← Eesti

2-09-17464/159

Obsah (9)§ 136§ 144§ 69§ 158§ 146§ 147§ 168§ 160§ 167

Tsiviilasi nr: 2-09-17464 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2016, Tallinn Tsiviilas

§ 136lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Selle all peetakse aegumistähtaja puhul silmas kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

  1. Kuivõrd muid objektiivseid andmeid pooled esitanud ei ole, siis seetõttu vaidlus puudub selles, et tsistern anti üle (üleandmiseks ettenähtud aeg) 07.03.
  2. Seega 6

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 muid asjaolusid arvestamata Eeltamm OÜ kahju nõude saab lugeda aegunuks 07.03.
  2. Eeltamm OÜ esitas vastuhagi kahju nõudmiseks 01.04.
  3. Eeltamm OÜ on seisukohal, et kahju nõue ei ole aegunud, kuna AS-le Saku AB on 5.02.2009 esitatud arve tsisterni remondikulude hüvitamiseks s.t. VÕS § 802 lg-st 1 ja VÕS §-st 862 tuleneva veo- ja ekspedeerimislepingule kehtiva ühe-aastase aegumistähtaja jooksul. Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik 26.05.2015 eelistungil viitas 06.01.2009 AS Saku AB AK kirjale, mis katkestab aegumise. Viidatakse ka TsMS § 160 lg 2 punkt
  4. 31.

§ 69

lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. AS Saku AB ei tunnista 05.02.2009 arve nr 84 kättesaamist enne 30.03.2009 ning Eeltamm OÜ ei ole tõendanud arve ja tasaarvelduseavalduse varasemat kättetoimetamist AS-le Saku AB, sealhulgas arve nr 84 kui kahju nõude esitamist 05.02.

  1. Eeltamm OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik ja juhatuse liige IE 26.05.2015 eelistungil selgitasid, et 05.02.2009 arve nr 84 saadeti e-kirjaga, kuid võis olla saadetud ka lihtpostiga. Eeltamm OÜ juhatuse liige IE arvab, et e-posti andmed ei ole säilinud. Seega kohtul puuduvad objektiivsed andmed, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et Eeltamm OÜ on AS-le Saku AB 5.02.2009 esitanud arve nr 84 kui kahju nõude tsisterni remondikulude hüvitamiseks, mis oleks nõude aegumistähtaja peatanud kuni AS Saku AB poolt 30.03.2009 kirjaga nõude täitmise tagasilükkamiseni. KMSS § 48 lg 4 alusel nõude aegumistähtaeg saab olla peatunud 1 päev (30.03.2009), kuid 30.03.2009 oli ühe aastane aegumistähtaeg möödunud.
  2. Eeltamm OÜ ka ise 03.03.2010 eelistungil räägib läbirääkimiste pidamisest vedajaga, ning võla suuruse ja võla koosseisu kohta andmed puuduvad, mistõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et AS Saku AB on selgelt võlga tunnistanud (

§ 158). Objektiivsed andmed Transoceani poolt juunis tehtud otsuse kohta puuduvad.

AS Saku AB ei ole tunnistanud remondieelset kokkulepet, et Eeltamm OÜ remondib tsisterni enda kuludega, misjärel AS Saku AB hüvitab kahju esitatava arve ja tasutu alusel. Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud asjaolu AS Saku AB õigeks ei võta, siis ainuüksi Eeltamm OÜ juhatuse liikme seletuse alusel antud asjaolu tõendatuks lugeda ei saa. Pealegi 05.02.2009 arve nr 84 jääb tsisterni remontimise lepingu ja remontija poolt arve esitamise eelsesse aega. Eeltamm OÜ 03.02.2009 kirja järgi haagis on saadetud remonti UAB „Egmila“, remontimise leping on UAB „Egmila“ ja Eeltamm OÜ vahel sõlmitud 24.02.

