Obsah (24)

§ 126§ 180§ 182§ 4081§ 124§ 1266§ 89§ 66§ 45§ 33§ 217§ 38§ 41§ 310§ 175§ 179§ 43§ 224§ 178§ 176§ 187§ 312§ 313§ 408

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 20. oktoober 2015 Kriminaalasja number nr 1-15-1618 (kohtueelses menetluses nr 1428400

) §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada X.X KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada X.X KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1 KarS § 64 lg 1 alusel mõista X.X.le liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda X.X.le vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 27.10.2014. a. X.X.le kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: 1. X.X. elukohas toimunud läbiotsimiselt kaasa võetud kolm padrunit ning padruni kest (hoiul Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna relvaruumis)

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

2. X.X. seljakotist leitud padrunikestad (asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis)

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

3. X.X.lt kinnipidamisel ära võetud padrun (asub Lõuna prefektuuri relvahoidlas)

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

1. 16.04.
2. a X.X. koolikotist leitud noalaadne ese

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

5. 3 padrunit, 3 kuuli ja 2 kuuliosa (asuvad Lõuna prefektuuris)

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

6. Revolver Amadeo Rossi (asub Lõuna prefektuuris)

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada eseme omanikule tsiviilkostja X.X.le (isikukood xxxxxxxxxxx). 7. X.X.lt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Sony C1505 Xperia (imei 352640062180572)

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada eseme omanikule süüdistatav X.X.le.

8. Kriminaalmenetluse käigus kohtueelses menetluses omanikule ja seaduslikule valdajale tagastatud esemed jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel esemete omaniku ja seadusliku valdaja omandisse ja käsutusse.

Jätta kriminaalasja juurde järgmised salvestised:

1. DVD plaat, millel 27.10.2014 Viljandi Paalalinna kooli klassiruumis nr 204 tehtud sündmuskoha vaatluse video.
2. CD plaat, millel X.X. e-posti konto xxxxxxx@xxx.xx koopia.
3. CD plaat, millel X.X. Facebooki konto arhiiv. Rahuldada kannatanu X.X.i tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista võlaõigusseaduse §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p 1 alusel süüdimõistetult X.X.lt (isikukood xxxxxxxxxxx ja tsiviilkostjalt X.X.lt (isikukood xxxxxxxxxxx ) solidaarselt 5000 (viis tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitisena kannatanu X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx ) kasuks. Rahuldada kannatanu X.X.i tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista võlaõigusseaduse §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p 1 alusel süüdimõistetult X.X.lt (ik xxxxxxxxxxx ) ja tsiviilkostjalt X.X.lt (isikukood xxxxxxxxxxx ) solidaarselt 5000 (viis tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitisena kannatanu X.X. (isikukood xxxxxxxxxxx ) kasuks. Kriminaalmenetluse kulude osas:

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava menetluskuludest riigi kanda sundrahast (975-st eurost) 325 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust (6816,16-st eurost) 2616 eurot 16 senti ja kohtupsühholoogia-psühhiaatria ekspertiisi tasust (5347-st eurost) 1547 eurot, kuna alaealisel süüdistataval puudub sissetulek ja ta on ülalpeetav. 2

§-de 180 lg 1, 3 ja 188 alusel välja mõista alaealise süüdistatava X.X. vanemalt X.X.lt (isikukood xxxxxxxxxxx ) riigi tuludesse menetluskuludena: sundraha 650 (kuussada viiskümmend) eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasu 4200 (neli tuhat kakssada) eurot, kohtupsühholoogiapsühhiaatria ekspertiisitasu 3800 (kolm tuhat kaheksasada) eurot, surnu ekspertiisitasu 250 (kakssada viiskümmend) eurot, toimikust koopia tegemise kulu 1 (üks) euro, tunnistajale makstud sõidukulu 5 (viis) eurot 20 senti. Määrata

§ 180

lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud 8906 (kaheksa tuhat üheksasada kuus) eurot 20 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot 19 senti tasumistähtaeg on kuu 30. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdistatava vanem X.X on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel.

