KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-11-11936 Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Tsiviilasi NB e

§ 205

lõike 3 järgi, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega tal on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kuusalu vald on nii puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne elukoht kui ka koht, kust ta on pärit, seega asus kohus seisukohale, et Kuusalu vald peaks eestkostjana jätkama. Kohus asus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks tuleb jätta kõikide puudutatud isiku I asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. TsMS § 172 lg 3 alusel jättis maakohus menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus

1. Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) esitas Harju Maakohtu 27.05.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub määrata puudutatud isiku I eestkostjaks Vaivara valla (Vaivara Vallavalitsuse kaudu).
2. Puudutatud isik I on registreeritud rahvastikuregistris Kuusalu valla aadressiga tulenevalt tema viibimisest XXX. Puudutatud isik I sündis XXXX. aastal XXX ja
3. aastal paigutati ta XXX. Seega ei vasta tõele kohtumääruses sisalduv väide, nagu oleks puudutatud isik I pärit Kuusalu vallast. Tänaseks on puudutatud isiku I seotus Kuusalu vallaga lõppenud, kuna tema elukoht on Vaivara vallas XXX. Puudutatud isiku I seotus Kuusalu vallaga oli samaväärne tema praeguse seotusega Vaivara vallaga. Rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 3 p 2, mille alusel isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine hoolekandeasutusse, on siinkohal küsitava tähendusega, kuna puudutatud isiku I praegune elukoht rahvastikuregistri järgi on samuti hoolekandeasutus. Eestkostja ülesannete täitmine pika vahemaa tagant ei ole kuidagi eestkostetava parimates huvides. Ei ole mõeldav, et Kuusalu vald suudaks kaitsta ja esindada eestkostetava huve, kes viibib alaliselt teises maakonnas. 3
4. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et XXX on ühe vanimana Eestis tegutsenud mitukümmend aastat ning hooldekodus on varasemal ajal olnud mitusada elanikku, kes
5. aastateni kehtinud rahvastikuregistri seaduse kohaselt ka Kuusalu valla elanikuks registreeriti. Pärast seaduse muudatust mujale hooldekodudesse siirdunud isikud on aga jäänud rahvastikuregistrisse Kuusalu valla aadressiga. See on kaasa toonud Kuusalu vallale ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse eestkostja ülesannete täitmisel isikute osas, kes ei ole pärit Kuusalu vallast. On ebaõiglane, et Kuusalu vald täidab eestkostja ülesandeid ülisuures mahus XXX asukoha tõttu. Vastused määruskaebusele
6. Vaivara vald (Vaivara Vallavalitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku I rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Kuusalu vald. Kuusalu vald on olnud puudutatud isiku I eestkostjaks juba alates
7. aastast, mistõttu on puudutatud isikul I pikaajalised sidemed just Kuusalu valla vastavate töötajatega ning nende lõpetamine ei ole puudutatud isiku I huvides. Vaivara vallaga seob puudutatud isikut I vaid asjaolu, et ta viibib vallas asuvas XXX erihoolekandeteenusel. Vallavalitsus ei teosta nimetatud hoolekandeasutuse üle järelevalvet ega oma informatsiooni seal viibivate klientide kohta.
8. Puudutatud isikule I määratud esindaja teatas, et puudutatud isiku I seisukohast ei oma tähtsust, kumb omavalitsus eestkostja ülesandeid täidab. Põhiline on, et eestkoste puudutatud isiku I üle jätkub ning et tema elu ja toimetulek oleks hästi korraldatud. Kuni puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne omavalitsus on Kuusalu vald, puuduvad mõjuvad põhjused ning vajadus senise eestkostja volituse lõpetamiseks ja võimalus teisele eestkostjale üleandmiseks. Isiku paigutamist riiklikule hoolekandeteenusele ei saa lugeda eestkostja ülesannete täitmisest vabastamiseks piisavaks põhjuseks. Edasine menetluse käik
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
11. Vaidlustatud määrusega pikendas maakohus puudutatud isiku I üle seatud eestkostet ning Kuusalu valla ametiaega eestkostjana kuni 27.05.
12. Asjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik I on piiratud teovõimega ja vajab jätkuvalt eestkostet. Määruskaebuse esitanud Kuusalu vald ei ole nõus sellega, et tema määrati eestkostjaks. Kuusalu vald on seisukohal, et eestkostja ülesandeid peaks tema asemel täitma puudutatud isiku I viibimiskohajärgne omavalitsus, s.o Vaivara vald. 16.

