Obsah (6)

§ 163§ 367§ 638§ 637§ 442§ 405

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-121260 Tsiviilasi Qsys

§ 163lg 1).

Vaidlus puudus, et pooled sõlmisid 19.12.2013 hoolduslepingu nr H-1541 ja 02.09.2014 hoolduslepingu nr H-

1. Lepingutega kohustus hageja hooldama kostja valduses olevates ruumides automaatset tulekahjusignalisatsiooni, videovalvesüsteemi, valvesignalisatsioonisüsteemi ja läbipääsusüsteemi. 19.12.2013 lepingu objektid asusid Liivalaia 24, Rahukohtu 2, Kohtu 2 ja Lasnamäe 2; 02.09.2014 lepingu objektid asusid Vabaõhukooli tee 7, Kosejõe Kool, Vabaduse väljak 4/Müürivahe 12, Tallinna Balletikool, Tallinna Muusikakool. Hageja esitas kostjale arved nr 2150470, 2150471, 2150497, 2150763 ja 2150914, kostja sai need kätte ja arved on tasumata. 2 Poolte vahel olev õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele (VÕS § 635 lg 1). Arve nr 2150763 aluseks oleva akti nr 008338 kohaselt toimus objektil suitsuanduri puhastus ja järgmisel päeval vahetati andur uue vastu. Aktis nr 008338 ei kajastatud vahetatud osade hinda ja kostja poolt osade hinna küsimine oli põhjendatud, kontrollimaks arve põhjendatust (lepingute p 1.9). Kuna hageja hinda ei teatanud, keeldus kostja põhjendatult arve tasumisest ja nimetatud arves kajastuv nõue 90 eurot 67 senti jäi rahuldamata. Arve nr 2150914 aluseks oleva akti nr 008416 kohaselt toimus objektil suitsuanduri programmeerimine ja süsteemi paigaldamine. Aktis nr 008416 kajastatud töö tehti hooldustööna (p-d 1.3, 1.6, 1.10). Töö kohta puudus väljakutse – 01.06.2015 küll väljakutse edastati, mille kohta tehti viidatud akt, kuid selle täitmise tähtajaks oli 04.06.2015, samas kui akti järgi tehti töö 11.06.
2. Teiste aktide ja väljakutsete võrdlemisel tehti tööd väljakutse täitmise tähtaegadel. Ka lepingus oli reguleeritud, et täitja peab väljakutsele reageerima 2 või 4 h jooksul (p 1.6), seega ei olnud usutav, et hageja reageeris tellimusele nädal hiljem. Aktist ei nähtunud, et tegu oleks remonttööga. Seega oli tegu hooldustööga ja arve esitamiseks puudus alus, nõue 63 eurot 18 senti jäi rahuldamata. Arve nr 2150470 aluseks oli akt nr 008113 ja väljakutse; arve nr 2150471 aluseks oli akt nr 008111 ja väljakutse; arve nr 2150497 aluseks oli akt nr 008115 ja aluseks suuline väljakutse. Tegu oli avariitöödega. Arvete nr 2150470 ja 2150471 aluseks olevate tööde tegemiseks esitati kirjalik väljakutse, mis viitas avariitööle, mitte hooldus- ega remonditööle. Arve nr 2150497 aluseks oli suuline väljakutse, aktist oli näha töö tegemise aeg kell 17.50-18.00, s.o mitte tavapärane tööaeg nt hoolduse tegemiseks. Samuti ei olnud tegu remonditööga, kuna töökirjeldus (kontrollitud ühendus, taastatud keskseade) ei viidanud remondile hoolduslepingute tähenduses. Kuna kõigi kolme töö puhul oli tegu avariitöödega, ei pidanud tööd olema kostjaga kokkulepitud (p 1.10). Käsitletud kolme arve aktid ei olnud allkirjastatud kostja poolt, kuid see ei vabastanud kostjat arvete tasumise kohustusest. Hoolduslepingud ei käsitle, kes peab rikketööde teostamisel aktid allkirjastama (või kas rikketööde puhul peab üldse akti koostama), kas kostja volitatud isik või konkreetsetel objektidel viibinud õigustatud isik. Tööde tegemise ega tööde kvaliteedi osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna töö oli tehtud, muutus tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Kohus rahuldas põhinõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 108 eurot. Hageja esitas ka viivisenõude 7 eurot 86 senti. Hoolduslepingute p-s 3.3 lepiti kokku viivisemäär 0,05% päevas ja et viivist arvestatakse 60 kalendripäeva. Kuna hagi rahuldati osade arvete osas, vähenes väljamõistetav viivis. Kolme arve alusel kujunes sissenõutavaks muutunud viiviseks 3 eurot 24 senti ja kohus rahuldas nõude selles ulatuses. Hageja palus välja mõista ka viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,05% päevas kuni kohase täitmiseni (

§ 367

). See nõue jäi rahuldamata, kuna lepingu kohaselt on viivisearvestus ajaliselt piiratud ja selle aja eest mõistis kohus viivise välja kindla summana. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata 158 euro 47 sendi ulatuses ja jaotati menetluskulud ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja hindas vääralt tõendeid. Seoses arvega nr 2150763 ja aktiga nr 008338 jättis kohus tähelepanuta, et perioodil, millal hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist, keeldus kostja seda täitmast. Samas paigaldas hageja seadme ja esitas arve, kus sisuliselt kajastus seadme hind. Kostja ei vaidlustanud seadme paigaldamist ega arvet. Viide kreeditarvele oli alusetu. Andurite vahetust ei toimunud, sest kostja palus seda mitte teha. Ka arve nr 2150914 alusel esitatud nõude jättis kohus ebaõigesti rahuldamata. Kostja tellis 01.06.2015 uue suitsuanduri paigalduse ja määras täitmise tähtajaks 04.06.2015 kell 13.37, esitades seega tellimuse, mis ei kuulu hooldustööde nimistusse. Uue seadme 3 tarneaeg ei sõltu hageja tegevusest ja antud juhul võttis see kauem aega kui tavaliselt. Seetõttu teostati tellitud tööd 11.06.2015 ja selle teostust kostja ei vaidlustanud. Kohus ei põhistanud, miks ta luges tellimuse alusel teostatud tööd oma sisult hooldustööks. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lõike 2¹ alusel keelduda.

Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus ei pea

§ 637

lõike 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi osaliselt rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.

§ 405

lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga

§ 405lõike 1 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 637lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4