  1. UAB „Egmila“ on esitanud Eeltamm OÜ-le faktuurarve 00510, 24.02.2009 summas 9204 eurot. Eeltamm OÜ poolt on AS-le Saku AB 05.02.2009 välja antud arve nr 84 haagise remondikulu kohta summas 143852 krooni, millele lisandub käibemaks 25845 krooni, kokku 169 845 krooni, maksetähtajaga 15.02.
  2. Arvest ei nähtu, missugune on olnud arve alusdokument.
  3. TsMS § 160 lg 2 punkt 5 puhul on tegemist juhuga, kui kohtumenetluses esitatakse tasaarvestusavaldus ja soovitakse nõude tasaarvestamist kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Sellist olukorda käesoleval juhul ei ole. Kohtumenetluses on esitatud vastuväide tehtud tasaarvestuse tõttu hageja nõude puudumise kohta 07.05.
  4. Seega ka selleks ajaks oli kahju nõue aegunud ja aegumise peatumine ei ole enam võimalik.
  5. Eeltamm OÜ on esitanud hagile täitmise vastuväite. Vaatamata sellele, et Eeltamm OÜ kahju nõue on aegunud, saab ta VÕS § 200 lg 2 alusel kasutada tasaarvestamiseks aegunud nõuet eeldusel, et õigus nõue tasaarvestada (tasaarvestusolukord) tekkis enne nõude aegumist (riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-60-11, p 29). Aktiivnõue peab 7

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 olema sissenõutav. Kahju hüvitamise nõue saab muutuda sissenõutavaks peale kahju tekkimist.
  1. Eeltamm OÜ on tuginenud sellele, et ta esitas AS-le Saku AB 05.02.2009 arve nr 84 kahju s.o. haagise remondikulu kohta summas kokku 169 845 krooni, maksetähtajaga 15.02.2009 hüvitamiseks, millisest ajast muutus kahju nõue sissenõutavaks ning seejärel esitas tasaarvestusavalduse summas 67555 krooni. Eeltamm OÜ ei ole esitanud tõendeid nimetatud arve kättetoimetamise kohta AS-le Saku AB. AS Saku AB on tunnistanud arve kättesaamist 30.03.
  2. Kohtus ei ole kinnitust leidnud nõude sissenõutavus enne nõude aegumist. Järelikult puudus tasaarvestusolukord enne nõude aegumist ja tasaarvestus ei ole kehtiv. Kohus on seisukohal, et kostja Eeltamm OÜ on rikkunud kohustust tasuda ekspedeerijale tasu ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda selle täitmist summas 4317,55 eurot. Eeltoodu lausel kuulub nõue põhivõla osas rahuldamisele.
  3. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe suurema viivise määra kohaldamise kohta kui seadusjärgne viivise määr, kusjuures ka arvetel ei ole märgitud viivise määra, siis kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ning hageja hagi Eeltamm OÜ vastu viivise nõudmiseks viivise määra 0,5 % päevas alusel summas 4317,55 eurot ei ole võimalik rahuldada.
  4. Hagejal, AS Saku AB, on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal oli tasumata eelpool märgitud arved, millega rikkus sellekohast kohustust. AS Saku AB hagi viivise nõudmiseks kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel. Eeltamm OÜ-lt tuleb välja mõista viivis seisuga 07.10.2015 2404,35 eurot ning viivis alates 08.10.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
  5. AS Saku AB on maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks hagiavalduses viivise nõude esitanud koos põhinõudega 16.07.
  6. 21.04.2009 maksekäsu kiirmenetluse avalduses on nõueteks põhinõue ja intressi nõue. AS Saku AB arved on 2008 detsembrikuust.

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Seega AS Saku AB viivise nõue ei saa olla aegunud. Kohus ei ole nõus Eeltamm OÜ üldise ainult seaduse tekstile viitamise kaudu antud seisukohaga ilma konkreetseid asjaolusid esile toomata, et AS Saku AB on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt alternatiivse viivisenõude esitamisel. 39. Eelpool toodut nõude aegumise asjaolude kohta märgitut arvestades ning

§ 144, olid Eeltamm OÜ nõuded hagi esitamise ajaks aegunud, vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud tuleb jätta Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt Eeltamm OÜ kanda. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg summas 4859 eurot ning viivis arvestatuna põhinõudelt alates 16.02.2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, jätta menetluskulud hageja kanda.
  2. Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades asunud seisukohale, et asjas ei ole kinnitust leidnud apellandi kahjunõude sissenõutavus enne nõude aegumist. Aegumistähtaeg algab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole võimalik, et kahjunõue aegub enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (

§ 147lg 3). 8

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464
  1. Riigikohus on 25.02.2009 lahendis nr 3-2-1-3-09 punktis 15 sedastanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning et kahju hüvitamise nõue muutub VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
  2. Apellant on seisukohal, et apellandi kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema mitte 08.03.2008 (järgmine päev pärast tsisternile kahju tekkimist), vaid mõistliku aja möödumisel pärast vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist. Arvestades kaasuse asjaolusid, muuhulgas seda, et tsisterni kahjustuste täpse ulatuse kindlakstegemine oli ajamahukas protsess, tuleks vastustajal lepingu rikkumisest tuleneva kohustuse täitmise mõistliku ajana käsitleda vähemalt 1-2 kuu pikkust tähtaega alates kahju tekkimisest Riia sadamas. Järelikult hakkas apellandi kahjunõude aegumistähtaeg kulgema mitte varem kui 08.04.
  4. Õiguskirjanduses on täiendavalt öeldud, et kulutuste hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks reeglina siis, kui kulutused on kantud või erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel. Käesolevas asjas oli kulutuste kandmine kindel 05.02.2009 ehk siis, kui koostati remonttööde arve nr
  5. Pärnu Maakohus leidis oma otsuses, et apellant ei ole esitanud tõendeid 05.02.2009 remondiarve nr 84 kättetoimetamise kohta enne vastustaja 30.03.2009 kirja apellandile. Apellant on jätkuvalt seisukohal et remonttööde arve nr 84 on vastustajale e-posti teel kätte toimetatud juba 05.02.
  6. Kogu pooltevaheline suhtlus toimus e-posti teel. Vastustaja ei ole remonttööde arve nr 84 kättesaamise kohta 05.02.2009 vastuväiteid esitanud. Kõnealuse arve tasumise tähtaeg oli 15.02.
  7. Seega, kui kohus peaks leidma, et apellandi nõue muutus sissenõutavaks remonttööde arve nr 84 esitamisega, hakkas aegumistähtaeg kulgema 16.02.
  9. Kui kohus peaks leidma, et asjas ei ole tõendatud remonttööde arve kättetoimetamine kostjale enne 30.03.2009 vastustaja kirja apellandile, on apellant alternatiivselt seisukohal, et kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.03.
  11. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et apellandi kahju hüvitamise nõue oli vastustaja poolt 23.03.2009 tasaarvestusavalduse kättesaamise ja 01.04.2010 vastuhagi esitamise hetkeks aegunud. Apellant on vastustajale esitanud kahju hüvitamise nõude avalduse hiljemalt 06.01.2009, mistõttu nõude aegumine oli peatunud kuni vastuhagi esitamiseni. Maakohus on oma otsuses ebaõigesti leidnud, et apellant on vastustajale esitanud kahjunõude avalduse seoses tsisterni remondikulude hüvitamisega kätte saanud alles 30.03.2009, mil vastustaja saatis apellandile vastuskirja.
  12. Apellant nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et apellandi ja vastustaja vahel on sõlmitud ekspedeerimisleping VÕS § 854 lg 1 mõttes. KMSS § 48 lg 1 kohaselt on lastivedude vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg üks aasta kauba üleandmisest alates. Vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg peatub saatja või saaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest, millega ta esitab kahju hüvitamise nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi (KMSS § 48 lg 4).

§ 168

lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. 48. 06.01.2009 saatis vastustaja apellandile e-kirja, milles palus edastada tsisterni remondikalkulatsiooni, et selle alusel esitada omakorda nõue tsisterni lõhkunud äriühingule. Eeltoodud e-kirjast selgub, et vastustaja on kahju tekkimise omaks võtnud. Vastustaja jaatab nii kahju tekkimist, põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud sündmuse ja kahju tekkimise vahel kui ka laevafirma süüd. E-kirja sisu põhjal on võimalik tuvastada, et apellant on oma kahju hüvitamise nõudeavalduse vastustaja ja 9