§ 205

lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

§ 198

lg 1 kohaselt vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja 4 eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (546 SE) seletuskirja kohaselt antakse kohtule võimalus kaaluda, milline kohalik omavalitsus on isikuga kõige tugevamalt seotud.

§ 205

lg-s 3 on näidisloetelu kriteeriumitest, mis võivad abistada eestkostetava ja eestkostja seose tugevuse hindamisel, kuid igal üksikjuhtumil tuleb tugevama seose tuvastamisel lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja eestkostetava huvidest.

1. Määruskaebuse esitaja poolt esile toodud andmete kohaselt sündis puudutatud isik I XXXX. aastal XXX ning
2. aastal paigutati ta XXX. Isiku rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt saabus ta XXX XXX, kus ta kasvas ning et tema kontakt sugulastega ei ole säilinud (tl 80). Alates 01.01.2013 viibib puudutatud isik I Vaivara vallas asuvas XXX liitpuudega inimestele mõeldud ööpäevaringsel erihooldusteenusel (tl 78). Puudutatud isiku I rahvastikuregistrijärgne aadress on Eesti, Harju maakond, Kuusalu vald, XXX. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on alates
3. aastast täitnud puudutatud isiku I eestkostja kohustusi Kuusalu vald. Seega järeldub eeltoodust, et puudutatud isik I on suurema osa elust elanud Kuusalu vallas ning tema elu on vähemalt viimase kümne aasta jooksul korraldanud Kuusalu vald. Sealjuures on Kuusalu vald täitnud eestkostja ülesandeid ka ajal, mil puudutatud isik I on elanud XXX.
4. Eestkostja kohustuseks on tulenevalt

§ 206

lg-st 1 kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke huve ja hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-ja sotsiaalteenuseid. Kuusalu vald ei ole määruskaebuses põhjendanud, millisel viisil takistab vahemaa puudutatud isiku I praeguse viibimiskoha ja Kuusalu valla vahel eestkostja ülesannete täitmist. Ringkonnakohus leiab, et vahemaad eestkostja ja eestkostetava vahel ei saa käesoleval juhul pidada eestkostja kohustuste täitmisel oluliseks takistuseks, kuna suurem osa eestkostja ülesannete täitmisest (nt dokumentide vormistamine, koostöö hoolekandeasutusega) saab toimuda vahemaast sõltumatult. Eestkostetava igapäevase hoolduse tagab hoolekandeasutus, kus eestkostetav viibib. 19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et puudutatud isikul I on

§ 205lg 3 mõttes oluliselt tugevam seos Vaivara vallaga.

Ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik I viibib käesoleval ajal Vaivara valla territooriumil asuvas XXX ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel, ei anna alust määrata Vaivara valda puudutatud isiku I eestkostjaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eestkostetava huvides olukord, kus igakordse hooldekodu vahetamisega kaasneks vastavalt ka tema eestkostjaks määratud valla- või linnavalituse asendamine. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu ja asjade järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Kuusalu vald. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei ole ka rahvastikuregistri seaduse § 45 lg 3 p 2 kohaselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ega põhjenda sellest tulenevalt eestkostja vahetamist. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka Kuusalu valla eestkostja ülesannete täitmisega kaasnev suur halduskoormus.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna puudutatud isiku I eestkostjaks ei saa määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut ning kuna puudutatud isik I on praegusel hetkel tugevamalt seotud Kuusalu vallaga, siis on maakohus põhjendatult pikendanud Kuusalu 5 valla ametiaega puudutatud isiku I eeskostjana ning ringkonnakohtul puudub alus selles osas maakohtu määruse muutmiseks.
2. Lähtudes TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 3 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kuusalu valla kanda, välja arvatud puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 6