§ 182lg 3 ja Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt jaotada tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad menetluskulud ja jätta need täielikult menetluskulusid kandnud poolte s.o kannatanute, süüdistatava ja tsiviilkostja endi kanda. Tsiviilkostjal X.X.l (isikukood xxxxxxxxxxx) hüvitada riigile täielikult riigi õigusabi korras esindaja osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud s.o kokku 2884 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot 80 senti igakuiste võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 240 eurot 40 senti tasumistähtaeg on kuu 30. kuupäev. Juhul, kui tsiviilkostja X.X ei pea menetluskulude tasumisel kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Ositi täitmiseks määratud riigi õigusabi tasu ja kulud loetakse täidetuks ja otsust kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui tsiviilkostja on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Rahuldada vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 3446,40 eurot (s.h käibemaks 574,40 eurot) advokaat Mihkel Gaveri süüdimõistetu X.X. kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaadi abi Birgit Sisaski kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 2884,80 eurot (s.h käibemaks 480,80 eurot) advokaat Birgit Sisaski tsiviilkostja X.X. esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel

§ 4081

lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu, kannatanute, tunnistajate ja teiste isikute elukohti ning süüdimõistetu, kannatanute, tunnistajate ja teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärkidega. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis

1. novembril
2. a alates kella 15.00-st. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
3. Süüdistuse sisu X.Xu süüdistatakse selles, et tema
4. oktoobri 2014 hommikul võttis oma elukohast xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx vanemate tuppa, pesukappi peidetud relvakapi võtme ning avas sellega samas toas oleva relvakapi, kus võttis vastavat relvaluba omamata isa X.X.le kuuluva revolvri Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special ning toimetas tulirelva koos padrunitega enda koolikotis Viljandisse Paala tee 46 asuvasse Viljandi Paalalinna Kooli, kus kandis endaga kaasas relva ja padruneid kuni umbes kella 13.55, kui kasutas klassiruumis nr 204 isale kuuluvat revolvrit Amadeo Rossi-851 ja selle padruneid ning tulistas korduvalt õpetaja X.Xit. Oma eelkirjeldatud tegevusega rikkus X.X Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt annab õiguse tulirelva ja selle laskemoona käidelda füüsilise isiku relvaluba ning Relvaseaduse § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani X.X toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse X.Xu selles, et tema olles
5. oktoobri 2014 hommikul võtnud kodust kaasa isa X.X.le kuuluva tulirelva, revolvri Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special, tulistas kella 13.55 paiku Viljandi linnas Paala tee 46 asuvas Viljandi Paalalinna Koolis klassiruumis nr 204 tapmise eesmärgil revolvrist Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 klassi ees seisnud õpetaja X.Xi suunas kuus lasku. Laskudest tabas üks X.Xit pähe, 1 rindkeresse ja 1 kõhtu. Õpetaja X.X suri X.X. poolt tekitatud vigastuste tõttu sündmuskohal. X.Xi surma põhjuseks on xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx . Teise inimese tapmisega pani X.X toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo asjaolud süüdistusaktis toodud andmetel:
6. oktoobri 2014 hommikul läks X.X oma elukohas xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx vanemate tuppa otsima isa relvakapi võtit selleks, et kapist võtta kooli kaasa isa 4 tulirelv. Ta leidis võtme pesukapist, avas sellega samas toas oleva relvakapi ning võttis sealt revolvri Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special. Ta pani relva ja padrunid koolikotti ning võttis kaasa Viljandis Paala tee 46 asuvasse Viljandi Paalalinna Kooli. 27.10.2014 algas kell 13:20 klassis nr 204 saksa keele tund. Selles tunnis olid 9 klassi õpilased X.X, X-X. X, X. X, X. X ja X.X ning saksa keele õpetaja X. X. Tund oli rahulik, ühtegi konflikti ei olnud. X.X tõusis ootamatult püsti, tal oli käes varem kodust kaasa võetud relv, millest tulistas klassi ees seisnud õpetajat X.Xit. X.X tulistas õpetaja suunas 6 lasku, millest 1 lask tabas X.Xit pähe, 1 rindkeresse ja 1 kõhtu. Õpetaja X. X suri X.X. poolt tekitatud vigastuste tõttu sündmuskohal.
7. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 2.
8. X.X.le esitatud süüdistus tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises KarS § 418 lg 1 järgi KarS § 418 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Tulirelva ja laskemoona käitlemine seisneb relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 ja § 21 lg 2 kohaselt nimetatud asjade valmistamises, müügis, soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, hooldamises, kandmises, edasitoimetamises, veos, sisseveos, väljaveos, võõrandamises, pärimises, leidmises ja hävitamises ning relvade parandamises, ümbertegemises, laskekõlbmatuks muutmises, lammutamises ja laenutamises. Relvaseaduse (RelvS) § 34 lg 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 49 kohaselt relvakandmise all mõistetakse relvaseaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. RelvS § 50 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Süüdistatav X.X on kohtuistungil ennast temale esitatud süüdistuses tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises KarS § 418 lg 1 järgi täielikult süüdi tunnistanud. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatava puhul tegemist alaealise isikuga, kes süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal 27.10.2014 oli XX-aastane. Süüdistatava X.X. ütlustest (III kd tl 200-223) nähtub, et enne kuriteos kahtlustatavana kinnipidamist 27.10.2014 elas ta xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx asuvas xxxxx talus koos vanemate X. X ja X.X.ga ning venna X. Xga. Süüdistatavale oli teada, et tema kodus on relv – revolver. Ta ei mäleta, millal see osteti, kuid ta teadis, et relv paiknes kuni 27.10.2014 vanemate magamistoas asuvasse peeglikappi ehitatud relvakapis. Ta oli seda relva varem näinud – see oli siis, kui tema isa X.X relva puhastas ja ühel korral on ta relvast ka tulistanud. Relvast tulistamine toimus 2012 sügisel ühes karjääris vastu liivaseina. Isa hoidis kahe käega kinni relva käepidemest ja tema vajutas päästikule. Süüdistatav peab võimalikuks, et on relva puudutanud ka sel ajal, kui isa relva puhastas. Süüdistatav kinnitas, et tema teada relvakapp oli lukustatav. 5 Süüdistatava ütlused tema kodus olnud relvast ja selle asukohast on kooskõlas tema isa X.X. (tsiviilkostja) ja ema X. X (tunnistaja) ja venna X.X (tunnistaja) poolt antud ütlustega (III kd tl 190200). Tsiviilkostja X.X on kohtuistungil andnud ütlusi (III tl 120-129), mille kohaselt ta hankis relva 90-ndatel aastatel, tegemist on käsitulirelvaga Rossi, revolvertüüpi, trumliga, 6-lasuline. Relva jaoks oli laskemoona ligi 50 ühikut. Relva ja padruneid hoidis ta oma magamistoas olevas raudkapis, mis omakorda asus peeglikapi sees varjatult. Relvakapp oli lukustatav. Relvakapil oli üks võti ja seda hoiti riidekapis peidetult. Relvakapis hoiti lisaks relvale ja laskemoonale ka majadokumente ning abikaasa X. X kuldehteid. Võtme asukohta teadis abikaasa X. X. Tsiviilkostja X.X kinnitusel ei pruukinud tema relvakapi võtme asukohta teada, kuna peale seda, kui abikaasa käis ehete juures, siis oli tal komme panna võti alati uue koha peale ja keskmiselt kahe nädala järel muutus relvakapi võtme asukoht. Laskemoona hoiti relvakapis eraldi lukustatavas sahtlis, mille võti asus relvakapis dokumentide vahel peidetult. Enne 27.10.2014 sündmust oli relvakapi võti peidetud abikaasa X. X poolt. Tunnistaja X. X (III kd tl 149-159) andis relva ning relvakapi võtme asukoha kohta samasuguseid ütlusi, kinnitades, et relvakappi avasid nad koos abikaasaga ning peale relvakapi avamist pandi võti uude asukohta. Tunnistaja ütlustel peale relvakapi sulgemist andis abikaasa X.X võtme tema kätte ja tema pani võtme ära, s.o peitis võtme riidekappi riiete alla. Temal oli juurdepääs ka padrunitele, kuna padrunisahtlis hoiti tema ehteid. Juurdepääs relvakapile oli temale tagatud üksinda. Süüdistatav X.X on oma ütlustes (III kd tl 200-223) kirjeldanud, kuidas ta sai tema kodus (xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx) hoitud relva (revolvri) ja laskemoona (padrunid) enda valdusesse. