lg 1 p-s 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest registreerimisnumbriga 000109652 IKEA ja registreerimisnumbriga 000109637 IKEA + kuju. Hageja palus kostjat kohustada hoiduma tulevikus hageja kaubamärkidest registreerimisnumbriga 000109652 IKEA ja registreerimisnumbriga 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumisest, sh tähise kasutamisest (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Hageja viitas muuhulgas VÕS § 1055 lg 3 p-le 1 ja palus kostjal keelata tema kaubamärkidest tuleneva ainuõiguse rikkumine ja kohustada kostjat hoiduma rikkumisest tulevikus. Hageja on Hollandis registreeritud äriühing, kellele kuulub Euroopa Ühenduses sõnaline kaubamärk IKEA - registreering nr 000109652, registreerimise kuupäev 01.10.1998, sh klassi 41 teenuste osas. Samuti kuuluvad hagejale Euroopa Ühenduses kujutismärk kaubamärgiregistreering nr 000109637, registreerimise kuupäev 08.10.1998, sh klassi 41 teenuste osas. Kaubamärgilehest nr 01/2011 nähtub, et Eesti Patendiamet on otsustanud registreerida kostjale alljärgneva kaubamärgi: taotluse nr M200500797, taotluse esitamise kuupäev 15.06.2005, klassi 9, 16, 35, 41 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste osas. 28.06.2011 kostja piiras oma kaubamärgi teenuste loetelu ja jättis alles vaid klassi 41 teenused „haridusteenused, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus“. 02.04.2012 muutis kostja oma ettevõtte õigusliku vormi osaühinguks OÜ Kesk-Eesti Arenduskeskus. Kostja kasutab oma kodulehel ning arvatavasti ka teistes ettevõttega seotud materjalides järgmist logo: 2 . Hageja vaidlustas 03.03.2011 Patendiameti otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, kes jättis 31.03.2014 otsusega nr 1314-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata. Patendiameti otsus anda Eestis õiguskaitse kaubamärgile KEA + kuju on ebaõige ning vastuolus kaubamärgiseaduse normidega. Kaubamärgi KEA + kuju registreerimine on vastuolus
Kostja kaubamärgi KEA + kuju on sarnane hageja registreeritud IKEA kaubamärkidega. Vaadeldavate kaubamärkide reproduktsioonid on alljärgnevad: IKEA Vaadeldavate kaubamärkide sarnasus põhineb eelkõige nende identsel osal “-KEA” ning samuti ovaali kasutusel. Mõlemas märgis on domineerivad sõnad IKEA ja KEA lühikesed ning erinevad vaid ühe tähe poolest, mis on hageja märgi algustäht “I”. Visuaalsest on märgid sarnased ovaali kujutise kasutuse tõttu. Võrreldavate märkide visuaalsed erinevused, mis tulenevad noolest ja „I“ tähest, ei ole piisavad. Hageja leidis, et kaubamärgid on sarnased ka foneetiliselt. Hageja kaubamärgid koosnevad kolmest silbist “I-KE-A”. Kostja kaubamärk ühest silbist “KEA”. Hageja kaubamärgi kaks silpi |KE| ja |A| on identsed oma häälduse poolest kostja kaubamärgi silbiga |KEA|. Hageja kaubamärgi esimest tähte I hääldatakse lühidalt ning ülejäänud tähti hääldatakse identselt. I tähest tulenev erinevus ei ole niivõrd suur ja mõjuv, et muudaks vaadeldavaid kaubamärke foneetiliselt erinevateks. Hageja leidis, et kaubamärkidel on kontseptuaalne sarnasus. Tähis IKEA on tuletatud hageja asutaja nimest ja talu ning linna nimedest, kust asutaja on pärit. Tarbija ei ole sellest teadlik. Seega puudub hageja kaubamärgil semantiline tähendus. Keskmine tarbija ei ole teadlik asjaolust, et KEA on ettevõtte OÜ Kesk-Eesti Arenduskeskus akronüüm. Seega on mõlema sõna puhul tegemist tehissõnadega, mis ei oma mingit kontseptuaalset tähendust. Vaadeldavate kaubamärkide teenuste loetelud klassis 41 on identsed või äärmiselt sarnased. Hageja Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreeringute nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju klassi 41 teenused on „educational courses“ ehk haridusalased kursused. Kostja kaubamärgiga KEA + kuju on tähistatud klassi 41 teenused „haridusteenused, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus“. Hageja 3 haridusalased kursused on lai mõiste, mis hõlmab endas haridusteenuseid, koolitusteenuseid ja täiskasvanute täiend- ja ümberõpet ja seega on identsed. Kostja kutsenõustuse teenuse osas on tegemist sarnaste teenustega. . Märkide äravahetamise tõenäosus on olemas. Segiajamise tõenäosus seisneb selles, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Äravahetamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas lähtuda kaubamärkidest jäävast tervikmuljest, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Seega tuleks kaubamärkide võrdlusel keskenduda sõnale KEA, mis on kostja kaubamärgi domineeriv element. Vaadeldavate kaubamärkide domineerivad elemendid KEA ja IKEA on äärmiselt sarnased. Hageja kaubamärgiga IKEA tähistatud kaup ja teenused omavad Eestis kõrget mainet. IKEA kaubamärk on läbi aastate teeninud laitmatu reputatsiooni oma kaupade ja teenuste osas. Tarbijad usaldavad IKEA kaubamärgiga tähistatud kaupa/teenust ja selle kvaliteeti. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaubamärgid tugeva eristusvõimega ja äravahetamise tõenäosuse oht on suur.
