Obsah (12)

§ 331§ 367§ 163§ 174§ 132§ 134§ 124§ 133§ 129§ 175§ 66§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. juuli 2016, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-16-1041 Tsiviil

) § 445 lg 1 I lause ja hageja taotluse alusel tuleb määrata, et vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral tuleb tõsta kostja ja tema asjad kinnisasjalt välja.

1. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kaotatud kasutuseeliste väärtuse 3011,29 eurot (01.10.2014–30.06.2015 eest 1350 eurot (150 eurot kuus), 30.06.2015– 6/10 20.01.2016 eest 1661,29 eurot (250 eurot kuus)) ning kasutuseelised 250 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kinnisasja valduse hagejale üleandmiseni. AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–
2. VÕS § 1037 lg 1 alusel peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid. Kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1 tähenduses saab olla kasu, mida kostja sai seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt ruume üürima (vt nt Riigikohtu 19.05.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue perioodi 01.10.2014–30.06.2015 eest on vastuolus hea usu põhimõttega nõude pikemaajalise sissenõudmata jätmise ning hageja vastuolulise käitumise tõttu. Kohus arvestab kostja kinnisasjal elamise asjaolusid ning seda, et tsiviilasja materjalide järgi hakkas hageja nõudma kostjalt kasutuseeliste hüvitamist (sh möödunud 9 kuu eest) alles elatisevaidluse tekkimisel
3. a suvel. Hageja tütre ja kostja kooselu lõppes
4. a septembris, kostja jäi pärast seda kinnisasjale elama. Kostja on menetluses korduvalt avaldanud, et hageja hakkas talle nõudekirju eluruumi valdusest väljanõudmiseks esitama alles seoses
5. a tekkinud elatisevaidlusega ning kostja sattus olukorda, kus ta pidi valduse vabastama või tasuma üüri. H.A. on 18.06.2015 e-kirjades teatanud kostjale mh järgmist: kostja elama jäämine kinnisasjale ei ole mõeldav ning läbi on saanud aeg, mil kostja saab tema kulul elada; 2014 oktoobri kuni 2015 juuni eest on tasumata üür 150 eurot kuus, 01.07.–31.12.2015 on kinnisasjal elamise üür 250 eurot kuus ja alates 01.01.2016 hind muutub; esimene makse tuleb tasuda 15.07.2015 juuli eest (I kd lk 97, 167, 168). Hagiavalduse järgi on H.A. hageja volitatud esindaja (I kd lk 2). Tsiviilasjas nr 2-15-12075 menetleti hageja tütre ja kostja ühise lapse L.S.L. hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks (I kd lk 15–18). 16.11.2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-12075 järgi selgitas L.S.L. esindaja kohtuistungil, et kostjalt ei ole XXXX talu kasutamise eest varem tasu küsitud, sellekohane kiri koostati 13.08.2015 ja saadeti välja 17.08.2015 (I kd lk 17). Hageja on 13.08.2015 kirjas nõudnud kostjalt kasutuseeliste hüvitamist ja hiljemalt 01.10.2015 kinnisasja valduse üleandmist (I kd lk 3, 10−14). Tõendatud ei ole, et hageja oleks nõudnud kostjalt enne 18.06.2015 e-kirja üüri/kasutuseeliste hüvitamist ja avaldanud kostjale seisukohti seoses kinnisasja valdamisega. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks hageja kasutuseeliste hüvitamise nõuet alates
6. a juulist. Kasutuseeliste väärtust summas 250 eurot kuus tõendavad AS Pindi Kinnisvara 10.07.2014 akt, mis kinnitab maja vähemalt keskmist seisukorda, ning üürikuulutuste väljavõtted (I kd lk 19−49, 51−64). Kostja ei ole hageja arvestusele iseenesest vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutuseelised perioodi 01.07.2015−20.01.2016 eest 1661,29 eurot ning alates 21.01.2016 summas 250 eurot kuus kuni kostja poolt kinnisasja valduse hagejale üleandmiseni. Rahuldamata tuleb jätta hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue perioodi 01.10.2014− 30.06.2015 eest summas 1350 eurot.
7. Hagiavalduse järgi on hageja või kolmandad isikud kandnud kostja kinnisasja kasutamisega seotud kommunaalkulud. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 348,69 eurot, nõue põhineb kostja eest tasutud elektriarvetel perioodi alates 01.10.2014 eest. 7/10 11.
8. 06.05.2016 menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja poolt kommunaalkulude tasumine on tõendamata, elektriarved on adresseeritud H.A. ning osas, milles kostja on jätnud arved tasumata, võib olla alusetu rikastumise võlasuhe vaid H.A. ja kostja vahel (II kd lk 3). Võrgu- ja elektrilepingu nr 32007972/3 XXXX talu suhtes on Eesti Energia AS-ga sõlminud H.A. ning arved on esitatud H.A. (I kd lk 65−73, 149−202, II kd lk 10). 10.05.2016 sõlmisid hageja ja H.A. kokkuleppe, mille järgi loovutab H.A. kõigi võrgu- ja elektriteenuse lepingu nr 32007972/3 alusel kolmandate isikute huvides tasutud summade nõudmise õiguse hagejale (II kd lk 12). VÕS § 164 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuna H.A. loovutas 10.05.2016 oma nõude hagejale, ei ole kostja eeltoodud vastuväited enam asjakohased. Kohus ei pea põhjendatuks kostja 27.06.2016 taotlust jätta nõude loovutamise kokkulepe tähelepanuta (II kd lk 15−16). 06.05.2016 menetlusdokumendis märkis kostja esmakordselt, et hageja poolt kommunaalkulude tasumine on tõendamata (II kd lk 3). 09.05.2016 e-kirjas palus kohus esitada hagejal selle kohta kirjaliku seisukoha hiljemalt 23.05.2016 (II kd lk 5). 17.05.2016 esitas hageja H.A. ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud võrgu- ja elektrilepingu ning hageja ja H.A. vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe (II kd lk 7−12). Asja menetluskäiku arvestades nõustub kohus hagejaga, et 17.05.2016 tõendid ei ole esitatud hilinemisega