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt läks ta 27.10.2014.a hommikul kella 7 paiku vanemate magamistuppa ja otsis seal relvakapi võtit, kuna selle asukoht vanemate toas tundus temale loogiline. Otsides võtit natuke aega, leidis ta relvakapi võtme riidekapist riiete alt. Relvakapis oli relv ja dokumendid. Dokumentide alt oli näha teist võtit, millega ta sai lahti laskemoona sahtli. Ta võttis relvakapist relva ja mõned padrunid. Relva pani endale põue peitu ja padrunid taskusse. Relva võttis ta selleks kaasa, et ta tahtis saksa keele õpetaja X.Xi tappa. Seejärel läks ta kooli. Relva laadis ta enne saksa keele tundi kooli wc-s. Enne saksa keele tundi näitas ta relva klassikaaslastele. Saksa keele tund algas kella ühe paiku ja ta tegi saksa keele tunni lõpus õpetaja suunas relvast 6 lasku. Kui ta tulistamise lõpetas, oli õpetaja pikali klassi ees maas. Hetkel, kui ta õpetajat tulistas, oli klassis temaga koos kokku 5 last. Süüdistatava ütlused selles, et ta
9. oktoobril 2014 koolis olles kodust kaasavõetud relva oma klassikaaslastele näitas, haakuvad tunnistajate X. Xi ja X. X ütlustega. X. Xi ütlustest nähtuvalt X.X näitas temale ja X. Xle relva ja see toimus klassiruumis enne saksa keele tundi (III kd tl 135). X.X hoidis relva vöö vahel ning peale relva näitamist pani selle vöö vahele tagasi. Samasuguseid ütlusi on andnud ka tunnistaja X. X (III kd tl 143). Tunnistajate X. Xi (III kd tl 133) ja X.X.iütlustest (III kd tl 163) nähtub, et õpetaja X.Xi tunnid toimusid klassiruumis nr
10. Vaidlust ei ole asjaolus, et 27.10.2014 viibisid Paalalinna Koolis saksa keele tunnis lisaks X.X.le tema klassikaaslased -
11. klassi õpilased X.X, X. X, X. X ja X-X. X, eelmärgitu on tõendatud nii süüdistatava kui ka tunnistajate X.Xi , X. X, X. Xi ja X-X. X ütlustega. Süüdistatava ütlused selles, et ta 27.10.2014 koolis saksa keele tunnis õpetaja X.Xit korduvalt tulistas, kinnitavad ka tunnistajate X. Xi, X. X, X.Xi ning X-X. X ütlused. 6 Tunnistajate X. Xi, X. X ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et peale õpetaja X.Xi tulistamist hakkas X.X uuesti relva laadima ning pärast laadimist pani relva laua peale. Tunnistaja X.X ütlustest nähtuvalt, pärast õpetaja X.Xi klassis toimunud tulistamist nägi ta õpetajat lamamas klassi ees ja tundis püssirohu lõhna. Ta võttis relva X eest laua pealt ja viis kaugemale, et oleks ohutu (III kd tl 165-170). Sündmuskoha vaatlusprotokollist 27.10.2014 (I kd tl 135-167) nähtub, et Viljandi, Paala tee 46 Viljandi Paalalinna Kooli klassiruumis nr 204 on leitud põrandal padrunikestad - 2 tk (fotod nr 2426) ning laual revolver AMADEO ROSSIS.A., revolvri relvaraual kiri M851 .38SPL ning revolvri raamil kiri MADE IN BRAZIL ja seeria nr J 143416 (fotod nr 30-33). Relva trumlis on 1 padrun ning relva juures asetseb veel 2 padrunit (foto 31, 34-35) ning nähtub padrunite põhjatähistus. Kohtuistungil on uuritud relvaluba (II kd tl 1), mis tõendab, et Viljandi Paalalinna Kooli klassist nr 204 leitud relv kuulub süüdistatava X.X. isale X.X.le (s.o tsiviilkostjale) ning tegemist on enese ja oma vara kaitseks mõeldud tulirelvaga. Relvaloalt nähtub tulirelva mark: Rossi-851, kaliiber: 38 Special, relvanumber: J
12. Kohus leiab, et süüdistataval X.X.l puudus süüdistuses kirjeldatud teo toimumise ajal kodust kaasavõetud tulirelva – revolver Amadeo ROSSI -851 valdamiseks, kaasaskandmiseks ja edasitoimetamiseks relvaluba või relvakandmisluba. Eelmärgitu on tõendatud ainuüksi asjaoluga, et süüdistuses kirjeldatud ajal 27.10.2014 ajal oli süüdistatav 15-aastane, seega puudus temal relvaloa v. relvakandmisloa saamiseks nõutav vanus. Relvaseaduse § 29 lg 1 p 2 kohaselt võib revolvrit turvalisuse tagamiseks soetada, omada ja vallata vähemalt 21-aastane isik (Eesti kodanik) ja relvaloa saamiseks peab füüsiline isik Eesti kodanikuna vastama RelvS §-s 29 sätestatud tingimustele. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (I kd tl 183-184) nähtub, et X.X on kinnipeetud 27.10.2014 ja tema juurest on leitud lisaks mobiiltelefonile Sony Xperia ka 1 padrun. Kohus on uurinud kohtuistungil dokumendina asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 185-186), milles on kajastatud asitõendi s.o padruni vaatlemine, milline leiti süüdistatava X.X taskust kahtlustatavana kinnipidamisel 27.10.
