KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-1627 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus D.K.i suhtes t

) §-st 10 ja § 59 lg 2 p-st 1 06.09.2013 korralduse nr 12.2-3/17667-1 alusel MRD Grupp OÜ perioodi august 2013 – september 2013 (k.

1. a)käibemaksu ja tööjõumaksude tasumise õigsust. MTA 15.10.2013 korralduse nr 12.2-3/17667-4 alusel laiendati äriühingu suhtes läbiviidavat kontrolli ehk asuti kontrollima käibe arvestuse õigsust ka perioodi juuni 2013 – juuli 2013 (k.
2. a)osas. Maksuhaldur tuvastas, et MRD Grupp OÜ poolt esitatud raamatupidamisdokumendid ei olnud täpsed ega usaldusväärsed. Äriühingu müügiaruanded perioodil august 2013 – september 2013 (k.
3. a)ei olnud kooskõlas sama perioodi käibedeklaratsioonidega. Ka ei kajastanud MRD Grupp OÜ raamatupidamisdokumendid täielikult äriühingu perioodi juuni 2013 – september 2013 (k.
4. a)20% määraga maksustatava käibe moodustumist. Sellel perioodil jättis äriühing MTA hinnangul deklareerimata 20% määraga maksustatavat käivet summas 84 714,98 eurot. Lisaks valesti deklareeritud käibele ei ole MRD Grupp OÜ perioodil august 2013 – september 2013 (k.
5. a)korrektselt deklareerinud sisendkäibemaksu. Perioodi august 2013 sisendkäibemaksuarvestuses kajastatud OÜ Carmus 08.08.2013 arve nr 13358 ja AS EMT arve nr B13086426455 ei ole olnud seotud MRD Grupp OÜ maksustatava käibega. OÜ Carmus arve puhul oli tegemist D.K.i isikliku sõiduauto remondiga. AS EMT arve oli tegelikult väljastatud D.K.i elukaaslasele M. R.le. Perioodil september 2013 MRD Grupp OÜ poolt kajastatud Eparts.ee OÜ arve, samuti Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Neste Eesti AS, AS LUKOIL Eesti ja AS-i Olerex arved ei olnud seotud MRD Grupp OÜ maksustatava käibega, vaid D.K.i isikliku sõiduauto kasutusega. Kuivõrd MRD Grupp OÜ rahalistest vahenditest on tasutud juhatuse liikme D.K.i ja tema elukaaslase isiklikke kulutusi, tulnuks MRD Grupp OÜ-l deklareerida perioodil august 2013 erisoodustusi ning tasuda neilt tulumaksu summas 11,19 eurot ja sotsiaalmaksu summas 17,58 eurot. Perioodi august 2013 – september 2013 (k.
6. a)tööjõumaksude osas on MRD Grupp OÜ deklareerinud makse tegelikust vähem. Maksumenetluse lõppedes määras maksuhaldur MRD Grupp OÜ-le 27.04.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/017667-34 (maksuotsus) täiendavalt tasumisele kuuluvaid maksukohustusi kogusummas 18 259,17 eurot. 2.3. Kuna MRD Grupp OÜ maksuotsusega määratud maksusummasid tasunud ei ole, siis on maksuhaldur viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid MRD Grupp OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur alustas 05.08.2015 sundtäitmistoimingutega. MTA edastas 05.08.2015 Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/366493 pangakonto arestimiseks, mille jääk oli 06.08.2015 seisuga -1,78 eurot. Samal kuupäeval edastas maksuhaldur SEB Pank AS-le korralduse nr 13-2.7/366491. MRD Grupp OÜ kontojääk SEB pangas oli 05.08.2015 seisuga 1,23 eurot. Mujal pankades äriühingul pangakontod puuduvad. Maksuhaldur seadis 25.08.2015 MRD Grupp OÜ haagisele RESPO 750M332L150 (registreerimismärk 014YJD) aresti. Viimane laekumine maksuvõla katteks on toimunud 03.02.2016 kogusummas 775,81 eurot, mille tulemusel on äriühingu maksuotsusega määratud maksuvõla jääk 15 297,44 eurot. MRD Grupp OÜ on viimati käivet deklareerinud perioodi juuni 2015 eest ning töötasu väljamakseid perioodi aprill 2015 eest. Arvestades, et MRD Grupp OÜ pole enam kui 6 kuu jooksul deklareerinud käivet, on alust arvata, et äriühingul ei ole oodata varalise seisu paranemist, mille arvelt tasuda maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksu summas 15 297,44 eurot ega põhivõlalt arvestatud intressi. MRD Grupp OÜ-l puudub registervara, va haagis, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 96lg-s 5 sätestatud alus juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse väljastamiseks.

