Obsah (4)
§ 49§ 165§ 108§ 109KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-839 Haldusasi Leonhard Weiss RTE AS kaebu
§ 49lg 1).
- RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg-st 3 tulenevalt tuleb jätta kvalifitseerimata pakkuja, kes sisuliselt ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-13, p 11).
- HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 kohaselt peab pakkuja tööde teostamisel kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust, osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Nõutav dokument: pakkuja esitab keevitustööde tööjuhi, keevitajate allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed hariduse, töökogemuse (rööpaotste- ja riströöbaste pealekeevituse kohta) ja kvalifikatsiooni sertifikaati kohta, HD LISA 7 vormil koos kutsetunnistuse koopiaga.
- Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal oli olemas nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht. 6
(9)- Kaebaja esitas viidatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed kolme spetsialisti kohta, kelle HD Lisa 7 kohases CV-s on märge keevitustööde juht, tõendades nende kvalifikatsiooni CV ja järgmiste kutsetunnistustega: I. M. – vana kutsesüsteemi raudtee teemehaanik tase III; A. T. – vana kutsesüsteemi raudtee teemehaanik tase III; S. S. – raudtee teemehaanik, tase
- Kaebaja arvates piisab tema kvalifitseerimiseks sellest, kui üks pakkumuses nimetatud kolmest spetsialistist vastab kvalifitseerimise tingimusele. Hankija arvates peavad tingimustele vastama kõik pakkumuses nimetatud isikud, sest kaebaja kavatses neid kõiki hankelepingu täitmisel kasutada ja vastupidise seisukoha puhul oleks oht, et hankelepingu esemeks olevaid töid asuvad teostama ka nõuetekohase kvalifikatsioonita isikud. Kuna riigihangete registrist nähtuvalt ei ole hankemenetluses esitatud hankijale küsimusi HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 sisu kohta ja hankija ei ole seda ka iseseisvalt selgitanud, tuleb vaidlusaluse tingimuse sisustamisel eelkõige arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2
- lausega, mis sätestab, et kui tahteavaldus on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Nimetatud sätte kommentaaride kohaselt tuleb mõistliku isikuna mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2010, § 75 komm 3.2.4). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui kvalifitseerimise tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja tõlgendada tingimust laiendavalt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495 ja 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Hanketeatest ei saa tuletada selliseid nõudeid või piiranguid, mida seal otseselt sätestatud ei ole, kuid teisalt ei saa kvalifitseerimise tingimusi tõlgendada ka põhjendamatult laialt, sest sel juhul ei täidaks kvalifitseerimise tingimused oma eesmärki. Kohus nõustub VAKO 20.04.2016 otsuse p-s 9 märgituga, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sellele viitab HT osa III punkti 2.3 alapunkti 2 sõnastus, kus kasutatakse keevitustööde juhi puhul ainsuse vormi. Kuna kvalifitseerimise tingimus on selles osas üheselt mõistetav, ei ole vaja seda täiendavalt tõlgendada. Kaebaja on selgitanud, et soovis kolme isikut esitades demonstreerida oma tavapärasest suuremat võimekust. Kuigi mitme isiku nimetamine ei saanud kaebajale anda mingit eelist, ei ole see ka õigusvastane. Sõltumata sellest, mitme isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas, saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt kasutada ikka üksnes neid, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele.
- Kaebaja väidab, et TM 4 tervikkutse katab ära TM 4 osakutse. S. S. vastab kvalifitseerimise nõuetele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse. KutS § 3 p 2 järgi on kutse kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 31 lg 1 sätestab, et osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja mis on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 21 lg 1 järgi on kutsetunnistus dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele, osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Kooskõlas Kutsekoja kodulehel avaldatud dokumentidega „Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhend“ (lk 16, http://kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10381894/10575848, 08.06.2016), „Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga seotud terminid“ (p 1.2.2, http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10448381/10506333, 08.06.2016) ja „Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamat“ (http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10538079/10538089, 08.06.2016) võib neid 7
(9)mõisteid teoreetiliselt tõesti sisustada ka nii, et osakutse on kitsam osa kutsest ning kutset omav isik omab kõiki selle osaks olevaid osakutseid. Samas KutS § 31 lg 2 kohaselt korraldab osakutse andmist kutset andev organ, milleks käesolevas asjas on AS Eesti Raudtee KAO, ning kui faktiliselt ei kata selle organi omistatud TM 4 tervikkutse kõiki TM 4 osakutseid, sh keevitustööde tööjuhi osakutset, tuleb teoreetiline käsitlus kõrvale jätta, sest kvalifitseerimise tingimustes on selgesõnaliselt nõutud keevitustööde tööjuhi osakutset. VAKO küsis TM 4 tervikkutse ja TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse vastavuse kohta AS Eesti Raudtee KAO liikme A. Lookeni seisukohta, kes selgitas 16.04.2016 järgmist: „Antud juhul raudtee teemehaanik tase 4 tervikkutse ei vasta osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase 4 kutsele. Kutsestandardis toodud kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kuid siiski välja toodud eraldi kompetentsidena. Sellega arvestades on täiesti erinevad proovitööde teemad ja kutseeksami küsimused. Kui teemehaanik tase 4 tervikkutse proovitööd ja eksamiküsimused on seotud rööbastee korrashoiu ja remondiga, siis osakutse raudtee keevitu[s]tööde tööjuht proovitöö teemad ja eksamiküsimused käsitlevad suures osas raudteel keevitu[s]tööde teostamist, keevisliidete kontrollimist, erinevate raudtee pealisehitise detailide keevitus tehnoloogiate tundmist ja nõudeid keevisliidetele.