lg 1 p 3 ei näe ette, et märkide sarnasus esineks sellisel määral, mis võiks kaasa tuua vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise, piisab vaid sarnasusest. Hageja kaubamärkide mainet on ebaõiglaselt ära kasutatud. See on seotud mitte kaubamärgi kahjustamise, vaid eelistega, mida kostja saab identse või sarnase tähise kasutamisest. Hageja leidis, et IKEA kaubamärk on üldtuntud ning palus kohtul lugeda IKEA kaubamärk Eestis üldtuntuks enne 15.06.2005. Palve tunnistada IKEA kaubamärk üldtuntuks ei olnud hageja iseseisev nõue, vaid seda oli vaja kui ühte asjaolu äravahetamise tõenäosuse hindamisel ja maine ning eristusvõime kahjustamise või ebaausa ärakasutamise tuvastamiseks. Hageja leidis, et kostja kaubamärk kahjustab tema kaubamärkide eristusvõimet ning viitas Euroopa Kohtu otsusele C-252/07 Intel Corporation Inc. vs CPM United Kingdom Ltd. Varasema kaubamärgi omanik ei pea oma kaubamärgile tegeliku kahju tekitamist tõendama. Varasema kaubamärgi omanik peab tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse. Kostja kaubamärgi registreerimine nõrgendab hageja märgi eristusvõimet, kuna märk ei ole enam võimeline koheselt seostuma hageja toodetega või teenustega, sest tekib oht, et seda seostatakse ka kostja teenustega. Hagejal ei ole võimalik kontrollida või mõjutada kostja kaubamärgiga tähistatud teenuste kvaliteeti ja sellega seotud mainet. Kui tarbijad võivad hageja ja kostja kaubamärke omavahel seostada, võib kostja ebaausalt ära kasutada hageja kaubamärkidega seostatud head mainet. Hageja arvates on üldteada, et sarnasus mainekate kaubamärkidega on väga kasulik, kuna asudes maineka kaubamärgi kiiluvees, saadakse kasu selle atraktiivsusest, reputatsioonist ja prestiižist ning kasutatakse seda ilma rahalist hüvitist maksmata. Hagejale teadolevalt kasutab kostja oma teenuste tähistamiseks tähist 4 mis on hageja registreeritud kaubamärkidega veel sarnasem kui kaubamärgitaotluses (M200500797) esitatud tähis, kuna on kasutatud identset sinise ja kollase värvi kombinatsiooni. See muudab vaadeldavad kaubamärgid visuaalselt veelgi sarnasemaks. Lisaks sellele on hagejal registreeritud Euroopa Ühenduses kujutismärk nr 000878702, mis visuaalselt sarnaneb ovaali ning sinise ja kollase värvi kombinatsiooni kasutusest. Hageja pakub erinevaid koolitusprogramme ja töötubasid, mis kujundavad koos ülejäänud teenuste ja kaupadega terviklikku hageja brändi. Kuigi koolitused ei toimu Eestis, ei ole välistatud, et Eesti tarbijad satuvad sellistele koolitustele Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on kostja ärinime OÜ Kesk-Eesti Arenduskeskus akronüümina ekslikult toonud tähise KEAK. Tegemist on põhjendamata lühendi kasutamisega, mille eesmärgiks on soov tõenäoliselt tekitada kohtus muljet, et kostja kaubamärk on tuletatud hageja kaubamärgist või et kaubamärkide vahel esineb sarnasus, mida tegelikult ei ole. Kostja ärinime akronüüm on KEA ning selline akronüümi moodustamine vastab selgelt tavapärasele praktikale, mitte ei ole kantud eesmärgist hageja õigusi rikkuda või neid mingil viisil pahatahtlikult ära kasutada. Sarnaselt on akronüüme moodustanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (TTK), jne. Ka tarbijad on Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüümi KEA selgelt omaks võtnud ning pikaajaline probleemideta kasutamine on viimase kinnituseks. Kostja leidis, et võrreldavad kaubamärgid ei ole tema kaubamärgiga sarnased. Vastandatud kaubamärgi registreeringus nr 000109652 toodud kaubamärk IKEA on sõnaline. Kostja esitas registreerimiseks kombineeritud kaubamärgi, milline koosneb kujundelemendi ja sõnalise osa kombinatsioonist. Kostja kaubamärk koosneb kujundelementidelt paremale osundavast halli värvi noole kujutisest, mille all musta värvi ovaal, omakorda millise sees valget värvi kostja ärinime esitähtedest moodustatud akronüüm KEA. Noole kujutis võtab proportsionaalselt enda alla 50% kogu kaubamärgi ulatusest. Ülejäänud 50% moodustab musta värvi ovaali ja valget värvi tähemärkide kombinatsioon. Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile. Kombineeritud kaubamärkide kujundusi võrreldes nähtuvad ilmsed erinevused, millised väljenduvad kostja märgi puhul eriomase noole kasutamises, mis hageja kaubamärkidel puudub. Noole kujundus lisab kostja kaubamärgile selgelt täiendavat eristatavust. Kui hageja kaubamärkide kujundusliku elemendi moodustab ristküliku ja ovaali kombinatsioon, siis kostja kaubamärgil ristkülik puudub. Vähem oluline ei ole noole ja ovaali kombinatsioon ning ovaali sees akronüümi kasutamine. Teadlikumale tarbijale on tulenevalt kostja pikaajalisest kaubamärgi kasutamisest teada sõna KEA seos kostjaga. Samuti võib lühend KEA osundada Eestis laialt kasutatavale naisenimele või papagoi liigile. 5 Hageja kombineeritud kaubamärk (registreerimisnumber 000109637) koosneb üksteise sisse paigutatud ristkülikust, ovaalist ning sõnalisest osast IKEA. Hageja poolt vastandatud registreering nr 000878702 koosneb sinise risküliku sees asetsevast kollast värvi ovaali kujutisest. Ovaali kui matemaatilise kujundi kasutamine paljude erinevate isikute kaubamärkide koosseisus on tavapärane, mistõttu ei ole mainitud elementide kasutamise õigus monopoliseeritud hagejale. Seega on ovaal kaubamärkide kujunduses tavapärane element. Tervikuna kombineeritud kaubamärke võrreldes, ilmnevad olulised visuaalsed erinevused märkide vahel, s.o erinev kujundus, erinev sõnaline osa, selle pikkus ning paigutus. Kui võrrelda hageja sõnalist kaubamärki "IKEA" kostja kaubamärgiga "KEA + kuju", esinevad olulised visuaalsed erinevused kaubamärkide vahel. Hageja kaubamärgi esitäht I muudab märgid piisavalt selgelt ning arusaadavalt erinevaks. Täiendava täishääliku esinemine