← Eesti

2-15-18982/10

Obsah (8)§ 230§ 459§ 428§ 429§ 173§ 163§ 174§ 175

Tsiviilasi nr 2-15-18982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 3. veebruar 2016, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja num

) § 410 alusel lahendab kohus käesoleva tsiviilasja sisuliselt ilma kostja osavõtuta.

  1. Kohus leiab, et hagejate hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Samuti tuleb vastu võtta loobumine tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest ning asja menetlus selles osas lõpetada.
  2. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejate isa (tl 6-8), seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
  3. PKS § 97 p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna hagejad on käesoleval ajal alla 18-aastased isikud, siis on nad alaealised ja õigustatud seega ülalpidamist saama. 2

(5)
  1. PKS § 100 lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hagejad elavad koos emaga XXXX ja kostja elab XXXX.
  2. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hagejate väitel ei osale kostja üldse nende kasvatamises alates augustist 2009 (vanemate lahkumineku aeg), mistõttu nõuavad hagejad kohustatud vanemalt elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Seega on elatisehagi esitatud põhjusel, et kostja ei täida oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
  3. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s
  4. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
  5. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 on alates 01.01.2015 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 alates 01.01.2016 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seega ei tohtinud kuni 31.12.2015 igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot ja alates 01.01.2016 ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot. 21.01.2016 kohtuistungil täpsustasid hagejad oma nõuet (tl 42), paludes kostjalt elatisena välja mõista 150 eurot kuus hageja kohta, kokku seega 450 eurot kuus. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta on töötu ja tal puudub sissetulek, samas on kostja nõus hagejaid majanduslikult oma võimete piires aitama, kuid ei ole nimetanud, millises summas on ta võimeline andma hagejatele ülalpidamist (tl 31).
  6. Lapse ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist, eelkõige sissetulekust, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral ka vanema muust varast, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi kostja varalise seisundi hindamiseks järelepäringuid vastavatesse registritesse (tl 19-23), kust nähtub, et kostjal ei ole vallas- ega kinnisvara, mille arvel täita hagejate ülalpidamise kohustust. Kostja vastuväite kohta, et tema majanduslik seis on raske, kuna ta on töötu ja tal puudub sissetulek, märgib kohus järgmist. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. PKS §-st 102 tuleneb, et juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades asjaoluga, et kostja on töövõimeline isik, on kohus seisukohal, et kostja on XXXX elades võimeline teenima sissetulekut vähemalt kuupalga alammäära ulatuses, so 430 eurot kuus (bruto). Pärast maksude mahaarvamist jääks kostja käsutusse rahalisi vahendeid 365,62 eurot (neto), mida kostja peaks kasutama enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt on elatise põhjendatud suurus hageja kohta 91,40 eurot kuus (365,62 eurot / 4). Kuigi igakuine elatis summas 91,40 eurot katab vaid hagejate elementaarsed hädapärased vajadused, vastab kostjalt hagejate kasuks väljamõistetav elatis kohtu hinnangul antud hetkel kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ja kostjal endal säilib siinjuures minimaalne toimetulek ning 3

(5)minimaalselt vajalik elustandard. Kohtu arvates on kostja suuteline antud kohtuotsust täitma ja väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kohus selgitab, et eespool märgitu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks elatist saama õigustatud isik edaspidi nõuda kohustatud vanemalt väljamõistetud elatise suurendamist

§ 459lg 1 alusel.

10. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on hagejad palunud, et kohus mõistaks kostjalt välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega ajavahemikul 17.12.2014 kuni 16.12.2015 hagejatele tekitatud kahju 6994,77 eurot. 21.01.2016 kohtuistungil loobusid hagejad tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest täies ulatuses (tl 42).

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (

§ 429lg 2).

Kohus leiab, et loobumine tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest tuleb vastu võtta ning asja menetlus selles osas lõpetada.

  1. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus hagejate hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 91,40 eurot kuus alates 17.12.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja kontole nr XXXX. Ühtlasi võtab kohus vastu hagejate loobumise tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest ning lõpetab selles osas asja menetluse.
  2. Kohus rahuldas hagejate hagi tagamise taotluse 18.12.2015 määrusega (tl 24-26), mille alusel tuginedes elatisabi seaduse (ElatisAS) § 3 lg-tele 1 ja 2 ning § 4 lg-le 3 Sotsiaalkindlustusamet määras 15.01.2016 otsusega nr KE1779 hagejate kasvatamiseks elatisabi summas 863,10 eurot. Kuna elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel läheb üle riigile elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas, loeb kohus kostja ülalpidamiskohustuse täidetuks 863,10 euro ulatuses. Kohus märgib, et ElatisAS §-s 9 on sätestatud elatisabi saaja kohustused. Nimetatud sätte
  3. lõike kohaselt on elatisabi taotleja kohustatud esitama täitmisavalduse kohtutäiturile, kui elatist maksma kohustatud vanem ei täida vabatahtlikult kohtulahendist tulenevat elatise maksmise kohustust. Samuti on taotleja kohustatud viivitamata teatama Sotsiaalkindlustusametile täitmisavalduse esitamisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, tingis kostja käitumine (oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse vabatahtlik täitmata jätmine) hagejate poolse kohtusse pöördumise, mistõttu jätab kohus

§ 163lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

14.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude nimekirja (tl 14-15) kohaselt on hagejate menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 80 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabiteenus hagejatele on seisnenud konsultatsioonis ja hagiavalduse koostamises ajakuluga 1 tund. 4

(5)

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabikulud konsultatsiooni ja hagiavalduse koostamise eest (1 tund summas 80 eurot) on taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud

§ 175

lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule, mistõttu määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 80 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud summa kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.