Kriminaalasi nr 1-13-6145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2016 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.05.2016) Kriminaalasja number 1-13-6145 Täi

§ 424

ja § 329 järgi ja

§ 63lg 1 alusel karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega 1/3 võrra ja mõisteti põhikaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.06.2011.

a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 3 kuud 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel mõisteti karistusaja 1

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 28.04.2016. 27.04.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Toomas Helme ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Toomas Helme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta Toomas Helme vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei osunda õiguskuulekale teele asumisele. Asjaolud, et kinnipeetaval on elukoht ja lähedaste toetus, ei ole tal takistanud uute kuritegude toimepanemist. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes Toomas Helme ennetähtaegselt, katseajal pani toime uue kuriteo. Seega ei ole kriminaalhooldus osutunud sobivaks vahendiks Toomas Helme suhtes uute kuritegude ärahoidmisel. Toomas Helme käitumist vabaduses võivad mõjutada ka uimastisõltuvus, alkoholi tarvitamine, samuti suhtlemise jätkamine isikutega, kellel on kriminaalne taust. Toomas Helme avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav avaldab, et eelmise karistuse kandmisest vabastati teda tingimisi enne tähtaega ja katseajal pani ta toime uue kuriteo nii Saksmaal kui ka Eestis. Kinnipeetav selgitab, et tal on ka vanglas kaks rikkumist olnud kohe siis kui ta tuli Saksamaalt vanglast Eestisse vanglasse ning selgitab asjaolusid. Toomas Helme leiab, et 3 aastat vangistuses on teda mõjutanud, ta on vahetanud sotsiaalvõrgustikku, suitsetamise maha jätnud, sporti tegema hakanud. Vanglast vabanemisel on tal võimalus tööle asuda. Koolis on tal tehtud 4 riigieksamit, tegemata on üks koolieksam. Kaitsja hinnangul on praegusel juhul näha, et Toomas Helme on ennast tugevasti kokku võtnud, ta suutnud gümnaasiumi peaaegu lõpetada. Kaitsja leiab, et 1 aasta 8 kuud vangistust on piisav ja Toomas Helme lõpuni vangistuses hoidmine ei rehabiliteeriks isikut paremini. Kaitsja märgib, et prokurör, kes varem tegeles asjaga, on leidnud, et Eestis oleks olnud võimalik Toomas Helme karistus asendada üldkasuliku tööga. Toomas Helme osas on toimunud positiivsed nihked, mistõttu palub kaitsja vabastada Toomas Helme enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Toomas Helme temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Toomas Helme vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Toomas Helme tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Toomas Helmet on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Toomas Helme on toime pannud eriliigilisi kuritegusid- teda on karistatud varguste, laskemoona ebaseadusliku käitlemise, joobes juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja hoidmise eest. Tegemist on ohtlike kuritegudega. Käesolevat karistust kannab Toomas Helme joobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ka välisriigis. Eestis kannab Toomas Helme teist vanglakaristust. Enne käesolevat vangistust,

1. a septembrist –
2. a juulini, viibis Toomas Helme Saksamaal Lübecki vanglas, kus kandis vangistust narkokuriteo eest. Eestis on Toomas Helme olnud kahel korral ka kriminaalhooldusel (08.04.
3. a Harju Maakohtu otsusega nr 1-09-2442 ning 23.12.
4. a määruse alusel, millega isik vabastati tingimisi ennetähtaega 12.12.
5. a Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-6981 mõistetud karistuse kandmiselt), kuid need ei ole kulgenud positiivselt, isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt õpib Toomas Helme praegu
6. klassis, mille tõttu on ta vabastatud töökohustusest. 18.03.2016 on temaga läbi viidud vestlus probleemide tunnistamisest ja põhjustagajärg seoste teadvustamisest. Väidetavalt teab kinnipeetav, et ta ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootikume, sest need on olnud kuritegude põhjuseks. Distsipliini rikkumiste eest on Toomas Helmel hetkel kaks kehtivat karistust. Viimati määrati Toomas Helmele karistuseks noomitus 26.08.2015, s.o on 9 kuud tagasi, mis näitab, et rikkumised on jäänud vangistuse algusaega ning Toomas Helme ei ole põhimõtteline õigusrikkuja. Rikkumiste asjaolude selgitamisel on Toomas Helme siiski pigem ennastõigustav, kuid tunnistab enda süüd. Vangla iseloomustusest nähtub, et Toomas Helme on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis kinnipeetava sõnul peaks maandama sõltuvusainete tarvitamise riski vabaduses. Toomas Helme vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head. Kinnipeetav saab asuda elama varasemasse elukohta ema juurde, kes on valmis kinnipeetavat ka majanduslikult toetama. Kinnipeetava selgituste kohaselt on tal vabanemisel valida kahe töökoha vahel- Soojuskeskus OÜ-s soojuspumpade paigaldajana või Unoline OÜ-s logistikuna. Toomas Helme peab aga logistiku ametit perspektiivikamaks ning soovib asuda tööle pigem Unoline OÜ-sse. Kinnipeetav on teinud korrektiive oma sotsiaalses võrgustikus ja loobunud suhtlemisest isikutega, kellega koos pani toime seadusvastaseid tegusid. Kinnipeetava eesmärgid- omandada keskharidus, asuda tööle, luua pere, on kohtu arvates saavutatavad. Samas ei ole elu- ja töökoha ning lähedaste toetus varasemalt hoidnud Toomas Helmet eemale uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu ei ole see ainuüksi piisav, et isikut karistuse kandmiselt vabastada. Helme puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata sellele leiab kohus, et isiku vabastamine selleks seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud ajal, kui ta oli eelmise karistuse kandmiselt vabastatud tingimisi enne tähtaega, ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid kohtu arvates ei esine. 3