§ 331lg 1 järgi.

Samuti nõustub kohus hagejaga, et isegi kui tõend oleks esitatud hilinemisega, oleks selleks mõjuv põhjus – hageja esitas tõendi, lähtudes 06.05.2016 üllatuslikust vastuväitest, mille kostja oleks pidanud esitama juba vastuses hagile. Tõend omab asja lahendamisel tähtsust sellele vaatamata, et nõue loovutati pärast hagi esitamist. Kokkulepe tõendab, et käesolevaks ajaks on nõue loovutatud hagejale. 11.

1. Kostja peab hageja nõuet põhjendamatult suureks, sest kinnisasja on kasutanud nii hageja kui tema elukaaslane. Hageja on enda tarbimist arvestades vähendanud nõuet 50 euro võrra. Kostja ei ole sellega nõustunud, samas ei ole ta esitanud omapoolset arvestust elektri tarbimise kohta. Seetõttu aktsepteerib kohus hageja arvestust selle kohta, et hageja enda elektritarbimine on olnud summas 50 eurot. 11.
2. Kohus leiab siiski, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Nõue on põhjendamatu
3. a septembri ja
4. a septembri eest esitatud elektriarvete osas kokku summas 90,05 eurot (54,36+35,69). Hagiavalduse järgi lahkus H.A. kinnisasjalt septembris 2014 ning nõue põhineb elektriarvetel perioodi alates 01.10.2014 eest (I kd lk 5). Hageja on oma arvestuses välja toonud elektriarved tarbimisperioodi september 2014 kuni september 2015 ning november ja detsember 2015 kohta kokku summas 421,69 eurot; arvestuses ei ole märgitud üksnes
5. a oktoobri arvet (I kd lk 6). Hagiavalduse järgi on kostja 01.10.2015 tasunud elektri eest 23 eurot ning täies ulatuses
6. a septembri ja oktoobri arved, lisaks arvestab hageja maha 50 eurot enda elektritarbimise tõttu (I kd lk 5). Hageja nõuab kostjalt elektri eest kokku 348,69 eurot. Seega on alust arvata, et nõue sisaldab ka
7. a septembri elektrikulu 35,69 eurot, mille kostja on tasunud (421,69-50-23=348,69; 421,69-50-23-35,69=313) (I kd lk 71−73, 148, 151). Samuti nähtub hageja arvestusest, et ta nõuab kostjalt kogu
8. a septembri elektrikulu 54,36 eurot hüvitamist, kuigi asjaolude järgi elas sel ajal kinnisasjal ka H.A. ise ning hageja tugineb tarbimisperioodi alates 01.10.2014 eest esitatud elektriarvetele (I kd lk 2, 5−6, 151−153). Kohus on juhtinud eeltoodule hageja tähelepanu ka 16.06.2016 määruses (II kd lk 13). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 164 lg-te 1, 2, § 1028 lg 1 alusel välja mõista 258,64 eurot (348,69-90,05).
9. Hageja nõuab viivist hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud summalt VÕS 8/10 § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg-te 1, 2 I lause ja

§ 367

alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis järgmiselt: põhisummalt 1919,93 eurolt (1661,29+258,64) perioodi 21.01.–08.07.2016 eest 71,77 eurot ning tasumata põhisummalt alates 09.07.2016 kuni põhisumma tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. 13. Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõtte rikkumisele tuginev vastuväide on rahalistest nõuetest asjakohane üksnes enne 01.07.2015 nõutavate kasutuseeliste puhul (vt p 10 põhjendusi). Kostja ebamäärased väited panustamise kohta ehitusse ja selle eest hüvitise mittenõudmise kohta ei anna alust jätta hageja rahalisi nõudeid ülejäänud osas rahuldamata (vt ka p 9.3 põhjendusi). Kui kostja soovib kulutuste hüvitamist, tulekski tal vastav nõue esitada. Menetluskulud 14.

