§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Hageja väitel ei ole kostja tütart üleval pidanud ega ole alates 2015.a. juunist ka lapsega suhelnud. Seepärast hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.juulist 2015.a. Kasvavale lapsele oleks vaja huvialalist tegevust, paraku ei suuda ema piiratud materiaalsete võimaluste tõttu seda lapsele tagada. Samal ajal XXX saab endale lubada nii reisimist kui sportimist. Kostja seisukoht on, et last on kasvatanud ja ülal pidanud mõlemad vanemad. Laps on regulaarselt viibinud ka kostja juures. Sel põhjusel ei ole lapse ema kolme aasta jooksul nõudnud elatist. Hageja esindaja on omaks võtnud, et perioodil 2015.a. märtsist mai lõpuni elas tütar tõesti mõlema vanema juures ning seetõttu ta nimetatud perioodi eest elatist ei nõua. Lapse isa on esitanud Krediidipangast oma konto väljavõtted perioodi 01.04.2015-31.05.2015 ja Swedbank pangakonto väljavõtted perioodi 01.05.2015 – 27.10.2015 kohta (tl 25- 38). Kostja ei ole viidanud, mida ta väljavõttega tõendada soovib. Väljavõttest nähtub, et kostja on 11.oktoobril 2015.a. ostnud 10 euro eest nukuteatri pileti (piletid), järgmisel päeval kinos kulutanud 7.70, 20.mail 2015.a. tasunud tütre eest kooli 4 eurot ja 11.juunil tütre klassiraha 60 eurot. On esitanud ühe EMT arve (tl 19), mille on ülekandega tasunud 12.oktoobril 2015.a. ja väidetavalt arve sisaldab ka tütre telefoni kulusid s.o. 9 eurot. Kostja on esitanud 48-eurose arve, millest nähtub, et tegemist on lapse treeningute eest tasumisega veebruaris 2016.a. Maksmist dokumentidest ei nähtu, kuid kuna arvele on märgitud maksjaks XXX, siis kohus eeldab, et maksja on selle ka tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX ei ole tõendanud, et ta oleks tütart üleval pidanud lapse emaga võrdses ulatuses. Pigem on isa teinud kulutusi lapsele juhuslike ühekordsete minimaalsete summadena, millega last kasvataval vanemal ei ole võimalik arvestada lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel. Kostja väidet, et XXX ei ole tõendanud lapse vajadusi, kohus ei arvesta. Hageja on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Sellisel juhul ei ole kohtule vaja tõendada lapse vajadusi, seda on teinud seadusandja määrates kindlaks rahasumma, mis katab lapse minimaalsed vajadused. Üldteada asjaolud on kulutused toitumisele, riietusele, hügieenitarvetele, ravimitele, koolitarvetele jne. mida ei ole samuti vaja tõendada. On positiivne asjaolu, kui isa on oma lapsele ostnud koolikoti ja pinali, kuid seda ei saa lugeda lapse regulaarseks ülalpidamiseks, samuti ei saa selleks pidada ka juhusliku taskuraha andmist lapsele. Perekonnaseaduse (
) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 4
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. XXX nõuetekohast palgatõendit kohtule esitanud ei ole, seda vaatamata kohtu nõudmisele. Kontode väljavõtetest nähtuvalt on kostja arvele töötasuna igakuiselt kantud 996-1012 eurot. Regulaarsed igakuised väljaminekud on XXX, summad on vahemikus 610-668 eurot. Arvestades kostja väiteid, on eeldatavalt tegemist korteri üüritasuga. 12.05.2015.a. on kostja kontole tehtud sularaha sissemakse 700 eurot ja 15.09.2015.a. on XXX teinud 300 eurose ülekande iseendale, maksnud ülekande teenustasu 0.38 eurot, mis tähendab, et ülekantud summa laekus tema arvele mõnes teises pangas. Seega on kostjal ka arveid teistes pankades, mida ta kohtule avaldanud ei ole. Kostja on taotlenud kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et sõitis kaheks nädalaks puhkusele Taisse. Järelikult on kostja materiaalne olukord selline, mis võimaldab kaugeid puhkusereise.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid asjaolud, mis põhistaksid elatise väljamõistmist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Hageja ei ole suutnud tõendada kostja tegelikke sissetulekuid, kuid kohtu hinnangul on kostja näol tegemist tööjõulise mehega, kes ei ole seni teinud kõike temast olenevat, et kindlustada oma ainsa alaealise lapse eluvajadustele vastav ülalpidamine. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.07.2015.a. Kostja sellele nõudele vastuväiteid ei ole esitanud, ega ole ka tõendanud, et pärast nimetatud kuupäeva oleks ta täitnud lapse ülalpidamiskohustust vajalikul määral. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning elatis kuulub väljamõistmisele hageja poolt taotletud ajast. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.