Obsah (4)

§ 13§ 15§ 21§ 8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-61828 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar j

tja (vastustaja): CityHaldus OÜ (registrikood: 10952612), lepinguline esindaja Alar Salu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta rahuldamata hageja taotlus uute tõendite asja juurde võtmiseks.
4. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta AS Ekast kanda.
5. Välja mõista AS-lt Ekast CityHaldus OÜ kasuks 1906,25 eurot ringkonnakohtu menetluskulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6. Aktsiaselts Ekast (hageja) esitas 02.12.2014 Harju Maakohtule hagi CityHaldus OÜ (

tja) vastu, milles palus tuvastada, et Tallinnas Pallasti 50 asuva elamu korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitatud elamu kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 on tühised, mõista

tjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 10 294 eurot ja kohustada

tjat taastama hageja korterihoonestusõiguste elektritoide. 2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 07.03.2014 Tallinnas Pallasti 50 asuvas elamus viis korterihoonetusõigust. Korteriomanike 17.02.2014 üldkoosolekul valiti elamu valitsejaks

tja. 28.02.2014 sõlmis OÜ Constancia, kes müüs hagejale hoonestusõigused,

tjaga kinnisvara korrashoiu lepingu (leping). Üldkoosoleku toimumise ajal oli kõikide korterihoonetusõiguste omanikuks OÜ Constancia. Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitati elamu kodukord, mille p 5.3 sätestab, et kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutuskokkuleppe sõlmimiseni. Üldkoosoleku otsuse p 6 näeb ebaõigesti ette, et 2014. aastal remondifondi ei moodustata ning majanduskavas ettenägematud kulud jaotatakse korteriomanike vahel, arvestades korteriomandite suletud netopinda. 3. Hageja keeldus 07.04.2014 kirjaga talle saadetud arvete tasumisest ja saatis

tjale 05.06.2014 kirja oma nägemusest edasisele koostööle. Vaatamata sellele, et hageja tasus 2014. aasta juunikuuks 844,36 eurot (09.07.2014 oli võlgnevuse saldo vähenenud 140,21 euroni), lülitas

tja 09.07.2014 elektritoite hageja viiest eluruumist välja, sh eluruumist nr 14, mille hageja oli andnud mitteeluruumina üürile OÜ-le Kotka-1 KV. Elektrivarustuse lõppemise tõttu ei saanud hageja lepingut enam täita ja pidi tasuma üürnikule leppetrahvi 1700 eurot. Elektrivarustuse õigusvastase katkestamise tõttu kaotas hageja võimaluse anda üürile teisi eluruume (korterid nr 15-18). Hageja on sellest kandnud kahju vähemalt 6592 eurot. Kuna

tja ei ole elektrit taastanud, võib hageja nõuet suurendada. Lisaks on hageja kandnud õigusabikulusid 2002 eurot. 4. Hageja leidis, et kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 on tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1, § 87 ja § 138 alusel. Üldkoosolek toimus vahetult enne hoone korterihoonestusõiguste võõrandamist hagejale.

tja nimetamine hoone valitsejaks ei ole kooskõlas hea usu põhimõtte ja heade kommetega ning on seetõttu tühine. Puuduvad andmed, et üldkoosolekust oleks korteriomanikke kirjalikult teavitatud, lisaks ei ole allkirjastatud korteriomandiseaduse (

) § 18 lg 6 järgi nõutavat protokolli. Üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega ja seetõttu tühised. Isegi kui otsused ei ole menetluslike minetuste pärast tühised, on tühine kodukorra p 5.3, mis annab

tjale õiguse lülitada võlgnevuse tekkimisel välja elekter, ja p 6, mis annab

tjale õiguse ettenägematud kulud määrata suletud netopinna järgi.

§ 13

lg 3 järgi ei pea korteriomanik hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Valitsejal ei ole õigust elekter välja lülitada või määrata hagejale ettenägematuid kulutusi, millega ta ei ole varem nõustunud.

tja vastuväited 5.

tja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

tja leidis, et hoonet valitsetakse korteriomanike huvides. Hageja soetas korteriomandid pärast valitseja valimist, mistõttu puudub tal alus tugineda üldkoosoleku kokkukutsumise korrale. Koosoleku kokkukutsumine ei saa rikkuda hageja õiguseid. Kodukorra p 5.3 on korteriomanike kokkulepe

§ 15

lg 1 mõttes, mis on käsitatav

§ 15lg 6 p 1 järgi kaasomandi kasutamist reguleeriva normina.