sõnalise osa alguses omab olulist mõju visuaalsele ja häälduslikule võrdlusele. Kaubamärkide eristamisel on kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nendes algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Foneetilised erinevused tulenevad erinevast rõhuasetusest ja erinevustest tähemärkide hulgas. Võrreldes häälduslikult omavahel elemente IKEA ja KEA, muudab erinev algusosa, erinev silpide arv ning erinev rõhuasetus sõnad foneetiliselt selgelt eristavateks. Tavatarbija hääldab hageja kaubamärki rõhuga esimesel silbil ja tähel I, samas kostja kaubamärgi hääldamisel on rõhk tähel E. Kostja ei nõustunud semantilisel võrdlemisel, et mõlemad võrreldavad sõnad on tehissõnad, millel ei ole tähendust. Kostja kaubamärgis on tajutav ning arusaadav seos kostja ärinimega, s.o akronüümiga KEA. Hageja kaubamärgi analoogne kontseptsioon puudub. Hageja kaubamärk IKEA on tuletatud hageja asutaja ja tema päritolu esitähtedest. Kuna kostja kaubamärk ei sarnane hageja sõnalise või kombineeritud kaubamärgiga, ei saa esineda äravahetamise tõenäosust. Kuigi vaadeldavate kaubamärkide sõnalistes osades IKEA ja KEA on kokkulangevad kolm tähte, muudab erinev algusosa märgid tervikuna piisavalt erinevaks, et välistada kaubamärkide äravahetamise tõenäosust. Samuti tuleb arvestada, et kostja taotleb oma kaubamärgile kaitset klassi 41 kuuluvate koolitus- ja haridusteenuste tähistamiseks. Teenuste ning eriti haridus- ja koolitusteenuste tarbijaid ei saa samastada nende kaupade tarbijatega, kes teevad ostuotsuseid reeglina kaupluses müügilettide ees. Eesti tarbija, soovides osaleda erinevatel Eestis korraldatavatel koolitustel, ei saa sattuda Soomes mööbli jaemüügiga tegeleva ja Eestis esindamata ettevõtte kodulehele ning vastupidi. Tarbija, kes soovib osta mööblit, ei eelda, et mööblikauplus pakub talle koolitusi. Seetõttu ei ole tõenäoline märkide äravahetamine ning märkide omanike segiajamine. Kuigi hageja nimele on Eestis registreeritud neli IKEA kaubamärki (registreeringud nr 10788, nr 10615, nr 10579 ja nr 10616), ei ole hageja neid hagiavalduses varasemate õigustena toodud. Hageja ei ole Eestis neid kaubamärke kasutanud. Hageja ei ole Eestis oma kaubamärkidega esindatud, mistõttu on märkide äravahetamine eriti vähetõenäoline.
lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad üheaegselt esinema järgmised tingimused: hilisem kaubamärk on kas identne või sarnane varasema kaubamärgiga, varasemal kaubamärgil on maine ning hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Loetletud tingimused on kumulatiivsed ning normikoosseis ei ole täidetud kasvõi ühe tingimuse mitteesinemise korral. 6
lg 1 p 3 kohaldamiseks peab hageja kaubamärkidel kui varasematel olema maine ja eristusvõime seisuga 15.06.2005, kuid selle kohta on hageja kohtule esitanud asjakohatud tõendid. Hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, milles seisneb tema kaubamärgi maine ja eristusvõime kahjustamine või ebaaus ärakasutamine. Hagiavaldus on selles osas jäänud paljasõnaliseks ja väheveenvaks. Hageja deklareerib maine ja eristusvõime kahjustamist ning ebaausat ärakasutamist kui fakti. Hageja ei ole kunagi oma kaubamärki Eestis kasutanud, samal ajal kui kostja on oma kaubamärki probleemideta kasutanud juba aastaid. Asjaolu, et hageja kaubamärgil võib olla maine mööblikaupade tähistamisel, ei ole piisav
Taotletava kaubamärgi ilma tungiva põhjuseta kasutamine peaks kahjustama varasema kaubamärgi eristusvõimet, tekitama kahju varasema kaubamärgi mainele või kasutama ära varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Esimest liiki risk tekib siis, kui varasem kaubamärk ei suuda enam tekitada vahetut seost nende kaupadega, mille jaoks see on registreeritud ja kasutusel. See risk tähendab varasema kaubamärgi nõrgendamist, hajutab selle identiteeti ja mõju avalikkuse ettekujutusele. Teist tüüpi oht tekib, kui kaubad või teenused on hõlmatud taotletava kaubamärgiga ning avalikkus võib tajuda, et varasema kaubamärgi atraktiivsus väheneb. Kolmandat tüüpi risk tekib, kui ettekujutus mainekast kaubamärgist või sellele omistatud omadustest kantakse üle taotletava kaubamärgi kaupadele, mistõttu nende turustamine on kergem tänu varasema kaubamärgi mainele. Kui kaks esimest tingimust on täidetud, on Artikli 8
lg 1 punktides 2 ja 3 toodud suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise tõttu, ning selle üle, kas hagejal on Euroopa Ühenduse kaubamärkide omanikuna õigus keelata kostjal tähise KEA + kuju kasutamist. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse seetõttu, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis tema vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja leidis, et esinevad kostja kaubamärgi registreerimisest keeldumist võimaldavad õiguslikud alused. Esialgses hagiavalduses palus hageja kohtul tuvastada kostja kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemine tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest, tunnistada hageja kaubamärk IKEA Eestis üldtuntuks enne 15.06.2005 ning kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus KEA + kuju sinise ja kollase värvi kombinatsioonis kasutamine, sh kodulehel kea.ee. Milliste konkreetse hageja varasemate kaubamärkide esinemise tõttu ei saanud kostja kaubamärki registreerida, hagiavaldusest ei nähtunud. Samuti ei nähtunud, millise hageja kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist hageja soovis. 