Obsah (6)

§ 432§ 430§ 428§ 168§ 150§ 661

2-15-12980 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-12980

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (hageja) ja XXX OÜ esitasid 31.08.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse (sh täiendavalt 02.09.2015), mida täpsustasid 08.09.2015, OÜ XXX(kostja) vastu tahtavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt on kostjal 13.01.2015 sõlmitud lepingutest (notari ametitegevuse raamatu nr 110, 111 ja 112) tulenev kohustus kanda kinnistusraamatusse XXX , Tallinn kinnisasja koormavad eelmärked hageja ja XXX OÜ kasuks.
2. Kohus võttis 10.09.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. 11.12.2015 määrusega kinnitas kohus XXX OÜ ja kostja poolt kohtule (01.12.2015) esitatud kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse XXX OÜ osas. Kohus selgitas mh pooltele, et kuivõrd hagiavalduses esitasid hageja ja XXX OÜ kostja vastu eraldi ühe mittevaralise nõude, siis tuli antud nõuetelt tasuda kummalgi kohtule 300 eurot, ning kuna kolmas mittevaraline nõue oli esitatud ühiselt, siis tuli antud nõudelt tasuda koos 300 eurot. Kuivõrd pärast kompromissi kinnitamist jäid kohtu menetlusse endiselt hageja nõuded kostja vastu, sh ka mittevaraline nõue, mis esitati hageja ja XXX OÜ poolt ühiselt, siis ei kuulunud kohtu hinnangul vastavalt nõudelt tasutud riigilõivust (s.o 300 eurost) pool XXX OÜ-le tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulus seega XXX OÜ-le tagastamisele üksnes riigilõiv summas 150 eurot. Nimetatud kohtumäärus jõustus 15.12.
5. 19.04.2016 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse käesolevas asjas lõpetada. Pooled palusid kohtul kompromissi ja poolte taotlused läbi vaadata ning need lahendada kirjalikus menetluses. Seejuures kinnitasid pooled, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432järgi.

Ühtlasi avaldasid ja kinnitasid pooled, et käesolev kompromiss jõustub üksnes juhul, kui Harju Maakohtu deposiitarvele (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE513300333522160001) on kostja poolt tasutud 18.04.2016 kompromissi täitmiseks 15 500 eurot selgitusega „Tsiviilasi nr 2-15-12980“. 3 2-15-12980 Pooled palusid kohtul enne kompromissi kinnitamist kontrollida ülaltoodud summa 15 500 eurot laekumise kohtu deposiitarvele ning mitte kinnitada käesolevat kompromissi enne, kui eeltoodud summa on deposiitarvele laekunud. Lisaks taotlesid pooled XXX OÜ poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o summas 300 eurot, tagastamist selliselt, et 150 eurot kantakse XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX LHV pank ja 150 eurot kantakse hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank. 5. Kohus tuvastas 19.04.2016, et kohtu deposiitarvele on 18.04.2016 laekunud kostja poolt 15 500 eurot selgitusega „Tsiviilasi nr 2-15-12980“. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse lõpetamisel jäävad poolte menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) poolte endi kanda. Ühtlasi kinnitasid pooled, et neil puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või pretensioonid üksteise suhtes seoses antud asjas kantud menetluskuludega. 11. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu summas 300 eurot tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja ja XXX OÜ poolt on kohtule (31.08.2015 ja 04.09.2015) tasutud riigilõivu kokku summas 900 eurot (vt ka 11.12.2015 määrus käesolevas tsiviilasjas, p 12). Kuivõrd kohtule esitatud hagiavalduses esitasid hageja ja XXX OÜ kostja vastu kumbki eraldi ühe mittevaralise nõude, siis tuli antud nõuetelt kummalgi tasuda kohtule 300 eurot, ning kuna kolmas 4 2-15-12980 mittevaraline nõue oli esitatud ühiselt, siis tuli hagejal ja XXX OÜ-l antud nõudelt tasuda koos 300 eurot. Kuna pärast 11.12.2015 kompromissi kinnitamise määruse jõustumist (15.12.2015) jäid kohtu menetlusse endiselt hageja nõuded kostja vastu, sh ka mittevaraline nõue, mis esitati hageja ja XXX OÜ poolt hagiga kohtule ühiselt, siis ei kuulunud vastavalt nõudelt tasutud riigilõivust (s.o 300 eurost) pool XXX OÜ-le tagastamisele ning kohus tagastas XXX OÜ-le riigilõivu vaid summas 150 eurot. Nimetatust tulenevalt kuulub seega kohtu hinnangul (

§ 150

lg 2 p 1 alusel) hagejale ja XXX OÜ-le tagastamisele veel riigilõiv summas 300 eurot. Vastavalt (19.04.2016) esitatud taotlusele tuleb riigilõiv hagejale ja XXX OÜ-le tagastada selliselt, et 150 eurot kantakse XXX OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX LHV pank ja 150 eurot kantakse hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Danske Bank. 12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5