13. Padrun on asitõendi vaatlusprotokolli andmetel kollakat värvi metallist pealispinnaga ja silindrikujuline. Padruni üldpikkus 29 mm. Hülsi põhjal ringjalt markeering S&B 38 SPECIAL O-. Kohtu hinnangul X.X.lt kinnipidamisel ära võetud padruni kui asitõendi vaatlusprotokoll tõendab laskemoona ebaseaduslikku edasitoimetamist ja kandmist. Süüdistatava ning tunnistajate X.Xi ja X.X ütlustest nähtub, et pärast õpetaja X.Xi tulistamist laadis süüdistatav uuesti relva. Tunnistaja X. Xi ütlustel läks X.X tulistamise lõpetamisel õpetaja laua juurde ja vaatas kas õpetaja on surnud, siis võttis taskust tikutopsi, võttis tühjad kuulid relvast välja ja pani uued asemele. X.X. seljakoti kui asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, millised esemed olid 27.10.
14. a X.X. koolikotis (I kd 183-184). Eelmärgitud tõendist nähtub, et X.X. koolikotis oli tikutops, milles 4 padruni kestad kirjega „Sj&B 38 SPECIAL“. Seega, võttes arvesse süüdistatava X.X. ütlusi ja tunnistajate X.X ja X.Xi ütlusi, saab järeldada, et tegemist on padrunikestadega, millised võttis X.X relvast välja vahetult pärast X.Xi tulistamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et X.X käitles ebaseaduslikult tulirelva - revolvrit Amadeo ROSSI -851 ja laskemoona s.o 9 padrunit, kui ta
15. oktoobri 2014 hommikul võttis oma elukohast xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx vanemate tuppa, riidekappi peidetud relvakapi võtme ning avas sellega samas toas oleva relvakapi, kust võttis vastavat relvaluba omamata isa X.X.le kuuluva tulirelva - revolver Amadeo ROSSI -851 seerianumbriga 7 J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special ning toimetas tulirelva koos padrunitega Viljandisse Paala tee 46 asuvasse Viljandi Paalalinna Kooli, kus kandis endaga kaasas relva ja padruneid kuni umbes kella 13.55, kui kasutas klassiruumis nr 204 isale kuuluvat revolvrit Amadeo Rossi-851 ja selle padruneid ning tulistas korduvalt õpetaja X.Xit. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus X.X Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt annab õiguse tulirelva ja selle laskemoona käidelda füüsilise isiku relvaluba ning Relvaseaduse § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. X.X.l puudus tulirelva ja selle laskemoona käitlemiseks – s.o relva kandmiseks füüsilise isiku relvaluba v. relvakandmisluba. Eelmärgitud tegevusega realiseeris X.X KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse teokooseisu. Kaitsja on avaldanud kohtuvaidluses seisukoha, et kriminaalasjas oli vajalik tulirelva ekspertiisi tegemine tuvastamaks asjaolu, kas tegemist oli tulirelvaga. Samuti viitab kaitsja asjaolule, et kohtuistungil relva ei vaadeldud. Eeltoodud põhjustel leiab kaitsja, et on välistatud süüdistatava karistamine KarS § 418 lg 1 kohaselt lõpule viidud teo eest, ilmselt on vajalik kontrollida ehk võib süüdistatava tegevus vastata kuriteokatse tunnustele, kuivõrd subjektiivne külg siiski esineb. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga käesolevas kriminaalasjas tulirelva ekspertiisi ja relva vaatluse vajalikkuse kohta, kuna asjas olemasolevate tõenditega on tuvastatud, et sündmuskoha vaatlusel leitud relva Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 puhul on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga RelvS § 19 lg 1 p 5 mõttes. Kohus märgib tõenditena 27.10.2014 sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 135-167), milles on relva vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, relva on fotografeeritud, fotodelt 31-33 nähtuvad relva identifitseerimiseks vajalikud tunnused ja andmed. Kohus viitab