“ (tl 84-86). Ka kaebaja möönab kaebuse punktis 14, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht, sest tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus sisalduv proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab A. Lookeni seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse keevitustööde juht proovitööd on erinevad. Kaebaja arutlus selle üle, et keevitustööde juhil ei olegi rööpaühendite keevitamise kompetentsi tingimata vaja, ei ole asjakohane. Kehtestades HT osa III punktis 2.3 alapunktis 2 nõude, et tööde teostajal peab olema TM 4 kutsetunnistus, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht, on hankija pakkujalt sisuliselt nõudnud keevitamise kompetentsiga keevitustööde juhti. RHS § 39 lg-st 1 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kuna aga hanketeadet, milles vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisaldus, ei ole vaidlustatud, tuleb üldjuhul nimetatud kvalifitseerimise tingimusest lähtuda, isegi kui see on ebapiisav, asjakohatu, ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-79-03, p 11 ja 3-3-1-24-13, p 25). 16. Kaebaja väidab, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. S. S. vastab kvalifitseerimise tingimustele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutse raudtee keevitaja. Kuna hankeasjades kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus ja VAKO poolt kohtule esitatud toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks seda väidet ja sellega seotud tõendeid varasemas menetluses esitanud (sh ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud pakkumuses S. S. kohta TM 3 osakutse omandamise kutsetunnistuse, mille asjakohasust oleks hankija pidanud hindama), jätab kohus selle väite tähelepanuta. 17. Seega ei vasta S. S. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. 18. Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. A. T. ja I. M. vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on olemas vana süsteemi TM III ehk kõrgeim tase. AS Eesti Raudtee KAO liige A. Looken selgitas VAKO-le 16.04.2016 selle küsimuse kohta järgmist: „Üldjuhul igasugune sama kutse vana tase III vastab uuele tasemele 5. Kuid kui jutt 8
(9)on konkreetsest tasemest, käesoleval juhul Raudtee teemehaanik tase III kutse vastavus uuele raudteeteemehaanik tase
- kutsele, siis see vastab vaid nende kompetentside osas, mis nii vanas kui ka uues kutsestandardid kattuvad. Kuna vanas kutsestandardis raudtee teemehaanik tase III puuduvad kompetentsid keevitustööde osas, siis raudtee teemehaanik tase III ei või olla raudtee keevitutööde tööjuht. Selleks, et olla keevitustööde tööjuht peab tal olema raudtee teemehaanik tase 4 osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase
- kutse, mille saamine eeldab seda, et tal on ka keevitaja kutsekvalifikatsioon. /…/ Raudtee teemehaanik tase 5 ei või töötada raudtee keevitustööde tööjuhina, kui tal ei ole osakutset raudtee keevitustööde tööjuht tase 4.“ (tl 84-86). Nagu kohus eespool selgitas, ei saa tasemete võrdlemisel lähtuda pelgalt teoreetilisest konstruktsioonist, vaid lähtuda tuleb tegelike kompetentside võrdlusest. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid keevitustööde kompetentsid, kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on see nõutav, ei piisa HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks pelgalt TM III tasemest.
- Selles, et hankija väljastatud keevitusmeistri kvalifikatsioonitunnistused ei oma asja lahendamisel tähtsust, nõustub kohus VAKO 20.04.2016 otsuse punkti 11.3 põhjendustega ja
§ 165
lg-le 2 tuginedes neid ei korda, sest kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta uusi väiteid esitanud.
- Seega ei vasta ka A. T. ja I. M. HT osa III punkti 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.
- Kuna kaebaja ei näidanud pakkumuses, et tal on olemas nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde tööjuht, on hankija 29.03.2016 otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata õiguspärane. Kaebaja ei ole välja toonud iseseisvad õiguslikke või faktilisi aluseid, mis annaks aluse tühistada hankija 29.03.2016 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Seega ei ole alust hankija 29.03.2016 otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis VAKO 20.04.2016 otsusega õigesti rahuldamata kaebaja vaidlustuse hankija 29.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. See tähendab, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata. 22.
§ 108
lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 109
lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
§ 109lg 6 kohaselt mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja kulu õigusabile on 1187,49 eurot, mille tasumise kohta on esitatud kuludokument (tl 120-122). Vastustaja on sellest summast juba maha arvanud kulud seoses esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisega. Asja mahtu ja keerukust arvestades on 1187,49 eurot mõistlik kulu ja see tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 9
(9)