16.06.2014 täpsustas hageja oma nõuet ja palus, et kohus tuvastaks kaubamärgi KEA + kuju suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemise tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest ning kohustaks kostjat lõpetama hageja kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus KEA + kuju sinise ja kollase värvi kombinatsioonis kasutamine, sh kodulehel www.kea.ee. 21.10.2014 formuleeris hageja oma nõude osaliselt ümber ja palus tuvastada kaubamärgi KEA + kuju suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemine tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest ning kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus KEA + kuju kasutamine, sh kodulehel www.kea.ee. Seega ei soovinud hageja 21.10.2014 esitatud nõudes enam seda, et kohus keelaks kostjal kasutada tähist KEA + kuju sinise ja kollase värvi kombinatsioonis. Kohus selgitas hagejale 12.11.2014 eelistungil, et hagejal tuleks selgelt välja tuua, millisel viisil peaks kohus kostjal keelama kaubamärgi kasutamise. 15.12.2014 menetlusdokumendis muutis hageja taas nõuet. Hageja palus tunnistada kostja kaubamärgiõigus KEA + kuju (taotlus nr M200500797) õigustühiseks algusest peale ning tuvastada selle suhtes
lg 1 p 2 ja 3 tulenevate õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja on 9 rikkunud hageja ainuõigusi kaubamärkidele nr 000109652 ja nr 000109637 IKEA + kuju ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja kaubamärkidest nr 000109652 ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumisest, sh lisas 3 toodud tähise kasutamisest (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Eeltoodust nähtub, et 15.12.2014 menetlusdokumendis määratles hageja esimest korda selgelt, millistest tema varasematest kaubamärkidest tuleneb kostja kaubamärgi registreerimise õigusvastasus. Samas nähtub esitatud nõudest, et kuigi hageja kaubamärgid nr 000109652 ja nr 000109637 ei olnud registreeritud värvilistena, soovis hageja keelata kostjal oma tähise kasutamine värvilisena. Hageja palus kostjal keelata viimase kaubamärgi kasutamise kujul, mis oli lisatud hageja menetlusdokumendile (toimiku 4. kd, lk 32) ning mis ei vastanud täielikult kostja poolt esitatud kaubamärgitaotluse reproduktsioonile. Kostja pidas hageja nõuet endiselt ebaselgeks. 27.01.2015 seisukohtades märkis hageja, et ta on ebaõigesti viidanud
Hageja jäi esialgses hagiavalduses tuginetud
Hageja palus jätta 15.12.2015 esitatud täpsustuses p-des 1 ja 2 ekslikult laiendatud nõude osad tähelepanuta ning hageja formuleeris oma nõude järjekordselt ümber. Hageja palus kohtul tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotluse nr M200500797) suhtes
lg 1 p 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumisest, sh tähise KEA kasutamisest (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Kohus osundas, et andis 12.11.2014 istungil hagejale aega nõude täpsustamiseks kuni 15.12.2014 ning seega oli nõude muutmine 27.01.2015 esitatud kohtu antud tähtaega eirates. Viimast korda muutis hageja oma nõuet 20.02.2015. Hageja palus kohtul tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotluse nr M200500797) suhtes
lg 1 p 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA+ kuju ning kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumine, sh tähise KEA + kuju kasutamine (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Seega muutis hageja oma senisest tulevikku suunatud nõuet ning palus, et kohus kohustaks lõpetama kostja olemasoleva õigustrikkuva tegevuse, mis viimase nõude puhul seondus juba kostja poolt taotletud kaubamärgi kasutamises. Kostja leidis, et hageja poolt nõuete korduv muutmine on kaasa toonud olukorra, kus tal on keeruline nõuetele vastata. Kohus nõustus kostja väidetega, kuid leidis, et vaatamata menetlusõiguste kuritarvitamisele ning nõude sõnastuse pidevale muutmisele on võimalik lahendada hageja nõuet sellisel kujul, nagu see kajastub tema viimases ehk 20.02.2015 menetlusdokumendis. Hageja ei ole muutnud oma nõude alust ning vaatamata nõude eseme sagedasele muutmisele on nõude ese suunatud sisuliselt sama eesmärgi saavutamisele – hageja soovib, et kostja ei saaks oma kaubamärki registreerida ega kasutaks seda Eestis. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-162-14, et Euroopa Ühenduse kaubamärgi puhul reguleerib ühenduse kaubamärgi mõju ainult Euroopa Liidu Nõukogu 26.02.2009 määrus ühenduse kaubamärgi kohta (nr 207/2009). Kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise korral aga kuulub kohaldamisele kaubamärgiseadus. Lahendis nr 3-2-1-4-06 leidis Riigikohus, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega. Samuti saab arvestada Euroopa Kohtu praktikat. 10 Hageja viitas
Nõukogu 26.02.2009 määruses nr 27/2009 ühenduse kaubamärgi kohta reguleerivad samasuguseid keeldumise aluseid artikli 8 punkti 1 alapunktid a ja b ning lõige
lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju osas leidis kohus, et nimetatud sätte alusel kaubamärgi registreerimiseks keeldumiseks peavad esinema järgmised tingimused: varasem kaubamärk ja taotletud kaubamärk peavad olema kas identsed või sarnased ning varasem kaubamärk ja taotletud kaubamärk peavad olema registreeritud identsetele või sama liiki kaupadele ja teenustele ning peab olema tõenäoline, et tarbija vahetab taotletava kaubamärgi ära varasemaga või tal assotsieerub taotletav kaubamärk varasemaga. Ühtlasi tuleneb