§ 124

lg-le 2, mille kohaselt tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks vaatlus üksnes juhul, kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud. Kohus leiab, et olukorras kui uurimistoimingu protokollis, antud juhul - sündmuskoha vaatlusprotokollis, on relva üksikasjalikult kirjeldatud, ei olnud vajalik asitõendi tunnuste talletamiseks vaatlust korraldada. Kohus on kohtuistungil eelviidatud sündmuskoha vaatlusprotokolli avaldanud. Tsiviilkostja X.X. ütlustest ja toimikus olevast relvaloast (II kd tl 1), nähtub, et tegemist on enese ja oma vara kaitseks mõeldud tulirelvaga ning relvaga, mis on sündmuskohalt leitud. Tulirelva ekspertiisi läbiviimise vajadus puudub, kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et tegemist on laskekõlbuliku relvaga, millest on süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas tulistatud kannatanu X.Xit. Eelmärgitud asjaolud on tõendatud nii tunnistajate X, X, X, ja X ütlustega kui ka süüdistatava enda ütlustega, millest nähtuvalt tulistas ta kooli kaasavõetud ja isale kuuluva revolvriga õpetaja X.Xit. Sellest, et tegemist oli laskekõlbuliku tulirelvaga, annavad tunnistust veel ka kannatanul X.Xil tuvastatud laskevigastused, millised leidsid tõendamist kohtuistungil avaldatud sündmuskoha vaatlusprotokolli-, kiirabikaarti- (I kd tl 187) ning surnuekspertiisi aktiga (I kd tl 188-204). Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 418 lg 1 koosseis tahtlust. Kohus leiab, et X.X on KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo subjektiivse teokoosseisu realiseerinud KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. Seadnud enesele eesmärgiks õpetaja X.Xi tapmise tegutses X.X 27.10.2014 hommikul relva saamiseks eesmärgipäraselt, otsides vanemate magamistoast relvakapi võtit, et saada enda valdusse isale X.X.le kuuluv tulirelv revolver Amadeo ROSSI-851, kuigi ta oli teadlik, et temal puudub seadusega tagatud õigus relva ja laskemoona võtmiseks, hoidmiseks ja kandmiseks. Saades isale X.X.le kuuluva tulirelva ja padrunid enda valdusse, jätkas süüdistatav relva ja laskemoona 8 käitlemist vastavalt oma teoplaanile ja kandis tulirelva ja padruneid endaga kaasas kuni hetkeni, mil ta asus relva kasutama tulistades korduvalt õpetaja X.Xit. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 2.