2.4. MRD Grupp OÜ-le maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustus, mis on äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud D.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal MRD Grupp OÜ valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise tulemusel. Vastutusmenetluse võimaliku 2

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Seetõttu on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks seadusest tulenev D.K.i solidaarne vastutus MRD Grupp OÜ maksuvõla eest summas 15 297,44 eurot, millele lisandub põhivõlalt arvestatud intress. 2.

1. Maksukohustuslase registrist nähtub, et D.K.ile on viimati tehtud väljamakseid äriühingust MRD Grupp OÜ augustis 2013 summas 330 eurot (bruto). Muud tulud D.K.il maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad. D.K.il on käesoleva taotluse esitamise seisuga üks alaealine laps. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. MRD Grupp OÜ maksuarvestuses ebaõigete andmete kajastamine on oma iseloomult tahtlik tegu ning iseloomustab D.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Eelnimetatud suhtumist kinnitab ka D.K.i käitumine maksumenetluses, s.o dokumentide puudulik ja moonutatud kujul esitamine ning osade dokumentide esitamata jätmine. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib D.K. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võib ta oma vara võõrandada. 2.
2. D.K.i ainuomandis on kinnistu xxxxx ehk maatulundusmaa aadressil xxxxx pindalaga 4462 m2 (hinnanguline turuväärtus 60 683,20 eurot) ja samal aadressil asuv elamumaa pindalaga 951 m2 (hinnanguline turuväärtus 16 071,90 eurot). D.K.i kaasomandis on 3857/7323 (52,67%) elamukrundist nr 68 (elamumaa aadressil xxxxxxxx). D.K.ile kuuluvale mõttelisele osale on aga seatud hüpoteek summas 158 500,89 eurot (2 480 000 EEK) Danske Bank AS kasuks. Maksuhalduril ei olnud võimalik hinnata nimetatud kinnistu võimalikku turuväärtust, kuivõrd city24.ee otsing ei andnud tulemusi. D.K.i ainuomandis on mootorratas DUCATI Monster S4 2002.a (registreerimismärk xxxx). Maksuhalduril ei olnud võimalik selle turuväärtust hinnata, kuivõrd auto24.ee otsing ei andnud tulemusi. Võttes arvesse D.K.i igakuiseid sissetulekuid ning asjaolu, et isikul on ülalpeetavaid, on mõistlik seada kohtulik hüpoteek xxxxx kinnistule. Arvestades nõude suurust (maksusumma 15 297,44 eurot + intress 10 866,04 eurot) ja lisanduda võivaid täitekulusid (summas 7840,52 eurot) on põhjendatud seada kinnistule xxxxx aadressil xxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx) kohtulik hüpoteek summas 33 397,59 eurot KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
4. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 8. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 9. Taotluse kohaselt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega D.K.i suhtes vastutusmenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele summas 15 297,44 eurot (maksuvõla jääk), millele lisandub intress summas 10 866,04 eurot. (

§ 96lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa-taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on juba läbi viinud MRD Grupp OÜ maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks menetluse ja andnud 25.03.2015 maksukohustust suurendava maksuotsuse (tl 10–15). MRD Grupp OÜ on nimetatud maksuotsuse Tallinna Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-15-1834), kuid halduskohus jättis kaebuse 15.01.2016 otsusega rahuldamata ning nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Seega on maksuotsus kehtiv ja õiguspärane. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. MRD Grupp OÜ maksukohustus on maksuhalduri hinnangul tekkinud D.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal MRD Grupp OÜ valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise tulemusel. D.K., olles MRD Grupp OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning D.K.i vastutus äriühingu maksuvõla eest. Maksusumma määramine ei ole aegunud, sest maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise 4

§ 98lg 1, § 96 lg 5).