Seadus ei keela omanikel kodukorras sätestada võlgnike sanktsioneerimist või tegevust, mille abil edaspidi välistatakse võimalikud kahjud.

§ 21lg 1 p 1 kohaselt on valitsejal kohustus hoolitseda kodukorra täitmise eest.

Üldkoosoleku otsuse p-s 6 otsustasid korteriomanikud remondifondi 2014. aastal mitte moodustada, kuid lugeda võimalikud remonditööd ettenägematuteks kuludeks, mis on nn otsekuluks, mida korteriomanikud finantseerivad arvestades korteriomandi netopinda. Üldkoosoleku otsus võeti vastu häälteenamusega ja kõik korteriomanikud peavad seda täitma. Korteriomanike 01.04.2015 üldkoosolekul otsustati jätta kodukord muutmata.

tja käitumine ei ole õigusvastane, mistõttu hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist.

tja teada on võrguühendus kõikides hageja korteriomandites.

tja hoiatas hagejat ette võrguühenduse katkestamisest, hageja hoiatusele ei reageerinud. Kui hageja võlgnevused tasus, võrguühendus taastati. Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohtu 03.06.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
2. Maakohus leidis, et hageja nõue korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt otsuse p 6 ja p-ga 5 kinnitatud „Kodukorra“ p 5.3 tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub seaduslik alus vaidlustada otsuseid, mis on vastu võetud enne, kui tema sai vaidlusaluses majas korterihoonestusõiguste omanikuks. Korteriomanike üldkoosolekute otsuste vaidlustamise õigus on korteriomanikel ning tulenevalt

§-st 24 kohaldub see põhimõte ka korteri hoonestusõiguse omanikule. Hageja sai korterihoonestusõiguste omanikuks 28.02.2014, hageja vaidlustatud otsused võeti vastu korteriomanike üldkoosolekul, mis toimus 17.02.

2. Maakohus leidis, et hageja nõue hüvitada 10 294 euro suurune kahju on alusetu. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost. Otsuse elektri väljalülitamiseks võtsid vastu korteriomanikud üldkoosolekul,

tja vaid täitis korteriomanike üldkoosoleku otsust. Sellest tulenevalt ei ole

tja süüdi hagejale kahju tekitamises. Elektrienergiaga varustamine oli katkestatud hageja võlgnevuse tõttu, mis tähendab, et elektriühenduse katkestamise põhjustas hageja ise. 9. Tõendamata on, millises suuruses ja kas rentnik nõudis hagejalt leppetrahvi. Käesoleval juhul on hageja esitanud

tja vastu kahju hüvitamise nõude selle tõttu, et ta pidi rentnikule maksma leppetrahvi, kuna renditud ruumis oli elekter väljalülitatud

tja poolt korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel.

tja peab otsust kehtivaks. 10. Samuti on tõendamata, et hageja kulutas õigusabile 2002 eurot. 02.12.2014 hagiavalduses (p 4.3) märgitu järgi on tegemist advokaadi kuluga seoses konflikti lahendamisega. Maksekorralduse nr 415 (lk 54) kohaselt on hageja maksnud

tjale 11.11.2014 2002 eurot selgituse järgi õigusabiteenusena hageja ja

tja kohtuvaidluses. Arve on tasutud enne käesolevas asjas hagi esitamist, seega ei saa olla tegemist käesoleva kohtuvaidlusega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks ta kandis väidetava õigusabi summa 2002 eurot

tja arvele ja miks peaks

tja talle samas suuruses summa kahjuhüvitisena maksma. Ka on tõendamata, et hageja kaotas 6592 euro suuruse kasutuseelise. 11. Hageja kolmandaks nõudeks on

tja kohustamine hageja korterihoonetusõiguste elektritoite sisselülitamiseks. Vastuses hagile

tja märgib, et talle teadaolevalt eksisteerib võrguühendus kõigis hagejale kuuluvates korteriomandites. Võrguühendused taastati pärast võlgnevuste kustutamist. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega puudub ka nimetatud nõude rahuldamiseks alus. Apellatsioonkaebus 12. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud

tja kanda. 13. Kohus kohaldas ebaõigesti

§-e 17-19 ja jättis kohaldamata analoogia korras KÜS §

1. Kuna hagejale läksid korterihoonestusõiguste omandamise hetkel üle ka korteriomanike üldkoosoleku otsusest tulenevad kohustused, siis pidid sellega koos minema hagejale üle ka nimetatud otsuste vaidlustamise õigused. Vastupidine käsitlus kitsendaks alusetult hageja kui korterihoonestusõiguste omaniku omandiõiguse teostamise õigust.
2. Samuti jättis kohus kohaldamata elektrituruseaduse § 90 lg 1, VÕS § 1043 ja TsÜS §
3. Kuna Cityhaldus ei ole võrguettevõtja, siis ei olnud CityHaldus OÜ-l õigust hageja korteritest elektrivõrguühendust katkestada. Samuti ei saa selline õigus tuleneda vaidlusaluse korteriomanike üldkoosoleku otsusega kinnitatud kodukorra p-st 5.3 ja üldkoosoleku 17.02.2014 otsus on tulenevalt TsÜS §-st 87 seadusega vastuolus ja seega tühine. Seega oli

tja poolt hageja korterite elektrivõrguühenduse katkestamine õigusvastane ja kohus pidanuks materiaalõiguse õige kohaldamise korral hagejale

tja poolt tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel välja mõistma. 15. Kohus on ka jätnud kohaldamata

§ 13

lg 1,

§ 21lg 1 ja 2.

Isegi kui korteriomanike üldkoosoleku 17.02.2014 otsused ei ole täiel määral hagiavalduses välja toodud menetluslike minetuste pärast tühised (millega hageja ei nõustu ja mille suhtes ei ole kohtuotsuses kohtu poolt seisukohta võetud), siis on tühine üldkoosoleku otsuse punktiga 5 kinnitatud kodukorra punkt 5.3 ja üldkoosoleku otsuse punkt 6. Vastavalt

§ 13

lg-le 3 ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Teiseks on valitseja õigused ja kohustused sätestatud ammendavalt (

§ 21

lg-tes 1 ja 2) ja ühestki sättest ei tulene valitsejale õigust lülitada välja hoonestusõiguste reaalosaks olevate korterite elektritoide või peale määrata hagejale ettenägematuid kulusid, millega viimane ei ole varem nõustunud. Seega on üldkoosoleku otsuse punktiga 5 kinnitatud „Kodukorra“ punkt 5.3 ja üldkoosoleku punkt 6

-iga vastuolus ja selle tõttu tühised. 16. Maakohus on ka jätnud olulises osas käsitlemata hageja esitatud faktilisi väited ja õiguslikke hinnanguid. Kohtuotsuses on kohus jätnud täiesti põhjendamatult tähelepanuta praktiliselt kõik hageja poolt esitatud kahju põhistavad tõendid ja asunud alusetult ning paljasõnaliselt seisukohale justkui hageja ei oleks tekkinud kahju millegagi tõendanud. Käesoleval juhul on kohus jätnud praktiliselt kõik olulised hageja väited kohtuotsuses käsitlemata, mistõttu on kohus ilmselgelt rikkunud oluliselt TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtu põhjendamiskohustust. Samuti on kohus jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse. Maakohus küll osundas oma 28.04.2015 kohtumääruses mõningatele hagiavalduse aspektidele, kuid ei osundanud asjaolule, justkui hageja ei oleks oma tekkinud kahju piisavalt tõendanud ega ka põhistanud. Kuigi hageja on seisukohal, et ta on esitanud piisavalt tõendeid temale tekitatud kahju põhistamiseks (seejuures ei vaielnud hageja kahjule vastu isegi

tja), siis oleks pidanud maakohus pöörama hageja tähelepanu asjaolule, et kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud piisavalt või veenvas ulatuses tõendeid oma kahju kohta. Vastustaja seisukoht 17.

tja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik

1. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2015 otsusega jäeti maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2016 otsusega jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitatud elamu kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kahju hüvitamiseks ja osas, milles ringkonnakohus jagas menetluskulud, ning saatis tsiviilasi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta motiivide osas.
4. Hageja esitas taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks, millega soovib tõendada kahju tekkimist ja kahju suurust. Hageja palus võtta uute tõenditena vastu: 1) hageja poolt leppetrahvi tasumist põhistav kirjavahetus Kotka 1-KV OÜ-ga, 2) 25.09.2015 e-kiri

tjale, 3) tõend Tallinna linna keskmise üüri kohta. Uute tõendite esitamist ringkonnakohtus põhjendab hageja selgitamiskohustuse rikkumisega maakohtu poolt, kuna maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja pole oma kahju nõuet piisavalt tõendanud.

tja palub jätta rahuldamata hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Hageja poolt väljatoodut ei saa ringkonnakohtu arvates käsitleda selgitamiskohustuse rikkumisena. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ning esitatud tõendid asja materjali juurde võtmata.