1. X.X.le esitatud süüdistus X.Xi tapmises KarS § 113 järgi KarS § 113 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tapmise eest. Tapmine on materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Süüdistatav X.X on end temale esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi täielikult süüdi tunnistanud. X.X. ütlustest (III kd tl 200-223) nähtuvalt võttis ta
2. oktoobri 2014 hommikul kodust kooli kaasa oma isa X.X.le kuuluva tulirelva – revolvri. Relva võttis ta selleks, et koolis saksa keele õpetaja X. X ära tappa. Relva pani endale põue ja padrunid taskusse. Mõte saksa keele õpetaja tappa tekkis tal sama päeva s.o 27.10.2014 hommikul, kuid saksa keele õpetaja tapmisest oli ta mõelnud naljaga pooleks ka varem. Saksa keele tund oli kuues tund ja algas kella ühe paiku. Hetkel, kui saksa keele õpetaja X. X seisis tahvli ees ja kirjutas tahvlile, tõusis X.X püsti ning tulistas revolvrist õpetajat. Õpetaja X. X oli sel hetkel X.X. poole seljaga. X.X suunas relva õpetaja poole ja vajutas päästikule. Ta tegi õpetaja suunas 6 lasku. Tulistamise lõpetas siis, kui relv sai tühjaks. Kui ta tulistamise lõpetas, oli õpetaja pikali maas klassi ees. Õpetaja X.Xi tulistamine leidis aset saksa keele tunni lõpus. X.X kinnitas kohtule, et kui ta tulistas õpetajat, siis oli tema eesmärgiks õpetaja tapmine (III kd tl 220). Süüdistatava ütlused õpetaja X.Xi tulirelvast tulistamises on kooskõlas tema tunnistajana ülekuulatud klassikaaslaste X.Xi, X. Xi, X-X. X ja X. X ütlustega. Eelmärgitud isikute ütlustest nähtuvalt õppisid nad 2014.a sügisel Viljandi Paalalinna koolis 9.A klassis. Tunnistaja X.X on oma ütlustes kirjeldanud sündmust järgnevalt: 27.10.2014 toimus saksa keele tund ja tunnis olid tema, X. X, X-X. X, X. X ja X.X. Tunnis oli tavaline õhkkond, õpilased õppisid ning tunnistaja ei mäleta, et klassiruumis oleks tunda olnud pingeid. Selles tunnis lasi õpilane X.X õpetaja X.Xi maha. Hetkel, kui tunnistaja kirjutas vihikusse uue teema algust ja ta pea tõstis, siis oli X.X püsti enda pingi juures ja tulistas õpetajat. Õpetaja oli tulistamise hetkel seljaga klassi poole. Seejärel läks X.X vaatama, kas õpetaja on elus. Kui ta tulistamise lõpetas, siis keeras ta klassiukse lukku. Mõni aeg hiljem lasi X.X tunnistaja ja X-X. X klassiruumist välja. X.X ütles selgituseks oma teole, et tegi seda oma klassikaaslaste pärast ja nemad on süüdi. Tunnistaja X. X andis X.Xiga kattuvaid ütlusi, kinnitades, et 27.10.2014 saksa keele tunnis oli õhkkond normaalne, õpetaja X. X ei teinud etteheited ega kurjustanud kellegagi, õpilased hakkasid uut osa õppima. Saksa keele tunni lõpus seisis X.X enda pingi juures püsti ning tulistas õpetaja X.Xit. X.X tulistas õpetajat 6 korda. Seejärel läks õpetaja laua juurde ja vaatas, kas õpetaja on surnud. Edasi võttis X.X taskust tikutopsi, võttis tühjad kuulid relvast välja ja pani uued asemele. Seejärel võttis X.X õpetaja laua pealt võtme ja keeras klassiukse lukku. Kuna X.X ja X-X. X palusid ennast klassist välja lasta, siis lasi süüdistatav nad klassist välja. X.X oma tegu ei põhjendanud. Samasuguseid ütlusi on andnud ka tunnistaja X-X. X, kes mäletab, et 27.10.2014 toimunud saksa keele tunnis pingeid ei olnud, õpetaja X. X kellegagi ei kurjustanud. Tund lõppes sellega, et X.X lasi õpetaja X.Xi maha. Tunnistaja märkas, et X.X tõusis tunnis järsku püsti ja tegi mitu lasku. Õpetaja oli hetkel, kui teda laskma hakati, seljaga klassi poole ja kirjutas tahvlile. Peale laskmise lõpetamist läks X.X õpetaja juurde, kes oli pikali, ning seejärel pani klassiukse lukku. Tunnistaja arvas esialgu, 9 et see on mingi nali, kuid kui õpetaja enam püsti ei tõusnud, siis sai ta aru, mis tegelikult oli toimunud. X.X selgitas oma tegu sõnadega: „Ta sundis mind“, kuid tunnistaja ei saanud aru, mida süüdistatav selle lausega mõtles. Tunnistaja ja X.X küsisid luba klassiruumist lahkumiseks ning X.X lasi nad klassist välja. Tunnistaja X. X on andnud süüdistatava ning tunnistajate X.X, X. Xi ja X-X. Xga, samasuguseid ütlusi kinnitades, et meeleolu oli 27.10.2014 saksa keele tunnis tavaline. Oli täiesti tavaline tund, tunni alguses oli õpetaja X. X rõõmus ja tegi nalja. Vaheaeg oli just läbi saanud ja oli teise veerandi esimene koolipäev. Pingid oli klassiruumis paigutatud ringikujuliselt ning tunnistaja istus klassis seljaga akna poole, tema kõrval vasakul pool istus X.X. Tunnistaja mäletab, et X.X.l ei olnud tunniks vajalike materjale kaasas, kuid õpetaja sellepärast X.X.ga ei pahandanud. Enne tunni lõppu, hetkel, kui õpetaja kirjutas tahvlile, tõusis X.X püsti ja tulistas õpetaja X.Xit. X.X tulistas õpetajat 5-6 korda. Õpetaja oli tulistamise hetkel seljaga klassi poole. Kui X.X oli ära tulistanud, siis jooksis ta tahvli juurde ja ütles kaasõpilastele, et õpetaja on surnud. Peale tulistamise lõpetamist pani X.X relva eemale laua peale ja seejärel hakkas relva laadima. Eelnevalt oli ta jõudnud ukse lukku panna. Ukse lukustamise