Maksuhaldur leiab, et MRD Grupp OÜ maksustatava käibe mittedeklareerimine toimus eelkõige sissetulnud sularaha käibe varjamise teel. Käibe varjamine on olemuslikult tahtlik tegu. Samuti eksisteerib MRD Grupp OÜ äriühinguna jätkuvalt ning maksuhaldur on näidanud, et tal ei ole õnnestunud äriühingu varade arvelt maksuvõlga rohkem kui kolme kuu jooksul täita (

§ 96lg 5).

Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 10.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et D.K.i eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda raskeks või ka võimatuks. Hilisema sundtäitmise raskusele või võimatusele viitab käesolevaks hetkeks jõustunud maksuotsusega tuvastatu, mille kohaselt on MRD Grupp OÜ esitanud valeandmetega maksudeklaratsioone, varjates mh olulises ulatuses nimetatud äriühingu sularaha käivet. Samuti on maksuhaldur näidanud, et MRD Grupp OÜ seadusliku esindajana ei ole D.K. korrektselt täitnud kaasaaitamiskohustust (

§ 56

) ning raamatupidamisarvestuse pidamise kohustust (

§ 57). D.K.

ei esitanud maksuhaldurile MRD Grupp OÜ perioodi 01.06.2013 – 17.07.2013 osas kassaprogrammi väljatrükki ega muid sularahakäibe algdokumente. Väidetavalt oli nimetatud perioodi kassa algdokumentideks juhatuse liikme D.K.i enda ütlused, mida ta raamatupidajale edastas. Samas ei osanud D.K. selgitada raamatupidajale edastatud andmete kujunemist. Samuti keeldus D.K. MRD Grupp OÜ tegevuskohas 18.09.2013 läbi viidud vaatluse käigus maksuhaldurile kassaprogrammist väljatrüki tegemisest. Perioodi september 2013 osas ei olnud maksuhalduril aga võimalik kontrollida käibe moodustumist, kuivõrd D.K. ei esitanud kassa algdokumente, vaid esitas käsitsi koostatud müügikäibe arvestuse (väidetavalt oli kassaprogrammi server katki). Arvestades jõustunud maksuotsusega määratud täiendavat maksusummat, saab asuda seisukohale, et D.K. püüdis oma tegevusega varjata MRD Grupp OÜ õigusvastast tegevust ning takistada maksuhalduril seadusekohase maksusumma kindlaksmääramist. Kohus leiab, et D.K.i poolt MRD Grupp OÜ nimel andmete puudulik esitamine, algdokumentide esitamata jätmine ning keeldumine maksuhaldurile andmete avaldamisest näitab D.K.i ükskõikset suhtumist avalik-õiguslike kohustuste korrektsesse täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. 11. Põhjendatud on kohtuliku hüpoteegi seadmine D.K.ile kuuluvale kinnistule xxxxxx aadressil xxxxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), sest D.K.il pole maksuhaldurile ega kohtule teadaolevalt muud vara, mille arvelt nõuet täita. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud ning taotletavad täitetoimingud ei koorma maksukohustuslast ebaproportsionaalselt. 12. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 33 975,59 eurot või deposiiti kandmise korral 26 135,07 eurot. 13. Kohus leiab, et MTA näidatud 7840,52 eurot täitekuludeks ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks 4670,78 eurot, millest 2352,16 eurot moodustab tasu kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 8 alusel (9% nõude summast), 2302,65 eurot KTS § 45 lg 1 alusel (3 % vara müügist) ja 15,97 5