§-st 12, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta üldtuntuse omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon. Seetõttu tuleb hageja varasemate kaubamärkide ja kostja taotletud kaubamärkide võrdlemisel aluseks võtta kõigi asjaomaste kaubamärkide reproduktsioonid. Hageja leidis, et tema kaubamärgid ja kostja kaubamärk on sarnased ning sõnaline osa „KEA“ on mõlematel identne. Kohus leidis, et hageja on vaidlusaluste tähiste võrdlemisel viidanud Euroopa Kohtu lahenditele valikuliselt ja tendentslikult. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, ei saa võrreldavaid tähiseid vaatamata kolme tähe K, E ja A kattuvusele pidada identseteks. Euroopa Kohus ei ole välja töötanud n-ö ühte selget testi tähiste sarnasuse hindamisel, vaid arvestada tuleb erinevaid aspekte. Taotletav tähis on identne siis, kui selle reproduktsioon sisaldab ilma igasuguse modifikatsiooni või lisandita kõiki varem registreeritud kaubamärgi elemente või kui tähiseid tervikuna hinnates esinevad sellised väheolulised erinevused, et keskmine tarbija võib need jätta tähelepanuta. Kui tegemist on kombineeritud kaubamärkidega, on oluline kaubamärkide üldine mulje tervikuna ning arvestada tuleb tähiste üldist visuaalset, hääldatavat ja kontseptuaalset sarnasust. Kuivõrd kostja soovis registreerida kombineeritud kaubamärki KEA + kuju, ei saa tema tähise võrdlemisel hageja kaubamärkidega lähtuda ainult sõnalisest osast KEA. Kaubamärke tuleb võrrelda tervikuna, lähtudes kõigist aspektidest. 11 Sarnasuse hindamisel võivad tähiste visuaalsed ja hääldatavad sarnasused kaaluda üles kontseptuaalsed erinevused. Kontseptuaalsed erinevused võivad omada määravat tähtsust siis, kui ühel võrreldavatest tähistest on mõnes kultuuriruumis olemas selge tähendus. Arvestada tuleb ühtlasi kaubamärgi domineerivaid osi, sest need jäävad tarbijatele kergemini meelde Võrdlemisel tuleb arvestada seda ajahetke, mil uuema kaubamärgi registreerimise taotlus esitati ning nimelt taotluse esitamise aja seisuga tuleb hinnata segiajamise tõenäosust. Kui aga kaks kaubamärki on turul juba mõnda aega eksisteerinud ilma, et segiajamise juhtumid oleksid tõendatud, siis ilmselt segiajamise tõenäosust ei ole. Tähiste segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamisel peavad vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist tähistest tekkival üldmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja domineerivaid osi. Kui võrreldavatel tähistel visuaalset, kontseptuaalset või kuuldavat sarnasust ei ole, ei ole oluline, kui tuntav on varasem kaubamärk. Ka kõrge eristusvõimega kaubamärkide puhul ning juhul, kui võrreldavad tähised on väga sarnased, tuleb hinnata, kas kaubad või teenused on sarnased. Tähiste võrdlemisel tuleb arvestada nende visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid sarnasusi, arvestades üldist muljet, mida tähised tekitavad. Samuti tuleb arvestada nende domineerivaid ja eristuvaid komponente. Tähised on sarnased, kui nad on keskmise tarbija vaatepunktist lähtuvalt vähemalt osaliselt identsed ühes või mitmes aspektis. Hagejale kuulub sõnaline Euroopa Ühenduse kaubamärk IKEA registreerimisnumbriga 000109652, mis on muuhulgas registreeritud klassis 41 ja mille registreerimistaotlus esitati 01.04.
lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju. 14
lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Nimetatud säte on sisuliselt alternatiiv
Kui kaks kaubamärki on küll identsed või sarnased, aga registreeritud erinevat liiki kaupadele või teenustele, on siiski teatud juhtudel varasema kaubamärgi omanikul võimalik hilisema kaubamärgi registreerimist vaidlustada, kui hilisem kaubamärk kahjustab ebaausalt varasema mainet.
lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad olema täidetud seega järgmised eeldused: varasem registreeritud ja/või Eestis üldtuntud ning hilisem kaubamärk on kas identsed või sarnased ning vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud erinevat liiki teenustele või kaupadele ning hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli olemas hiljemalt hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks. Nimetatud sättest ei tulene, et kui vaidlusalused kaubamärgid ei ole identsed või sarnased, võib varasema kaubamärgi omanik hilisema kaubamärgi registreerimist vaidlustada pelgalt põhjusel, et varasem kaubamärk on äärmiselt tuntud ja hea mainega, mistõttu võib hüpoteetiliselt esineda tema maine kahjustamise või ärakasutamise võimalus. Hageja on ühtlasi ekslikult leidnud, et kui vaidlusaluste kaubamärkide asjaomased kaubad või teenused on sarnased või samaliigilised, on tal alternatiivselt võimalik tugineda
Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et vaidlusalused kaubamärgid ei ole identsed ega sarnased, kuigi need puudutavad samaliigilisi teenuseid. Seetõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks
Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärgi maine olemasolu tuleb tõendada vähemalt liikmesriigi olulisel osal. Kui avalikkus kahte vaidlusalust kaubamärki omavahel ei seosta, on vähe tõenäoline, et uuem märk kasutaks ebaausalt ära varasema märgi mainet või kahjustaks seda. Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et kaubamärgimääruse artikkel 8 lg 5 kohaldamiseks peavad täidetud olema järgmised tingimused: esiteks peavad vastandatud kaubamärgid olema identsed või sarnased, teiseks peab vastulauses viidatud varasem ühenduse kaubamärk olema omandanud ühenduses maine ja kolmandaks peab valitsema oht, et taotletava kaubamärgi õigustamatu kasutamine toob kaasa varasema kaubamärgi eristusvõime või maine õigustamatu ärakasutamise või kahjustamise. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, siis ka neist ainult ühe puudumisel ei ole säte kohaldatav. Seejuures peab varasema kaubamärgi omanik tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse. Varasema kaubamärgi eristusvõimet on kahjustatud siis, kui varasem kaubamärk ei too enam kaasa seost nende kaupade ja teenustega, mille suhtes see on registreeritud või kasutusel. Kaubamärgi mainet on kahjustatud siis, kui kaupadel, mille märgistamiseks taotletavat kaubamärki kasutatakse, on avalikkusele varasema kaubamärgi külgetõmbejõudu vähendav mõju. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema kaubamärkidel oli olemas maine või eristusvõime Eestis seisuga 15.06.
