoleku protokollist nähtub, et p-s 20 lepiti kokku selles, et põhiprojekt esitatakse ekspertiisi juulikuu lõpus, 31nädalal (I kd lk 136). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sellega pikendati 10 hageja töö üleandmise tähtaega kuni 31.07.
12. Protokolli p-s 20 määrati üksnes tähtaeg, millal esitatakse põhiprojekt ekspertiisi. Sellega ei pikendatud hageja töö üleandmise tähtaega.
13. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja pidi tööd vastu võtma juba 11.08.2014, kui hageja oli põhiprojekti laadinud internetikeskkonda üles pdf failidena ja ekspertidel oli võimalik teha ekspertiisi. Eksperdid ei kontrollinud töö vastavust vormistusnõuetele. See, et pdf formaadis materjalidest piisas ehitusprojekti ekspertiisi tegemiseks, ei tähenda seda, et sellest piisas kostjale riigihanke kohustuste täitmiseks. 02.07.2014 projekteerimise koosoleku protokolli p-s 2.2 otsustati, et ekspertiisi esitamisel on lubatud kõrvale kalduda RKAS nõudest, mille kohaselt peab iga joonis olema eraldi failis – cad-failides on lubatud mitu joonist ühes failis ja lõplikul põhiprojekti valmimisel täidetakse kõik RKAS nõuded (I kd 135). Pdf formaadis ei ole võimalik esitada mitut joonist ühes failis. Seega hageja teadis, et töö tuleb üle anda dwg formaadis. Hageja kohustust anda üle dwg joonised tõendab ka RKAS 27.08.2014 kiri kostjale, milles nõuti nende kohest esitamist (I kd lk 103).
14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et dwg formaadis projekti esitamata jätmine oli ebaoluline puudus. Nagu käesoleva otsuse p-des 60 ja 61 märgitud, ei olnud tööde lõpptellijal võimalik selles formaadis esitatud projekti ehitustööde hanke korraldamisel kasutada.
15. Kostja juhtis juba 07.08.2014 e-kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et põhiprojekti osas on täitmata RKAS vormistusnõuded, mh puuduvad dwg failid (I kd lk 102). Kostja lubas 08.08.2014 vastuses need üle anda koos parandatud põhiprojekti üleandmise aktiga (I kd lk 101), andis need üle 04.09.2014 ja sellest päevast saab lugeda töö valminuks ning üle antuks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et dwg failide puudumisele kui puudusele viitas kostja alles 28.08.
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt iga tööde üleandmisega hilinetud päeva eest leppetrahvi 350 eurot. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.
18. Kuna hageja pidi töö üle andma 31.07.2014, kuid tegi seda 04.09.2014, hilines ta töö üleandmisega 39 päeva. Kostjal oleks õigus lepingu p 6.3 alusel nõuda leppetrahvi 13 650 eurot. Kostjal oli õigus tasaarvestada oma 11 900 euro suurune leppetrahvi nõude hageja 11 900 euro suuruse lepingust tuleneva tasu nõudega. Seega ei kuulu hagi 11 900 euro suuruse nõude ja sellelt arvestatud viivise osas rahuldamisele.
19. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja VÕS § 128 lg 3 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue koos sellega seotud viivisenõudega. Kahjunõude aluseks on kohtueelne advokaaditeenuse kulu 836,28 euro suuruses. Tööde spetsifikatsioonist nähtub, et tegemist on toimingutega, mis seonduvad kostja tasaarvestusavaldusele vastamisega (I kd lk 57). Kuna kostjal oli õigus tasaarvestada hageja nõue enda nõudega, ei ole kostja hagejale õigusabikulude näol kahju tekitanud. Menetluskulud
20. Kuna ringkonnakohus teeb vaidlustatud osas uue otsuse, mille tulemusena jääb hagi tervikuna rahuldamata, jäävad kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda, va 4500 euro suuruse nõude ja sellelt arvestatud viivisenõude menetlemise osas, millest hageja loobus kostja poolt nõude täitmise tõttu. Kohus võttis 27.11.2015 määrusega hagist osalise loobumise vastu ja jättis selles osas menetluskulud kostja kanda. 11