1. Riigikohtu 09.03.2016 otsusega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku otsuse p-ga 5 kinnitatud elamu kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 tühisuse tuvastamiseks.
2. Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi üksnes kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
3. Ringkonnakohus palus 15.03.2016 kirjas pooltel esitada oma seisukohad tulenevalt Riigikohtu poolt püstitatud ülesandest välja selgitada, mis liiki lepingulise suhtega poolte vahel tegemist oli, kas ja missugust lepingulist kohustust

tja rikkus ning kas

tja on võrguettevõtja, millest tulenevalt peab ta lisaks lepingule järgima ka seadust. Pooled on oma vastused esitanud. 25. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus

tja lepingulist vastutust. Maakohus on hinnanud kahju hüvitamise nõuet ekslikult üksnes deliktiõiguse sätete alusel. 26. Hageja oma seisukohta selle kohta, mis liiki lepingulise suhtega poolte vahel tegemist oli, ei avaldanud.

tja leidis, et tema tegevus valitsejana toimub käsunduslepingu alusel, mille raames sõlmis ta lepingu hoone varustamiseks elektrienergiaga.

tjal puudus õigus nõuda eraldi vahendustasu elektrienergia vahendamise eest, mistõttu ei vasta leping komisjonilepingu tunnustele (VÕS § 692 lg 1). Ringkonnakohus nõustub

tja seisukohaga, et pooltevahelist õigussuhet saab pidada käsunduslepinguks. Asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada mingit teist liiki lepingu olemasolu, asjas esitatud ei ole. Hageja nõuab

tjalt kui elamu valitsejalt kahju hüvitamist, mis seisneb hageja väite kohaselt üürnikule tasutud leppetrahvis ja õigusabikuludes. Kahju põhjuseks peab hageja seda, et

tja lülitas hageja hoonestusõiguste esemeks olevates korterites elektri välja. Käsunduslepingu kohaselt pidi

tja tagama korteriomanikele kommunaalteenuste, sealhulgas elektrienergiaga varustamise. Seega oli pooltevahelise lepingulise kohustuse eesmärgiks sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse, mis VÕS § 1044 lg 2 alusel välistab kahju hüvitamise deliktiõiguse sätete alusel. 27.

tja lülitas hageja korterites elektri välja õiguspäraselt. Otsuse elektri väljalülitamiseks võtsid vastu korteriomanikud üldkoosolekul,

tja vaid täitis korteriomanike üldkoosoleku otsust. Elektrienergiaga varustamine oli katkestatud hageja võlgnevuse tõttu, mis tähendab, et elektriühenduse katkestamise põhjustas hageja ise. Kuna

tja kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 on kehtivad, sai

tja hageja korterites elektri väljalülitamisel

§ 21

lg-st 1 tulenevalt tugineda kodukorra p-le 5.3 ja hageja võlgnevuse arvestamisel üldkoosoleku otsuse p-le 6. 28. Riigikohus on antud asjas asunud seisukohale, et

§ 15

lg-test 3 ja 6 tulenevalt oli üldkoosoleku pädevuses otsustada kodukorra kinnitamine, mille p 5.3 järgi on korteriomandite hoonestusõiguse omanikel võlgnevuse tekkimise korral valitsejal õigus elekter võlgniku korteritest välja lülitada. Samuti oli üldkoosoleku pädevuses lahendada otsuse p-s 6 käsitletud küsimus. Kodukorra p 5.3 ja üldkoosoleku otsuse p 6 kehtivuse korral kehtivad otsustused

§ 8

lg-st 3 tulenevalt hageja suhtes sõltumata sellest, et üldkoosolek toimus enne seda, kui hageja sai korteriomandite hoonestusõiguste omanikuks. 29. Eeltoodu alusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et

tja ei ole rikkunud oma lepingulisi kohustusi hageja ees ega vastuta seetõttu hagejale tekkinud kahju eest. 30. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus küsimust sellest, kas

tja on võrguettevõtja ja kas

tjale võiks tulla sellest täiendav vastutus seaduse alusel.