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 laevafirma vastu esitanud kindlasti juba enne vastustaja 06.01.2009 e-kirja. Kirjast selgub, et tulenevalt apellandi esitatud kahjuhüvitise taotlusest, oli juba juunis 2008 tehtud laevafirma poolt otsus kahju hüvitamise kohta. KMSS § 48 lg 4 järgi oli apellandi kahjunõude aegumine seega kindlasti peatunud alates 06.01.2008, mil vastustaja saatis apellandile eelpool analüüsitud e-kirja.
  1. Kui ringkonnakohus peaks siiski leidma, et apellandi kahjunõude esitamine hiljemalt 01.06.2008 (ehk peagi pärast kahju tekkimist) ei ole asjaolusid arvestades piisavalt põhjendatud, tuleb kahjunõude avalduse esitamise ajaks lugeda 06.01.2009 ehk vastustaja eelpool nimetatud e-kirja saatmise kuupäev. Vastustaja ei ole peale kahjunõude esitamist lükanud nõude täitmist kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi, mistõttu oli nõude aegumine peatunud kuni vastuhagi esitamiseni.
  2. Seega, tulenevalt KMSS § 48 lõikest 4, oli apellandi kahjunõude aegumistähtaeg hiljemalt alates 06.01.2009 kuni vastuhagi esitamise ajani peatunud. Järelikult ei olnud apellandi kahju hüvitamise nõue 23.03.2009 tasaarvestusavalduse ja 01.04.2010 vastuhagi esitamise ajal aegunud. Maakohus on jätnud apellandi vastuhagi põhjendamatult rahuldamata.
  3. Apellandil on alternatiivne seisukoht, mille kohaselt apellandi nõude aegumistähtaeg peatus pooltevaheliste läbirääkimiste pidamise ajaks hiljemalt 06.01.2009 ja seejärel uuesti 07.05.2009 apellandi tasaarvestuse vastuväite esitamisega kohtumenetluses.
  4. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et apellandi kahjunõue oli aegunud selleks ajaks, mil apellant esitas kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite.

§ 147

lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. 53. 06.01.2009 saatis vastustaja apellandile e-kirja, mille põhisisuks olid apellandi kahjuhüvitise taotluse rahuldamise küsimused. Seega olid apellant ja vastustaja hiljemalt 06.01.2009 asunud pidama läbirääkimisi kahju hüvitamise nõude sisu ja ulatuse üle, mistõttu oli nõude aegumine sellest ajahetkest alates peatunud. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevahelised läbirääkimised lõppesid vastustaja 30.03.2009 kirja saatmisega apellandile, mistõttu lõppes ka nõude aegumise peatumine, tuleb silmas pidada, et

§ § 168 lg 2 mõtte kohaselt ei aegunud apellandi nõue kindlasti enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest. Seega oleks apellandi nõue kõige varem aegunud 31.05.2009. 54.

§ 160

lg 2 p 5 sätestab, et nõude aegumine peatub nõudele tasaarvestuse vastuväite esitamisega kohtumenetluses. Asjaolude kohaselt esitas apellant kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esmakordselt 07.05.2009. Samuti on apellant tasaarvestuse vastuväite esitanud 07.08.2009 vastuses hagile. Kuna apellandi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg oli KMSS § 48 lg 4 või alternatiivselt

§ 147

lg 1 alusel eelnevalt peatunud, ei olnud apellandi kahju hüvitamise nõue kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal aegunud. Tulenevalt

§ 160

lg 2 punktist 5, peatus nõude aegumine kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite esitamisega uuesti. Nõude aegumine oli peatunud kuni 01.04.2010 vastuhagi esitamiseni. Järelikult ei olnud vastuhagi esitamise ajal apellandi nõue aegunud ja maakohus on ebaõigesti jätnud apellandi vastuhagi rahuldamata. 55. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et apellant ei ole kinni pidanud pooltevahelisest kokkuleppest remontida tsistern esmalt oma kuludega, misjärel vastustaja pidi hüvitama tehtud kulutused temale esitatava arve ja tasutu alusel. Kohus on 07.10.2015 kohtuotsuses tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud, et tõendatud ei ole apellandi ja vastustaja remondieelne kokkulepe, mille kohaselt apellant remondib 10

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 kahjustada saanud tsisterni esmalt oma kuludega, misjärel vastustaja hüvitab kahju temale esitatava arve ja tasutu alusel. Samuti leidis maakohus, et apellandi poolt 05.02.2009 vastustajale esitatud remondiarvest nr 84 ei nähtu, missugune on olnud arve alusdokument.
  1. Vastustajale 05.02.2009 esitatud remonttööde arve nr 84 aluseks on tsisterni remondi teostanud ettevõtte UAB „Egmila“ eelnevalt koostatud esialgne remondikalkulatsioon, mistõttu on igati mõistetav, et 24.02.2009 esitas UAB „Egmila“ apellandile täiendavalt arve nr 00510 summas 9204 eurot tsisterni suhtes teostatud tegelike remonttööde kulude eest. Kostja on remondiarve tasunud 08.12.2009 ja 24.12.2009 pangaülekannetega. Seega on apellant kinni pidanud pooltevahelisest kokkuleppest remontida tsistern esmalt oma kuludega.
  2. Apellant ei nõustu, et tema kahjunõue oli 23.03.2009 tasaarvestusavalduse tegemise ajal aegunud. Kui kohus peaks siiski leidma, et apellandi nõue oli tasaarvestusavalduse tegemise ajal aegunud, oli apellandil sellest olenemata õigus oma nõue tasaarvestada. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Seega peab tasaarvestuse tegemiseks aktiivnõue ehk apellandile kuuluv kahjunõue olema eelnevalt muutunud sissenõutavaks. Aegumistähtaeg algab

§ 147lg 1 sätestatud reegli kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega.