1. Arvestades asjaolu, et kostja võttis selle nõude osas (arvest nr A-47914 tulenev 4500 euro ja sellelt arvestatud viivise nõue) hagi kohe õigeks (I kd lk 68), ei tekkinud selle nõude osas eraldi tasustatavat õigusabikulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Kostjal tuleb hüvitada loobutud nõudele vastav riigilõivu osa.
2. Hagi hind hagi esitamise ajal oli 32 802,17 eurot, nagu märkis maakohus 27.11.2015 määruses, millelt hageja tasus riigilõivu 1000 eurot. Pärast hageja osalist loobumist hagist jäi hagi hinnaks 24 837,17 eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada riigilõiv proportsionaalselt hagist loobutud osaga, s.o 242,80 eurot.
3. Kostja palus määrata enda menetluskulude suuruseks esimese astme kohtu menetluses 4592,50 eurot (õigusabikulud) ja apellatsioonimenetluses 2047,50 eurot, millest õigusabikulud on 1347,50 eurot ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 700 eurot – kokku 6640 eurot.
4. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. Hagejal tuleb hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot. Õigusabikulud tuleb

§ 175lg 1 alusel hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Ringkonnakohus leiab, et hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastuse esitamisega seonduv ajakulu – kokku 14,5 tundi ei ole osaliselt põhjendatud. Vastus hagiavaldusele on sisuliselt 4 leheküljel, täiendav vastus 1 leheküljel. Arvestades vajadust tutvuda hagiavalduse ja selle lisadega ning välja selgitada kostja seisukohad, samuti vastuse koostamisele kuluvat mõistlikku aega, kuulub selles osas hüvitamisele ajakulu 12 tundi.
2. Põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 08.06.2015 kohtuistungiks valmistumine ja seal osalemine ning selle järgne suhtlemine kliendiga – kokku 4,5 tundi. Samuti oli osaliselt põhjendatud ja vajalik ajakulu hagi täpsustusega tutvumiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks (suhtlemine kliendiga, 5 leheküljelise vastuse ja taotluste koostamine). Ringkonnakohus peab selles osas hüvitamisele kuuluvaks ajakuluks 15,5 tunni asemel 10 tundi. Põhjendatud ajakulu on hageja 14.09.2015 vastusega tutvumine 0,75 tundi. Kostja lõplike seisukohtade koostamiseks 2 leheküljel on 4,5 tundi ülemäära suur ajakulu, kuna selles korrati varem esitatud seisukohti. Selles osas kuulub hüvitamisele ajakulu 2 tundi.
3. Hüvitamisele ei kuulu ajakulu, mis seondub esindaja 26.05.2015 kirjaga kliendile. Sellist kirja asja materjali juures ei ole. Samuti ei kuulu hüvitamisele suhtlus kliendiga vastuhagi teemal. Asjas ei ole vastuhagi esitatud. Ka ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamine, sest selle koostamine ja ei nõua menetlusosaliselt eriteadmisi.
4. Õigusabi tunnihind 110 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kokku kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu maakohtu menetluses esindaja 29,25 töötunni eest, kokku 3217,50 eurot (29,25x110).
5. Apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, s.o 8 tunni ulatuses. Vajalik ja põhjendatud on ajakulu 0,5 tundi apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks, 1,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 1 tund kohtuistungil osalemiseks – kokku 11 tundi. Seega kuulub apellatsioonimenetluse õigusabikuludest hüvitamisele 1210 eurot (11x110).
6. Kokku on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis kuuluvad hageja poolt hüvitamisele 5127,50 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv ja 4427,50 eurot õigusabikulud kaheks kohtumenetluses.
7. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 4884,70 eurot (5127,50-242,80). 12
8. Kostja taotluse alusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal kostjale tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras. Taotluse lahendamine
9. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 05.04.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus hageja muuta esindajate sõnavõttude protokollitud teksti ja täiendada seda taotlustes märgitud lausete või sõnadega.
10. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata.

§ 50

lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

§ 53

lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. 84. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitud lausete või sõnadega, millest asja lahendamine või lahendi edasikaebamine ei sõltu. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ 13