lg 1 p 3 ning ka ülejäänud hageja väited on jäänud tõendamata, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotlus nr M200500797) suhtes
lg 1 p-s 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju.
lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, samuti õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, samuti registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet.
lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud hilisema kaubamärgi kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Lisaks tuleneb
lõikes 1, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks või tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama ainuõiguse rikkumine (tähise KEA + kuju kasutamine). Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja kaubamärgi kasutamise keelamise nõue on aegunud. Hageja sai teada kostja kaubamärgist siis, kui see avaldati vaidlustamiseks 3.01.2011 kaubamärgilehes nr 1/
Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis tema 17 kaubamärgi kasutamisest või pidi sellest teadlik olema enne, kui kaubamärgi taotlus avaldati kaubamärgilehes 03.01.2011. Kostja ei ole välja toonud, millisel kuupäeval või aastal enne seda päeva hageja tema kaubamärgist teada sai või pidi teada saama. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja nõustus kostja kaubamärgi kasutamisega viie järjestikuse aasta jooksul. Küll aga leidis kohus, et hageja nõue ei kuulu sisuliselt kostja vastu rahuldamisele.
lg 1 p 1 alusel võib nõude esitada, kui kolmas isik kasutab oma äritegevuses tähiseid, mis on õiguskaitse saanud kaubamärkidega identsed identsete teenuste puhul. Antud asjas on kohus juba tuvastanud, et hageja kaubamärgid ei ole kostja kaubamärgiga identsed ning tegemist ei ole ka identsete teenustega.
lg 1 p 2 kohaselt võib nõude esitada, kui kasutatakse identseid või sarnaseid tähiseid identsete või samaliigiliste teenuste puhul, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh assotsieerumine. Antud asjas on kohus juba tuvastanud, et selline äravahetamine või assotsieerumine ei ole tõenäoline, kuigi hageja kaubamärgid ja kostja kaubamärk on sarnaseid ning neid kasutatakse sarnaste teenuste puhul.
14 lg 1 p 3 järgi võib nõude esitada, kui registreeritud kaubamärgiga või Eestis üldtuntud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kasutatakse teist liiku kaupade või teenuste puhul, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgiga omandatud mainet või eristusvõimet. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud oma kaubamärkide maine kahjustamist või nende eristusvõime ärakasutamist. Vastupidi, hageja esitatud uuringute tulemused tõendavad, et vaatamata kostja kaubamärgi kasutamisele on hageja kaubamärkidel endiselt Eestis olemas maine ja eristusvõime. Kõike eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud
lg-s 1 loetletud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid tal kostja vastu nõuet esitada. Hageja nõue kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumine, sh tähise KEA + kuju kasutamine (nii värviliselt kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on eksinud väites, et kaubamärgitaotlusele M200500797 on lisatud sõnad „Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“. Vastustajale kuulub teine kaubamärgitaotlus numbriga M200500796 mille osaks on eelmainitud sõnad, kuid see kaubamärk ei ole vaidluse sisuks. Vaidlus puudutab kaubamärki taotluse nr M200500797 ilma eelmainitud sõnadeta. Eeltoodust ei ole selge, millist eeltoodud kaubamärkidest maakohus hindas, kuna taotluse number viitab vaidlusalusele kaubamärgile, samas sisuliselt on kirjeldatud käesolevasse vaidlusesse mittekuuluvat kaubamärki taotluse nr M200500796. Seega hindas maakohus sisuliselt kaubamärki, mis ei ole vaidlusega seotud. Kuna kohus hindas võrdluses 18 eeltoodud sõnu ning tugines nendest tulenevale erinevusele õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise põhjenduses, on maakohtu otsus väär ja ei arvesta vaidlusaluseid asjaolusid. Samas oma sisulises hinnangus hindab kohus vaid kaubamärkide identsust ja jätab sisuliselt tähelepanuta sarnasuse hindamise. Oma hinnangus tugines kohus Euroopa Kohtu lahendile, mis käsitleb identsust
Tegemist on suhtelise õiguskaitset välistava asjaoluga olukorras kus võrreldavad kaubamärgid on identsed ja kaubad või teenused on identsed. Apellant pole tuginenud
lg 1 p 1 ja samuti ei ole kunagi väitnud, et vaadeldavad kaubamärgid on
lg 1 p 2 alusel identsed.
