Obsah (5)

§ 661§ 150§ 430§ 428§ 168

2-15-18868 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-18868

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 2-15-18868 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (hageja) esitas 15.12.2015 Harju Maakohtule hagi XXX OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 20 597,24 euro, viivise 16 681,87 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa ning kostja kohustus hagejale vastavalt 18.09.2012 müügilepingu nr B334 p-le 2.
2. kauba eest tasuma 30 päeva jooksul. Kostjale esitati kauba eest arveid summas 22 256,67 eurot. Kostja on talle esitatud arve nr 152130 tasunud osaliselt summas 1659,43 eurot ja hagi esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata arvetest tulenev põhisumma 20 597,24 eurot.
3. Kohus võttis 15.01.2016 määrusega hagi menetlusse.
4. 04.04.2016 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled avaldasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seetõttu palusid menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled avaldasid ühtlasi, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus ning et kõik kokkuleppes kajastamata poolte kulutused jäävad poolte endi kanda.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-dest 1 ja 3 taotles hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot tagastamist. Hageja palus riigilõivu tagastada OK Incure OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku 3 2-15-18868 leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, ja õigusabikulu 300 eurot. Lisaks on pooled kinnitanud, et kõik kokkuleppes kajastamata poolte kulutused jäävad poolte endi kanda. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 14.12.2015 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE221700017003510302 (maksekorraldus nr 1390). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda OK Incure OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 10.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4