KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-16-5081 Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- juuni
- a otsus Aleksandr Arsentjevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksandr Arsentjev (ik 39310270813) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksandr Arsentjevi apellatsioon Harju Maakohtu
- juuni 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu
- juuni
- a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Aleksandr Arsentjev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistusaja algust hakati lugema alates A. Arsentjevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12.05.
- a. A. Arsentjevilt konfiskeeriti ja kanti riigieelarve tuludesse KarS §-de 184 lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel 590 eurot. A. Arsentjevilt mõisteti otsusega välja ka KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel menetluskulud kokku summas 1723 eurot, mida võimaldati tasuda ositi 12 kuu jooksul.
- A. Arsentjev tunnistati Harju Maakohtu 29.06.
- a otsusega süüdi selles, et tema pani süüdistuse kohaselt toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimelt A. Arsentjev isikuna, kes on 15.05.
- a Harju Maakohtu poolt süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, tuvastamata ajast alates, kuid enne 12.05.
- a kell 14.00, omandas tuvastamata isikult ning kohas, ebaseaduslikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) narkootilist ainet fentanüüli. Nimetatud ainest osa so 0,17 grammi pulbrit, mis sisaldas 4,5% fentanüüli (s,o 0,0077 grammi puhast fentanüüli) hoidis A. Arsentjev pakituna kahte fooliumvoldikusse enda juures kuni 12.05.
- a kell 14.00, mil ta Tallinnas XXX terpikojas kahtlustatavana kinni peeti ning fooliumvoldikud fentanüüliga tal peost maha kukkusid. Osa nimetatud ainest hoidis ta aga oma elukohas Tallinnas XXX kuni 12.05.
- a kell 14.15, mil läbiotsimise käigus leiti laual olnud klaaspinnalt 1,40 grammi pulbrit, mis sisaldas 4,5% fentanüüli (so 0,063 grammi puhast fentanüüli). Suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani A. Arsentjev toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Arsentjev, kes vaidlustab kohtuotsust kofiskeerimise osas, märkides, et temalt ära võetud 590 eurost 250 eurot on vanaema oma, kes andis selle raha talle diivani ostmiseks. A. Arsentjev palub vanaemale kuuluv raha – 250 eurot – tagastada. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Kohtunik, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud, kuivõrd KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna kohus on kokkuleppemenetluses seotud kokkuleppes märgituga, on kokkuleppemenetluses tehtud otsus apellatsiooni korras vaidlustatav ainult seaduses sätestatud küsimustes. Nii nähtub KrMS § 318 lg-st 4, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Samuti võivad süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. Kuivõrd apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust konfiskeerimise osas, siis ei ole käesoleval juhul võimalik jaatada kaebuse esitamise lubatavust kokkuleppemenetluses tehtud otsusele ja seetõttu tuleb apellatsioon jätta apellatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Nimelt kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes, s.h konfiskeerimisele kuuluva vara osas. A. Arsentjev on konfiskeerimisega 590 euro suuruses summas ise nõustunud ning ei ole taganenud kokkuleppest konfiskeerimist puudutavas küsimuses 590 euro suuruse summa osas, kuigi isikul oli võimalus prokuröriga sõlmitud kokkuleppest ka taganeda. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav A. Arsentjev ning ka tema kaitsja Kadi Mägi muuhulgas ka konfiskeerimisele kuuluva varaga summas 590 eurot ning jõudsid selles osas prokuröriga kokkuleppele ja olid valmis, et kohus selliselt kokkuleppe ka kinnitab. Kokkuleppes on välja toodud konfiskeerimisele kuuluv vara, A. Arsentjev ise on sellega nõustunud, kinnitades seda oma allkirjaga. Kohus selgitas välja selle, et A. Arsentjevi poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuotsus on kooskõlas sõlmitud kokkuleppega, kohus ei ole kokkuleppest väljunud ning kohtuotsusega on konfiskeeritud A. Arsentjevilt äravõetud sularaha summas 590 eurot, millega isik eelnevalt sõlmitud kokkuleppes ka nõustus. Lisaks nähtub 29.06.
- a kohtuistungi protokollist, et kohus küsis A. Arsentjevilt, kas ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning süüdistatav kinnitas kohtule, et ta on vabatahtlikult kokkuleppele alla kirjutanud ning saab aru, et kokkulepe 2
(3)sisaldab peale karistuse ka konfiskeerimist ja menetluskulusid ning ta jääb kokkuleppe juurde täies ulatuses. Käesoleval juhul võib A. Arsentjevi väidete pinnalt asuda seisukohale, et isik soovib lihtsalt kokkuleppest taganeda. Kuivõrd aga A. Arsentjev on kokkuleppe sõlminud ja ka maakohtu kohtuistungil jäänud sõlmitud kokkuleppe juurde, mistõttu kohus selle otsusega kinnitas, puudub A. Arsentjevil seaduslik alus kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava A. Arsentjevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola 3
(3)