1. Jaotusvõrguettevõtja on ElTS § 8 lg 3 järgi aktsiaselts või osaühing, kes osutab võrguteenust talle kuuluva või tema valduses oleva jaotusvõrgu kaudu. ElTS § 15 lg 1 ja lg 6 p 1 järgi võib elektriettevõtjaks olla ka võrguettevõtja, kes edastab elektrienergiat väljaspool oma põhitegevust talle kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. ElTS § 65 lg 1 p-de 1-7 järgi kuulub võrguettevõtja kohustuste hulka tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise ühendamine liitumispunktis võrguga; tarbimis- või tootmistingimuste muutmine; liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine; elektrienergia edastamine oma võrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist; nõuetekohase mõõteseadme paigaldamine oma võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks; mõõteandmete kogumise ja töötlemise tagamine ning eespool nimetamata võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste osutamine.
2. Hageja leidis oma täiendavates seisukohtades, et

tja on võrguettevõtja ning selle on

tja ise välja toonud oma 10.08.2015 vastuses apellatsioonkaebusele p-s 10. Samas on hageja oma apellatsioonkaebuses olnud seisukohal, et kuna

tja ei ole võrguettevõtja, siis ei olnud tal õigust hageja korteritest elektrivõrguühendust katkestada (tl 136).

tja oma täiendavates seisukohtades ennast võrguettevõtjaks ei pea. 33. Hindamaks seda, kas

tja puhul on tegemist võrguettevõtjaga, ei saa ringkonnakohtu arvates lähtuda sellest, kuidas pooled on seda mõistet erinevatel ajaperioodidel ise sisustanud, vaid lähtuda tuleb objektiivsetest asjaoludest, see on, kas

tja elamu valitsejana edastab elektrienergiat enda võrgu kaudu ja kas ehitis või kinnisasi, mille piires edastamine toimub, kuulub talle või on tervikuna tema valduses, kas ja millises mahus täidab

tja ElTS § 65 lg 1 p-des 1–7 sätestatud võrguettevõtja ülesandeid. 34.

tja kinnitas ringkonnakohtule saadetud vastuses, et talle ei kuulu ega ta ei oma hageja hoones asetsevat elektrienergia võrku, samuti ei kuulu talle selle hoone valdust. Hoone on korteriomanike omanduses ja valduses.

tja ei osuta EITS § 65 lg 1 p-des 1-7 sätestatud teenuseid. Hageja ei ole vastupidist tõendavaid asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohtu arvates pole antud asjaoludel alust pidada

tjat võrguettevõtjaks EITS-i tähenduses.

tja on tavaline korteriomanike poolt nimetatud valitseja, kes vahendab korteriomanikele kommunaalteenuseid, sealhulgas elektrienergiaga varustamise teenust üldise käsunduslepingu alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
3. Maakohtus

tja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja seetõttu maakohus

tjale menetluskulusid välja ei mõistnud. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks üksnes apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse, mis tuleb hagejalt

tja kasuks välja mõista. 38.

tja esitas 07.10.2015 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

tja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 906,25 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebuse läbitöötamine, vastuse koostamine, seisukohtade esitamine ringkonnakohtule, kokku 7,25 tundi, tunnihinnaga 125 eurot.

tja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames ning

tja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 39. Hageja ei ole

tja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. 40. 08.04.2016 esitas

tja ringkonnakohtule täiendava menetluskulude nimekirja tulenevalt asja uuest läbivaatamisest ringkonnakohtus.

tja esindaja Alar Salu märgib õigusabikuluks ka teenuse sisseostmise Riigikohtu menetluseks. Ringkonnakohus ei pea seda õigusabi osutamiseks Alar Salu poolt. TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.

tja pole esitanud Riigikohtule menetluskulude nimekirja Riigikohtus kantud õigusabikulude kohta, mistõttu ringkonnakohus Riigikohtus kantud õigusabikulusid kindlaks ei määra. Ringkonnakohtu kuludest soovib

tja täiendavalt õigusabikulu 14 tunni eest, tunnihinnaga 125 eurot, kokku 1725 eurot. Ringkonnakohus peab seda summat ülepaisutatuks ja leiab, et põhjendatud ajakuluks asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus võib pidada 8 tundi, arvestades koostatud dokumentide mahtu ja seda, et

tja esindaja on asja materjali juba varem läbi töötanud. Seega lisandub õigusabikulu 1000 eurot. 41. Esindaja tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritud suurusega. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et

tja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 1906,25 eurot (15,25x125). Vastavalt taotlusele hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulu

tjale ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom