← Eesti

1-15-9467/3

Obsah (4)§ 202§ 126§ 385§ 83

1-15-9467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Pärnu Maakohus Taotluse esitaja Abiprokurör Marelle Ulla Kriminaalasi Kahtlustatav RESOLUTSIOON 16. november 2015

§§-de 145, 189 lg 2, 202, 206, 262 lg 5 kohus määras: Lõpetada kriminaalmenetlus E. K. suhtes KarS § 418 lg 1 tunnustel.

§ 202lg 2 p 1 alusel kohustada E.

K.`d tasuma menetluskulud – ekspertiisitasu - 420 (nelisada kakskümmend) eurot hiljemalt 10. mai 2016.a.

§ 202lg 2 p 3 alusel kohustada E.

K.`d tegema 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. Töö tegemise lõpptähtajaks määrata

  1. mai 2016.a. KarS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida üheraudne sileraudne jahipüss ZK kaliiber 16 number E93279, hoiul Pärnu politseijaoskonna relvaruumis. E. K. suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas

§ 202lg 6.

Asitõendid: Pakend nr 2 – kartetš –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetu.

Määrus saata täitmiseks E. K.`le, tema elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning teadmiseks abiprokurörile. 1/4 1-15-9467 Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras

§ 385p.10 järgi ei kuulu.

ASJAOLUD 12.11.2015.a. esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 15267000261 menetlus E. K. suhtes

§ 202alustel.

Taotluse kohaselt menetleb Lääne Ringkonnaprokuratuur käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 26.03.2015 KarS § 418 lg 1 tunnustel selles, et 10.03.2015 kella 15:38 - 16:55 vahel x E. K., omamata relvaluba, omas ja kasutas ebaseaduslikku tulirelva eluohtliku vigastusega looma hukkamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on E. K.’le esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema omamata luba tulirelva omandamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks, omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas tulirelvade hulka kuuluva tulirelva – üheraudse sileraudse jahipüssi ZK kaliiber 16 number E93279 ning käitles/kasutas seda 10.03.2015 a ajavahemikul kella 15:38 kuni 16:55 x eluohtliku vigastusega looma hukkamiseks. Looma hukkamise käigus tulistas tahtmatult x x’ile kuuluva x talu esimese korruse elutoa aknasse, mille tulemusena aknaklaas purunes. Sellise tegevusega rikkus E. K. RelvS § 45 lg 1, mille kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena ja relvaseaduse § 50 lg 1, mille kohaselt võib relva ja laskemoona kanda koos vastava relvaloa või relvakandmiseloaga. E. K.’le ei ole väljastatud RelvS § 32 lg 1 nimetatud tulirelvade soetamisluba ja sama seaduse § 34 lg 2 nimetatud tulirelvade relvaluba, mis annavad isikule õiguse relva ja selle laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, mille puudumise tõttu ei ole E. K.’l lubatud tulirelva ja selle laskemoona soetada, omada, hoida, kanda ja vallata. Ülaltoodust nähtub, et E. K. poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest Karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur, sest tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel on E.K. kohtulikult karistamata /tl 23/. Kriminaalmenetlusregistri andmetel ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud seoses avaliku huvi puudumisega /tl 26/. Seetõttu käesolevas kriminaalasjas menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202sätteid kohaldades.

Antud seadusesätte alusel menetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise näol. Samuti tuleb kahtlustataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud. E. K.le on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. 2/4 1-15-9467 Kahtlustatav töötab, kuid on nõus kohustusena tegema üldkasulikku tööd. Samuti nõustub ta hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on tulirelva ekspertiisi hind summas 420 eurot. Tsiviilhagi puudub. Kriminaalasjas on asitõenditena üks kartetš ja üks siledaraudne jahipüss ZK kal 16, mis on hoiul Pärnu politseijaoskonna relvaruumis /tl 17/. Kartetš kuulub hävitamisele

§ 126

lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ja siledaraudne jahipüss ZK kuulub konfiskeerimisele kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend vastavalt KarS § 83 lõikele 1 ja 4. Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 202lg 1 abiprokurör taotleb: 1.

Lõpetada kriminaalasjas nr 15267000261 menetlus E. K. /ik xxxxxxxxxxx/osas. 2. Kohustada E. K.’d: 2.1 teha 80 (kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 10.mai 2016.a. 2.3 hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 420 eurot, mille tasumise tähtajaks määrata 10.mai 2016.a. 3.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida asitõendiks tunnistatud tulirelv – üheraudne sileraudne jahipüss ZK kaliiber 16 number E93279 kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend ja käidelda seda vastavalt Relvaseaduses sätestatud nõuetele. 4.

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada üks kartetš kui väärtusetu.

KOHTU SEISUKOHT Arvestades

§ 202

sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus nõustub prokuröriga, et isiku süü ei ole suur, esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus – ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E. K. on kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud seoses avaliku huvi puudumisega. Toimiku materjalide kohaselt on kannatanule tekitatud kahju (purunenud aknaklaas) hüvitatud, tsiviilhagi esitatud ei ole. Käesolevas kriminaalasjas menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202sätteid kohaldades.

3/4 1-15-9467 E. K. on andnud nõusoleku tasuda asjas menetluskulud 420 € ning teha 80 tundi üldkasulikku tööd, mõlema kohustuse puhul on teostamise lõpptähtajaks 10.05.2016.a. Juhindudes

§ 202sätetest ja eeltoodud põhjustel kohus lõpetab E.

K. suhtes kriminaalasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.