§ 163

lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta riigilõiv valdusest väljamõistmise nõudelt kostja kanda; jätta ülejäänud menetluskuludest 10% hageja ja 90% kostja kanda. 15.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 15.1. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu 3122 eurot (lepingulise esindaja kulu 2172 eurot, riigilõiv 950 eurot) ja viivise (II kd lk 24−27). Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Hageja on valdusest väljamõistmise nõudelt tasunud riigilõivu

§ 132lg 4 p 3 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 alusel 300 eurot.

Nimetatud summa tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt hageja kasuks välja täies ulatuses. Hageja rahaliste nõuete hind on

§ 134

lg 1 I lause alusel kokku 12 630,46 eurot (

§ 124

lg 1, § 133 lg 1 alusel 3359,98 eurot +

§ 133

lg 2 alusel 270,48 eurot (8,05% 3359,98 eurost) +

§ 129

lg 1 alusel 9000 eurot (250 eurot * 12 * 3)), millelt tuli RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt sellest hageja kasuks välja mõista 90%, s.o 585 eurot. Tööaruande järgi on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ja ajakulu kokku 17,5 h. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu peab kohus põhjendatuks osaliselt. Kohus märgib, et liites esindaja toimingute ajakulu, tuleb kokku 15 h 5 min, mitte 17 h 25 min; tasu suuruse arvutamisel lähtus hageja siiski ajakulust 15 h 5 min. Kohus peab

§ 175lg 1 alusel hageja esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 11 h ulatuses.

Kohus arvestab sealjuures tsiviilasja keskmist keerukust ja mahukust, kohtuistungi toimumist ning hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide ja kostja esitatud tutvumist ja analüüsi vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 13.08.2015 nõudekirjast (I kd lk 10−12) nähtuvalt oli hageja esindaja vaidluse asjaoludega kokku puutunud juba varasemalt ning suures osas kordab hagiavaldus 13.08.2015 nõudekirjas toodut. Täiesti põhjendamatu on ajakulu 20 min riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse koostamisele, riigilõiv tasuti taotluse esitamisega samal päeval (I kd lk 81, 84). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on kokku 1584 eurot (120 eurot * 11 h + käibemaks), millest kostjal tuleb hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 90%, s.o 1425,60 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2310,60 eurot (300+585 +1425,60). 9/10 15.2. 27.06.2016 menetluskulude nimekirjas palus kostja määrata kindlaks ja mõista hagejalt enda kasuks välja õigusteenuse eest 1560 eurot (ajakulu ja tunnitasu ei ole märgitud) ja viivise (II kd lk 21−22). 04.07.2016 nimekirja järgi on kostja menetluskulud aga 1704 eurot (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ja ajakulu 11 h 50 min). Vastuseks hageja 08.07.2016 vastuväitele märgib kohus, et kuigi kostja 04.07.2016 nimekiri on esitatud pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, peab kohus võimalikuks sellega arvestada, sest see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist (

§ 66, § 331 lg 1).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu peab kohus

§ 175lg 1 alusel põhjendatuks ja vajalikuks 8 h ulatuses.

Kohus arvestab sealjuures tsiviilasja keskmist keerukust ja mahukust, kohtuistungi toimumist ning kostja esindaja koostatud menetlusdokumentide ja hageja esitatud tutvumist ja analüüsi vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud

§ 175

lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-77-14, p 12), seega on põhjendamatu menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu kokku 25 min. Kohus nõustub hageja 04.07.2016 vastusväites tooduga, et kostja on menetlusdokumentides läbivalt korranud suures osas samu väiteid ning viiteid Riigikohtu lahenditele. Seetõttu ei ole kostja seisukohtade koostamise ajakulu osaliselt põhjendatud. Ka kohtuistungiks valmistumise ajakulu 1 h 15 min on eelnevat menetlust ja kostja esindaja kohtuistungil avaldatut arvestades osaliselt põhjendamatu. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on kokku 1152 eurot (120 eurot * 8 h + käibemaks), millest hagejal tuleb kostjale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 10%, s.o 115,20 eurot. 15.3. Kuna kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 2310,60 eurot ja hagejal kostjale 115,20 eurot, tuleb nimetatud summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2195,40 eurot. 15.4.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10/10