Seetõttu ei ole võimalik, et enne apellandi nõude sissenõutavaks muutumist on apellandi nõue juba aegunud.

  1. Apellandi kahjunõue muutus sissenõutavaks mõistliku aja möödumisel pärast vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist ehk mitte varem kui 08.04.2008 või 16.02.2009 ehk järgmisel päeval pärast remonttööde arve nr 84 tasumise tähtaega. Mõlemal juhul ei olnud apellandi nõue 23.03.2009 tasaarvestusavalduse tegemise ajal aegunud. Kui aga kohus peaks tuvastama, et apellandi kahjunõue muutus sissenõutavaks alles 31.03.2009, tekkis apellandil tasaarvestamise õigus kõnealusel kuupäeval. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
  2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebuselt on osaliselt riigilõiv tasumata ning kaebus on ebaõigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. TsMS § 137 lg 2 kohaselt on tsiviilasja hinnaks kokku 14 647,90 eurot ning RLS lisa 1 järgi tuli lõivu tasuda 600 eurot, samas on apellant tasunud 475 eurot.
  3. Ringkonnakohus palus apellandil võtta seisukoht vastustaja eelnimetatud arvamuse osas. 22.02.2016 maksekorraldusega nr 15 on apellant tasunud täiendava riigilõivu summas 175 eurot (kokku seega 650 eurot). Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. Kuigi kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud kogu maakohtu otsuse, ei ole kostja apellatsioonkaebuses hageja hagis esitatud nõude suhtes vastuväiteid esitanud. Maakohus tuvastas, et kostja poolt olid hagejale tasumata arved kogusummas 67 555 krooni, so 4 317,55 eurot ning märkis, et poolte vahel selle nõude osas vaidlus puudub. Maakohus mõistis kostjalt arvete tasumata jätmisega välja ka viivise ning ka viiviste suurust ja arvestust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Apellatsioonkaebuse 11

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 kohaselt on maakohtu otsus ebaõige seetõttu, et vaidluse lahendamisel ei ole arvestatud kostja tasaarvestust ning samuti on ebaõigesti jäetud kostja vastuhagi rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest, siis kontrollib ringkonnkohus maakohtu otsust ulatuses, milles kaebus on esitatud.
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud vaidluse lahendamisel Eesti õigust. Poolte poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on nende vahel sõlmitud leping seotud välisriigiga ning seetõttu tuli maakohtul tuvastada lepingulisele suhtele kohaldav õigus. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd lepingupoolte asu- ja tegevuskoht on Eestis, siis saab rakendada lepingu kõige enam seotuse tõttu Eesti õigust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 593/2008 artikkel 3 p 1 esimese lause järgi lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust, p 2 esimese lause järgi pooled võivad igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui selle suhtes kohaldati varem kas käesoleva artikli alusel tehtud valiku või muude käesoleva määruse sätete alusel. Käesolevast asjast nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Eesti õigust.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel sõlmiti ekspedeerimisleping. VÕS § 854 lg 1 järgi ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hageja seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping, ei ole põhjendatud. Maakleri, kui käsunditäitja põhikohustuseks on vahendada käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isiku kasuks või osutada sellisele võimalusele. Maakleril käsundisaajana ei ole esindusõigust, ta ei sõlmi käsundiandja nimel lepinguid, vaid aitab nende sõlmimisele kaasa, lepingu sõlmib käsundiandja ise. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tsisterni transportimiseks tellis kostja teenuse hagejalt, teenuse kohta on esitatud ka arve ja maksekorraldus (III kd, tlk 41, 42). Hageja tellis enda nimel teenuse omakorda Transocean Latvia SIA-lt, mida tõendavad arve ja teenuse eest tasumine (III kd, tlk 91, 92) ning tegelikuks vedajaks oli DFDS A/S ning viimase agent oli DFDS Tor Line A/S (I kd, tlk 166). Kuna hageja sõlmis lepingu enda nimel, siis ei olnud poolte vahel sõlmitud maaklerilepingut.
  3. VÕS § 861 lg 1 järgi peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. Vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 796-799 sätestatut. Kuna VÕS § 861 lg 1 viitab veolepingu sätetele, kuid VÕS § 774 lg 3 järgi ei kohaldata veolepingu sätteid veose vedamisele merel, siis tuleb vaidluse lahendamisel, arvestades, et poolte vahel puudub vaidlus Eesti õiguse kohaldamises, juhinduda kaubandusliku meresõidu seaduse sätetest.
  4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tsistern sai 07.03.2008 Riia sadamas laadimise käigus kahjustusi. Maakohus on õigesti esile toonud, et vaidluse lahendamisel kohaldub KMSS (kaubandusliku meresõidu seadus) § 25, mille järgi vedaja vastutab kauba kaotsimineku või kahjustamise eest, mis on toimunud kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et kostja esitatud nõue nii tasaarvestuse kui ka vastuhagi osas on aegunud.
  5. Maakohus ei esitanud otsuses konkreetset seisukohta, millal kostja kahjunõue sissenõutavaks muutus. Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et saajale anti kahjustatud tsistern üle 07.03.2008 ja seetõttu aegus kostja nõue 07.03.
  6. Maakohus leidis, et kohtus ei leidnud kinnitust nõude sissenõutavus enne nõude aegumist. TsMS § 147 lg 1 esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 järgi nõue muutub 12
(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kuna aegumine algab nõude sissenõutavaks muutumisega, siis ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja nõue aegus enne selle sissenõutavaks muutumist. Käesolevas asjas tuleb aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks tuvastada kostja nõude sissenõutavaks muutumise aeg. KMSS § 48 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta kauba üleandmisest alates, lg 4 järgi vedaja vastu suunatud nõude aegumistähtaeg peatub saatja või saaja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis avalduse tegemisest, millega ta esitab kahju hüvitamise nõude, kuni ajani, mil vedaja lükkab nõude täitmise kirjalikult taasesitatavas vormis tagasi. Sama kahju hüvitamise nõude esitamine uues avalduses ei peata aegumist uuesti. Kuna KMSS § 48 lg 1 järgi algab vedamisest tuleneva nõuete aegumistähtaeg kauba üleandmisest, siis on ajahetkega, mil kaup üle anti, kindlaks määratud nii nõude sissenõutavaks muutumine kui ka aegumise kulgemise algus, sest aegumine ei saa alata enne sissenõutavaks muutumist. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kaup anti saajale üle 07.03.2008, siis kahjunõue muutus sissenõutavaks ja aegumine algas 08.03.
  1. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud käsitlusega, et kostja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakanud kulgema mitte 08.03.2008, vaid mõistliku aja möödumisel pärast hagejal kahju hüvitamise kohustuse tekkimist.
  2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt 05.02.2009 arve saatmine KMSS § 48 lg 4 järgi aegumist alates 05.02.2009 ei peatanud. Hageja võttis õigeks, et 05.02.2009 arve sai ta kätte 30.03.
  3. Seega enne 30.03.2009 ei saa KMSS § 48 lg 4 järgi nõude aegumist peatunuks lugeda. Apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole 05.02.2009 remonttööde arve nr 84 kättesaamise kohta 05.02.2009 vastuväiteid esitanud, ei ole põhjendatud. Hageja on 19.06.2012 menetlusdokumendis (III kd, tlk 12) avaldanud, et 05.02.2009 kahjunõuet ei ole ta enne 07.03.2009, st enne nõude aegumist kätte saanud. 30.03.2009 oleks kostja nõue olnud aegunud, kui nõude aegumise peatumine (või katkemine) poleks toimunud mõnel teisel alusel.
  4. Maakohus leidis, et 06.01.2009 hageja kirja kostjale (I kd, tlk 90) ei saa lugeda nõude tunnustamiseks.

