Obsah (8)

§ 71§ 6§ 5§ 17§ 9§ 13§ 41§ 42

1-15-9120 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Pärnu Maakohus Taotluse esitaja Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Kriminaalasi Kahtlustatav 16. november 2015.a, K

) § 202 lg 1 p 1 (alates 01.07.2015 kehtiv

§ 71lg 1 p 1), mida loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2011.a. määrusega nr 122 (kehtiva Vabariigi Valitsuse
2. juuni 2015.a. määrusega nr 67) kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid J.N. ja M.M. oma tegevusega keskkonnakahju kokku 16184.00 eurot. Kriminaalasja kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et J.N., olles kutseline kalur ja omades

§ 6

(alates 01.07.2015 kehtiva

§ 5) alusel nõutavat kutselist püügiõigust 10 nakkevõrguga, kasutas ta 29.08.2012.

a ajavahemikul kella 12:05 kuni kella 16:45 xi lahes püügiruudus nr x x vallas asuva x küla traaversis kalapüügil endale kuuluvat 31 lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrku. Kasutades M.M. abi sõudmisel, eemaldas J.N. 29.08.2012. a ajavahemikul kella 12:05 kuni 14:30 x lahes püügiruudus nr x püügil olevatest tähistamata võrgujadadest kalad ning pani need paadis olevatesse turbakottidesse. Seejärel sõitis paat, milles olid nii J.N. kui M.M. (aerudel) kaldast kaugemale mere poole ja J.N. asus uuesti võrke merre püügile laskma. Püügile asetatud võrgujadade koordinaadid salvestati J.N.ele kuuluvasse GPS-seadmesse.

§ 6

(alates 01.07.2015 kehtiva

§ 5) sätestab, et kala püütakse kalapüügiõiguse alusel.

Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Igaüks tohib kasutada nimetatud püügiõigusi, kui ta on sooritanud nende tekkimiseks vajalikud toimingud. Sama seaduse § 13 lg 2 (alates 01.07.2015 kehtiva § 31) kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised; lg 3 (kehtiv § 32 lg 1) sätestab, et õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.

§ 17

lg 1 (kehtiv

§ 9

lg 1) alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 järgi on nakkevõrk üheks nakkepüünise liigiks.

§ 13

lg 1 sätestab, et kutselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel merel kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahendid, väljapüügimahud, püügiajad ja/või püügipäevade arv ning kalapüügikoht (

§ 134 lg 6).

Alates 01.07.2015 kehtiv

§ 41

lg 1 sätestab, et kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Kalapüügiloaga määratakse lubatud püügivahend, püügiaeg ja kalapüügikoht (

§ 42lg 7).

Kalapüügiseaduse § 17 lg 1 (kehtiva § 9 lg 1) alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 26 lg 2 on keelatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm, välja arvatud meritindi- ja räimepüügil, kus võrgusilm peab olema 24-40 mm. Kalapüügieeskirjade § 14 lg 1 kohaselt peavad sisemeres seisevpüünised ja nende jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et 29.08.

1. a ajavahemikul kella 12:05 kuni kella 14:30 eemaldasid J.N. ja M.M. x lahest püügiruudust x püügilt märgistamata nakkevõrgud ja nendes olevad kalad – 707 ahvenat ja 5 lesta. Kalad pandi paadis olevatesse plastikkottidesse. Samuti on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et samal päeval ajavahemikul kella 14:30 kuni 16.45 paigaldasid J.N. ja M.M. püügile nakkevõrke, kuid jätsid need kalapüügieeskirjades kehtestatud korras märgistamata. Asitõendi vaatlusega on tuvastatud, et J.N.ele kuuluvasse gps-seadmesse salvestatud koordinaatidelt eemaldasid keskkonnakaitseinspektorid 2 võrgujada, milles oli kokku 31 kalapüügieeskirjade § 26 lg 2 kohaselt keelatud nakkevõrku (võrgusilma suurusega 58 mm), mis olid tähistamata ja milles oli püügilt eemaldamise hetkel 297 ahvenat ja 3/6 1-15-9120 7 lesta. Sündmuskoha vaatlusega on tõendatud, et järelevalve käigus inspektoritele J.N.e poolt näidatud paadis olevaid nakkevõrke ei ole vahetult püügil kasutatud, sest 7 nakkevõrku olid ainult pealt niisked ja 3 nakkevõrku olid alles jaemüügipakendis. Samas on J.N. talle väljastatud rannapüügipäevikus nr 005172 lehel nr 000024 deklareerinud püügivahendite arvuks 10 nakkevõrku ja kalakoguseks 70 kg ahvenat ja 1 kg lesta. Kriminaalasja eeluurimisel kogutud tõendid annavad alust kahtlustada J.N.e KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja M.M.u KarS § 361 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Antud kuriteoga on tekitatud keskkonnakahju ning Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi summale 16 184 eurot. Käesoleval ajal on kahtlustatavate ja x vahel sõlmitud kompromissleping. Menetlusosalised kinnitavad kompromissilepingus, et kompromissi kinnitamise ja täieliku täitmise järel puuduvad neil muud varalised või mittevaralised nõuded üksteise vastu antud asjas. Kompromiss jõustub, kui kohus on selle määrusega kinnitanud. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri hinnangul kahtlustatavate süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Nimelt, menetleva kuriteokahtlustuse kohaselt pandi toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu – kalapüügi nõuete rikkumine, millega tekitati oluline kahju keskkonnale, samas on tegemist II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. M.M. ja J.N.e puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Isikud on avaldanud kahetsust toimepandu ees ning soovi heastada tekitatud kahju. Prokuröri hinnangul on käesoleval juhul oluline eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isikute karistamine. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, üheltpoolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt nö garanteeritakse kahju hüvitamine teatud tähtajaks. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ka põhjusel, et prokuratuurile teadaolevalt ei ole kahtlustatavad pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et nad on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud 29.08.
2. J.N. ja M.M. on näidanud, et suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu nende kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikutega, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning nende karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. 4/6 1-15-9120 Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, asjas on saavutatud tekitatud kahju suuruse ja heastamise osas kõiki osapooli rahuldava kompromissi ning kahtlustatavad on andnud nõusoleku täita neile määratud kohustused, siis leiab ringkonnaprokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused:
3. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
4. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks,
5. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse kulud puuduvad. Mis puutub kahtlustatavale kohustuste määramist vastavalt KrMS § 202 lg 2, arvestab ringkonnaprokurör , et tegemist on töötavate inimesega ning seetõttu on otstarbekas määrata kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse ja seda 2015 aastal kehtiva kuutasu alammäära ulatuses, s.o 390 eurot. Kohustuse määra puhul tuleb arvesse võtta tsiviilhagi samaaegse tasumise kohustust. Eelnimetatud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega tegemist on teise astme kuriteoga. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et kahtlustatavate süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Kannatanu ning kahtlustatavad on tsiviilhagi osas sõlminud kompromisslepingu ning on kohtul palunud kompromiss kinnitada ja tsiviilhagi osas menetlus lõpetada. Kahtlustatavad on nõustunud tasuma kindla summa riigi tuludesse, asjas menetluskulud puuduvad. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud 29.08.2012.a. J.N.`e ja M.M. näol on tegemist isikutega, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Teadaolevalt ei ole kahtlustatavad pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu. Seega on J.N. ja M.M. näidanud, et suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu nende kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. 5/6 1-15-9120 Juhindudes KrMS § 202 sätetest ja eeltoodud põhjustel kohus lõpetab J.N. ja M.M. suhtes kriminaalasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 6/6