Selle sätte eesmärk on keelata identsete kaubamärkide registreerimine, mis tähistavad identseid kaupu või teenuseid. Tegemist on sättega, mis on mõeldud lihtsamate juhtumite jaoks, kus piisab tuvastamisest, et märgid ja kaubad/teenused on identsed selleks, et tuvastada õiguskaitset välistav asjaolu. Seega on arusaamatu, miks maakohus tugineb
lg 1 p 2 õiguskaitset välistava asjaolu hindamisel Euroopa Kohtulahendile, mis käsitleb
lg 1 p 1 analoogseid õigusnorme ja korduvalt tuvastab oma hinnangus, et võrreldavad kaubamärgid ei ole identsed. Äravahetamise tõenäosuse hindamine kuulub
lg 1 p 2 alla ja selle sätte alusel hinnatakse, kas vaadeldavad kaubamärgid on identsed või sarnased ja kas nendega tähistatud teenused on identsed või samaliigilised. Seega identsuse kriteerium ei ole eeldus
Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et tema on hagiavalduses tuginenud
lg 1 p 2 ja leidnud, et vaadeldavad kaubamärgid on sarnased ja nendega tähistatud teenused on identsed või samaliigilised. Maakohus hindas sisuliselt vaid kaubamärkide identsust ja teinud seda tuginedes vaidlusega mitteseotud
Sarnasuse tuvastamine ei tähenda automaatselt, et märkide vahel esineb äravahetamise tõenäousus. Seda tuleb eraldi tuvastada vastavalt väljakujunenud Euroopa Kohtupraktikale. Apellant tugineb kahele registreeritud kaubamärgile nr 000109652 ja nr
lg 1 p 3 sätestatut, kuna on pannud võrdlusmärgi
lg 1 p 3 kirjeldatud identsuse/sarnasuse ja
lg 1 p 2 tuleneva äravahetamise tõenäosuse (alternatiivselt nimetatud ka segiajamise tõenäosuse) vahele. Need on kaks iseseisvat kriteeriumit ja seega on Harju maakohtu põhjendus ekslik. Kaubamärkide sarnasuse nõude täitmine on palju madalam kriteerium, kui seda on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse kriteerium. Identsete või sarnaste kaubamärkide puhul, mis on registreeritud erinevate kaupade või teenuste osas, äravahetamise tõenäosust üldreeglina välistatakse. Samas need kaubamärgid on KMS § 10 lg 1 p 3 kontekstis sarnased. Seega antud vaidluses piisab tõestada vaid apellandi ja vastustaja märkide sarnasust, mis ei nõua nende märkide äravahetamise tõenäosuse olemasolu. Seda kinnitab Euroopa Kohtu
lg 1 p 2 tulenev äravahetamise tõenäosuse puudumine automaatselt välistab
Hiljutises 20.11.2014.a Euroopa Kohtu liidetud otsuses C-581/13 ja C-582/13 käsitleti käesoleva vaidlusega otseselt seotud asjaolusid. Euroopa Kohus andis oma hinnangu selle kohta, kas
lg 1 p 2 ja p 3 analoogsetes Nõukogu määruse 207/2009 sätetes kirjeldatud sarnasuse tuvastamise kriteeriumid on identsed või erinevad. Euroopa Kohus leidis oma otsuse p. 72-73, et nendes sätetes kirjeldatud sarnasuse hindamise alused on erinevad ja ei saa tugineda
lg 1 p 2 tuvastatud sarnasusele ja sellest tulenevale äravahetamise tõenäosuse olemasolule või puudumisele, kohaldades
Seega on kohtud kohustatud
lg 1 p 3 kohaldamisel märkide sarnasust uuesti hindama, kuna
lg 1 p 3 kohaldamisel ei ole vaja tuvastada äravahetamise tõenäosuse olemasolu ja isegi väiksem sarnasus mida ei piisaks äravahetamise tõenäosuse tuvastamiseks, võib samas olla piisav
Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud apellandi esitatud tõendeid maine ja tuntuse osas ning on lükanud need tagasi deklaratiivsete väidetega, mis ei arvesta tõenditega seotud asjaolusid. Kaubamärgiomanikud registreerivad oma kaubamärke mustvalgel kujul, soovides välistada värvide tähtsust ja saada kaitset konkreetsele kaubamärgi kujule ilma värvideta. Esitatud tõendis on kasutuses sama kujutis, mis on apellandi kaubamärgis nr 000109637 ja seega on asjakohane. Samuti on asjakohane see tõend ka nr 000109652 IKEA sõnamärgi puhul, kuna esitatud tõendis on kasutatud sõna IKEA. Apellant leiab, et Harju maakohus on ekslikult ja liiga kitsalt määratlenud maine ja tuntuse tõendamiseks sobivad tõendid ja seega ekslikult jätnud need tähelepanuta. Analoogne argumentatsioon kehtib ka p. 143 Wikipeedia artikli kohta. Apellant nõustub, et Turu-uuringute AS poolt 2012.a aprillis läbiviidud uuring käsitleb olukorda, mis on hilisem kui vastustaja kaubamärkide taotlemise kuupäev kuid leiab, et selline suur maine ja tuntus ei saa tekkida üleöö ja koos teiste tõenditega kaudselt tõendab, et see oli olemas ka vastustaja kaubamärgi taotlemise kuupäeval 15.06.2005. Apellant ei nõustu Harju maakohtu järeldusega, et olukorras kus esitatud uuringust ei nähtu, mis kaubamärgi kohta küsimusi esitati tuleb see jätta tähelepanuta. Sõltumata sellest kas uuringu kaardil oli näidatud kujundatud IKEA kaubamärk või sõnamärk IKEA mõlemad on käesoleva vaidluse aluseks ja seega on need uuringud asjakohased. Apellant leiab, et kõik esitatud tõendid on sobilikud ja asjakohased vähemalt talle kuuluva sõnamärgi nr 000109652 IKEA osas kuna kõigis neis on 22 kasutatud sõna IKEA. Apellandi arvates juba ainuüksi asjaolu, et IKEA kaubamärgi kohta on Eesti keeles välja antud raamat on iseseisvalt maine ja tuntuse tõendiks. Maakohus eksib, leides, et reaalsete tõendite puudumine on
Euroopa Kohus on hiljutistes otsustes tõlgendanud eristusvõime ning maine kahjustamise ja/või ärakasutamise kriteeriumit. Asjas C-252/07 Intel Corporation Inc. vs CPM United Kingdom Ltd., European Court reports
Eeltoodud ekslikest järeldusest tulenevalt jättis maakohus apellandi tuntuse ja maine tõendid põhjalikult hindamata. Samuti puudub otsuses sisuline võrdlus ja hinnang
lg 1 p 3 õiguskaitset välistavate asjaolude kohta, ja seega on maakohtu otsus väär. Apellant leiab, rikkumise puhul erineb vastustaja kasutatav kaubamärk sellest kaubamärgist mille kohta vastustaja on esitanud kaubamärgitaotluse. Kasutatav kaubamärk on järgmine: . Sellel on lisaks sinine ja kollane värvid, mis on samuti apellandi kasutataval kaubamärgil, ja seega on need reaalses turusituatsioonis veelgi sarnasemad. Maakohus ei ole värve hinnanud. Samuti on apellant arvamusel, et kohtu hinnangud äravahetamise tõenäosuse puudumise ja maine ja eristusvõime ärakasutamise ja/või kahjustamise kohta on ekslikud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid otsus lõppjäreldusena jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on põhjenduste kirjeldavas osas (otsuse punktis 96.6) ekslikult märkinud, et kostja poolt 15.06.2005 esitatud kaubamärgi registreerimise taotluses nr. M200500797 taotlenud kombineeritud kaubamärgi registreerimiseks kujuga, millele on lisatud sõnad “Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“. Nimetatud taotluses on kostja 23 taotlenud registreerida kaubamärk KEA+kuju. Samasuguse eksituse on maakohus endale lubanud otsuse punktides 120 ja 121. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse märgitud punktidest nimetatud viited välja. Samas ei põhjusta nimetatud eksimus maakohtu otsuse tühistamist põhjendusel, et maakohus ei ole vaidlustatud kostja kabamärki hageja omadega võrrelnud. Maakohus on vastustaja kaubamärki korrektselt kirjeldanud otsuses poolte seisukohti kirjeldades, s.o. punktides 1-5, punktides 7-8, punktis 10, 12, punktides 21-24 ning 26, 41, 43, 45, 68, 78, 83, ning otsuse põhjendavas osas, s.o punktides 93, 96 - 101, 104, 111, 118, 131, 149, 153, 154 ja punktis 158. Seega on otsusest üheselt tuvastatav ning arusaadavalt järeldatav, milliseid kaubamärke on võrreldud ning milliste märkide osas on kollisiooni puudumine tuvastatud. Maakohus on otsuses korduvalt välja toonud, et võrdles
lg 1 p 2, ja p 3 kohaldamisel vastustaja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärki "KEA + kuju" (taotluse nr M200500797) ning kaubamärke IKEA (registreeringud nr. 000109652 ja nr. 000109637). Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendustest (punktist 109) välja ka viite, et hageja kaubamärkidel on tähis IKEA spetsiifilises šriftis, mida kostja kasutanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et sõnamärkidega ei taotleta kaitset šriftile, vaid kaitse objektiks on sõna ise, mitte sõna koos šriftiga. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada järgmist.
lg 1 p 2 kohaldamiseks tuleb esmajärjekorras kontrollida, kas vaadeldavad kaubamärgid on identsed või sarnased. Maakohus tuvastas õigesti, et kaubamärgid ei ole identsed. Seejärel analüüsis kohus märkide sarnasust. Apellant on ajanud segamini kaubamärkide sarnasuse võrdlemise äravahetamise tõenäosuse hindamisega.
lg 1 p 2 ja p 3 normides loetletud tingimused on kumulatiivsed ning normikoosseisud ei ole täidetud kasvõi ühe tingimuse mitteesinemise korral. Maakohus tuvastas, et kaubamärgid ei ole ei identsed ega sarnased. Kui vaadeldavad kaubamärgid ei ole identsed ega sarnased, ei saa esineda ka äravahetamise tõenäosust ning seda hoolimata sellest, kas varasem kaubamärk on eristusvõimeline, mainekas või tuntud. Äravahetamise tõenäosuse hindamine on kohtu õiguslik hinnang. Nimetatud hinnang kujunebki poolte poolt esitatud asjaolusid, argumente ning tõendeid analüüsides ning hinnates. Apellant tugines õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemisel üksnes enda argumentidele, mis nii tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kui ka maakohtu hinnangul ei olnud veenvad ega piisavad hagi rahuldamiseks. Maakohus ei ole pidanud õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamisel ainuvajalikuks faktilise segiajamise esinemist. Maakohus analüüsis kaubamärkide sõnaliste osade KEA ja IKEA võimalikku sarnasust visuaalselt, häälduslikult ning tähenduslikust aspektist lähtuvalt ning nimetatud elementide mõju tähiste kui tervikute üldmuljele. Tervikuna kaubamärke võrreldes ilmnesid olulised visuaalsed ja foneetilised erinevused märkide vahel, s.o erinev kujundus, erinev sõnaline osa, selle maht ning paigutus. 24 Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et kaubamärkide eristamisel on kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nende algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Seega on kaubamärkide sõnaosade algustel märkimisväärne mõju kaubamärkide üldmuljele. Toodust tulenevalt asus maakohus õigele järeldusele, et kõnealused kaubamärgid on erinevad, kuna mh. on erinevad ka nende algusosad. Seda seisukohta toetab ka Euroopa Esimese astme kohtu 16.01.2008.a. lahend nr. T-112/06, millise esemeks oli kaubamärgid "IDEA+ kuju" ja "IKEA + kuju" võimaliku konflikti tuvastamine. Kohus asus mainitud lahendis seisukohale, et konflikti kaubamärkide vahel ei esine, kuivõrd lisaks erinevale kujundusele, on ühetäheline sõnalise osa erinevus piisav tarbijapoolse segiajamise tõenäosuse vältimiseks. Ka antud kaasuses on sõnalise osa ühetäheline erinevus piisav kaubamärkide vahelise kollisiooni vältimiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõudis tema ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamist lähtuvalt tema ainuõigusest kaubamärkidele registreeringunumbritega 000109652 ja 001109637. Kuivõrd maakohus tuvastas, et vaidlustatud kostja kaubamärk on selgelt eristuv mainitud hageja kaubamärkidest ja puudub alus tuvastada selle suhtes suhtelist õiguskaitset välistavate asjaolude esinemist
1 punktide 2 ja 3 alusel, siis puudus alus rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat lõpetama oma logo kasutamine ainuõiguse kaitset sätestava
1 ja 2 järgi. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda. Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast asja sisuliselt lahendava kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Tiit Kollom Ulvi Loonurm 25
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.