§ 158

lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja 06.01.2009 kirja nõude tunnustamiseks lugeda ei saa, kuna selles puudub konkreetne kinnitus selle kohta, et hageja nõustub konkreetses summas kostjale kahju hüvitama. Kostja on menetluses avaldanud alternatiivse seisukoha, et hageja 06.01.2009 kirjast tulenevalt peatus tema nõude aegumine KMSS § 48 lg 4 järgi, sest kirjast võib järeldada, et kostja on hagejale kahju hüvitamise nõude esitanud. KMSS § 48 lg 4 sätestab sisuliselt kahju hüvitamise nõude esitanud isikule soodsama erandi läbirääkimiste tõendamiseks, sest

§ 167

lg 1 mõttes ei peata aegumist nõudekirjade saatmine, kui teine pool sellele läbirääkimiste pidamise tahtega ei vasta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-178-10, p 28). Kuigi asjas ei ole tõendamist leidnud kostja poolt hagejale enne 06.01.2009 kirjalikult taasesitatavas vormis nõude esitamine, tuleb ringkonnakohtu arvates hageja 06.01.2009 kirjaga lugeda tõendatuks läbirääkimiste pidamine poolte vahel, sest kuigi hageja kirja algusest võib aru saada, et kahju hüvitamise ulatus sõltub hageja arvates äriühingust nimega Transocean, palub hageja remondikalkulatsiooni, millest nähtub kostja kahju suurus, saata endale. Samuti väljendab hageja kirjas, et loodab hüvitistaotluse rahuldada.

§ 167

lg 1 järgi nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib 13

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 tuleneda. Kuna läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks, siis tulebki hageja kirjaga lugeda tõendatuks poolte vahel läbirääkimiste pidamine alates 06.01.
  1. Kostja saatis vastavalt hageja nõudele 05.02.2009 arve nr 89 (I, kd tlk 85). 23.03.2009 saatis kostja hagejale tasaarvestusavalduse (I kd, tlk 88). Hageja väidete kohaselt sai ta arve ja tasaarvestusavalduse kätte 30.03.
  2. Kuna kostja saadetud arve ja tasaarvestusavalduse hagejale varem kui 30.03.2009 kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad, tuleb lähtuda sellest, et hageja sai need kätte 30.03.
  3. 30.03.2009 teatas hageja kostjale (I kd, tlk 89), et kuigi põhimõttelised erimeelsused kahju tekkimise fakti ja laevaliini poolse hüvitamiskohustuse olemasolu kohta puuduvad, hageja kostja tasaarvestust ei tunnista. Tasaarvestusele vastuväite esitamist tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda hageja tahteks läbirääkimised lõpetada. Seetõttu hakkas 06.01.2009 peatunud aegumine uuesti kulgema alates ajast, kui kostja sai hageja 30.03.2009 kirja kätte. Kuna alates 06.01.2009 oli kostja nõude aegumine peatunud ja tasaarvestuse tegemise ajaks ei olnud poolte läbirääkimised veel lõppenud, siis ei olnud 23.03.2009 kostja kahju hüvitamise nõue aegunud.

§ 160

lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt nõude tasaarvestamisel kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Seega kohtuväliselt esitatud tasaarvestuse avaldus nõude aegumist ei peatanud. Apellatsioonkaebuses tugines kostja sellele, et esitas maksekäsu kiirmenetluses ja hiljem hagimenetluses tasaarvestuse vastuväite. Vaidluse lahendamisel, kas tasaarvestus tõi kaasa vastastikuste nõuete lõppemise kattuvas ulatuses ei oma siiski tähtsust asjaolu, kas kostja nõue oli tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud, sest tasaarvestav pool võib VÕS § 200 lg 2 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Kuna kostja nõue muutus sissenõutavaks 08.03.2008 ja samal ajal oli hagejal kostja vastu lepingust tulenev nõue, siis oli kostjal õigus kohtumenetluses oma nõue hageja nõudega tasaarvestada olenemata sellest, kas tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal oli kostja nõue aegunud või mitte. 70. Asjas on oluline tuvastada, kas vastuhagi esitamise ajaks oli kostja nõue aegunud. Tasaarvestuse väite esitamine kohtumenetluses vastuhagis esitatud nõude aegumist ei peatanud, sest tasaarvestuse väite esitamine peatab nõude aegumise selles ulatuses, milles tasaarvestaval poolel on õigus oma nõuet teise poole nõudega tasaarvestada. Vastuhagi nõude esitamisel on kostja arvestanud sellega, et sama kahju hüvitamise nõudest on ta osaliselt juba hageja nõudega tasaarvestanud. Kuna kostja nõude aegumine peatus 06.01.2009 ja aegumine algas uuesti 30.03.2009, siis arvestades ka

§ 168

lg-s 2 sätestatud tähtaega oli vastuhagi esitamise ajaks 01.04.2010 vastuhagis esitatud nõue aegunud. Kuna vastuhagis esitatud nõue on aegunud jättis maakohus õigesti vastuhagi rahuldamata.

  1. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid hageja vaidles tasaarvestusele vastu. Seega tuleb hinnata, kas hageja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
  2. Kostjal tuleb selleks, et kohus saaks lugeda kostja tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused täidetuks, tõendada hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumist, kahju 14

(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
  1. Kostja tsistern sai 07.03.2008 Riia sadamas laadimise käigus kahjustada ja hageja on oma 30.03.2009 kirjaga vastuses tasaarvestuse avaldusele kinnitanud, et erimeelsused kahju tekkimise fakti ja laevaliini poolse hüvitamiskohustuse osas puuduvad. Selle kirjaga avaldas hageja seisukohta, et tema ei ole kahju hüvitamiseks kohustatud isik, kuid kahju tekkimise fakti üle vaidlus puudus. Kahju tekkimist kostjale ja kostjal nõudeõiguse olemasolu kahju hüvitamiseks on hageja tunnistanud oma 06.01.2009 kirjas. Seega on kostja väited kahju tekkimise kohta veo käigus tõendamist leidnud. Käesoleva otsuse p- s 67 ja 68 tuvastas ringkonnakohus, et hageja on kostja kahju hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju suurust tõendas kostja peamiselt tsisterni remontinud äriühingu tööde kalkulatsiooni ja arvega (I kd, tlk 86-87, tõlge II kd, tlk 194).
  2. Hageja esitas menetluses vastuväite, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja väidetud suuruses kahju tekkis 07.03.2008 tsisterni laadimise käigus. Asjas on tegeliku vedaja DFDS A/S agent teatanud, et väliselt ei olnud tuvastatav selliste kahjustuste olemasolu tsisternil, mis põhjendaksid kostja poolt esitatud kahju nõuet (I kd, tlk 116; tõlge II kd, tlk 204) ning seda on möönnud ka kostja (II kd, tlk 188, p 2.4.2). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi teatud juhtudel võib hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormis ringi pöörduda, siis käesolevas vaidluses tõendamiskoormus ringi ei pöördunud. Kostja kui tsisterni omaniku ja tsisterni remondi tellija kontrolli all olid tõendid laadimisega seoses tsisternile tekkinud kahjustuste ulatusega. Hageja kui ekspedeerija objektiivne võimalus esitada tõendeid seisnes tõendite väljanõudmise taotluse kaudu saadavate tõendite esitamises. Kuigi põhjusliku seose tõendamine tekkinud kahju ja hageja kohustuse rikkumise vahel oli menetluses kostjal, esitas hageja menetluses korduvalt taotlusi, et saada kõik tsisterni remondiga seotud dokumentatsioon. Oluline oli sealjuures fotode saamine kahjustatud tsisternist, et selgitada võimalik kahju suurus 07.03.2008 toimunud sündmuse tagajärjel. Kostja on oma seisukohas esile toonud, et esitas remondifirmale fotod tsisterni esiosa kahjustustest ja palus selle järgi teha esialgse kalkulatsiooni remondi kulude kohta (II kd, tlk 188). Kostja ei ole hoolimata hageja taotlusest fotosid kahjustatud tsisterni kohta esitanud, kuigi need olid kostja väidete kohaselt tal olemas (II kd, tlk 188; IV kd, tlk 124) ja neid ei esitanud ka tsisterni remonti teostanud ettevõte kohtu poolt dokumentide väljanõudmise raames. Seega puuduvad asjas tõendid, mille põhjal oleks saanud tuvastada, et kostja poolt tsisterni remontimise eest makstud summa on seotud 07.03.2008 toimunud tsisterni kahjustamisega. Ainuüksi kostja väidetest tsisterni remontimise käigu kohta (II kd, tlk 188) ja remondi eest tasutud summa põhjusliku seose tõendamiseks kostjale tekkinud kahju ja hageja kohustuse rikkumise vahel ei piisa.
  3. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks ning kohtul ei ole kohustust selgitada seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas n 3-2-1-41-15 p 19). Käesolevas asjas ei tõendanud kostja põhjuslikku seost hageja kohustuse rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. Seega välistavad hageja väited tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seetõttu on maakohtu lõppjäreldus kostja tasaarvestuse vastuväite põhjendamatuse tõttu õige. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 15
(16)Tsiviilasi nr: 2-09-17464 Menetluskulude jaotus
  1. Juhindudes TsMs § 171 lg- st 1 tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.