selgituseks ütles X.X klassikaaslastele, et tema on nüüd kurjategija ja klassikaaslased on tema pantvangid. Kui X.X.lt küsiti õpetaja tulistamise kohta selgitust, miks ta seda tegi, siis ta ütles, et ta ei tea, miks ta seda tegi. Kuna X-X hakkas nutma ja ütles, et tal on halb ning X ütles sama, siis lasi X.X nemad klassist välja. Seejärel pani süüdistatav klassiruumi uuesti lukku. Tunnistajale ütles X.X , et laseb tema klassist välja alles kella kolme ajal, et tunnistaja bussi peale jõuaks. Tunnistaja X.Xi ütlustest nähtuvalt (III kd tl 162-165) töötas ta 27.10.2014 Paalalinna Koolis infojuhina. Ta oli õpetajate toas oma töölaua taga, kui õpetaja X.X sisenes õpetajate tuppa, oli näost kaame ja ütles, et võta telefon ja jookseme X klassi. X. X töötas saksa keele õpetajana, tal oli klass number
3. Klassiuks oli avatud, uksest vasakul pingi peal oli revolver ja tahvli ees lebas õpetaja. Õpetaja lebas vereloigus, õpetaja peas oli auk, tahvlis oli neli kuuliauku. Klassis olid X. X ja X. X. X.X oli koridoris, seisis käed kõverdatud küünarnukist ülestõstetud asendis kukla peal, hoidis peast kinni ja järgnes tunnistajale klassi. X.X ütles tunnistajale, et lasi õpetaja maha ja kutsu politsei. Mingil hetkel sisenes direktor, võttis relva ja tõstis relva üle klassi oleva pingi peale. Tunnistaja kutsus politsei helistades päästeameti numbrile. X.X ütles tunnistajale, et tema ema on temas nüüd väga pettunud. Veel ütles ta, et õpetaja oli teda kiusanud ja mõnitanud, kuid sellest ta kellelegi ei rääkinud, et niikuinii ei usuta. Tunnistaja küsimuse peale, miks ta seda tegi ja kust ta relva sai, vastas X.X, et ta arvas, et õpetaja hakkab mõnitama selle eest, et tal on selle tunni asjad koju jäänud. Relv kuulub tema isale. Tunnistaja ütlustel leidis sündmus aset
4. tunni ajal, 10 minutit enne kella kahte. Tunnistaja X.X ütlustest nähtuvalt töötab ta alates
5. aastast Viljandi Paalalinna Kooli direktorina. Tunnistaja kinnitusel 27.10.2014 tormas tema kabinetti X.X. klassijuhataja X.X ja palus minna ruttu õpetaja X.Xi klassi. Tunnistaja nägi õpetaja.X.Xi klassis õpetajat lamamas klassi ees ja tundis püssirohu lõhna ning nägi X.X koos kooli infojuhi.. Tunnistaja ütlustel küsis M. X.X.lt, et mis klassis toimus ja seejärel tunnistaja küsis X.X.lt, et millega, siis X.X näitas lauapeal olevale relvale. Tunnistaja võttis relva X.X. eest laua pealt ja viis kaugemale, et oleks ohutu. 27.10.2014 kiirabikaardi nr 31/4 (I kd tl 187) kohaselt saadi korraldus väljasõiduks kell 13.57 seonduvalt X.Xi tulistamisega. Kiirabikaardile tehtud kandelt nähtub, milliseid laskevigastusi fikseeriti X.Xil
6. oktoobril 2014 kell 14.00 esmase ülevaatuse käigus. Kiirabikaardilt nähtub, et xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx xx xxxxxxxx x xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx,xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx, xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx x xx xxxxxxx.xxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxxx.xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx. Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Xxxxxx xxxxxxx xxx. Xxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx. 10 Eksperdiarvamuse kohaselt (surnu ekspertiisiakt nr 14E-LÕS0054/326 18.12.2014 - I kd tl 188-204) tuvastati xxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx x xxxxxxxxxx xxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx (x) xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx. Xxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx ( x ) xxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xx x xxxx xxxxx,xxxxxxxxxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx,xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx , xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ( xxxx xx xxxx) xx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx; xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ( x ) xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx, xxxx- xx xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxx xxxxxxxxx¸xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxxx.. Eksperdiarvamuses on sedastatud, et xxxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxx, xx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx. Xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xx.xx.xxxx.xxx xxxxx xxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xx.xx.xxxx x.x xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. 27.10.2014 sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 135-167) nähtub, et sündmuskohal Viljandi, Paala tee 46 Viljandi Paalalinna Kooli klassiruumis nr 204 on leitud põrandal padrunikestad - 2 tk (fotod nr 24-26) ning laual revolver AMADEO ROSSIS.A., revolvri relvaraual kiri M851 .38SPL ning revolvri raamil kiri MADE IN BRAZIL ja seeria nr J 143416 (fotod nr 30-33). Relva trumlis on padrun ning relva juures asetseb veel 2 padrunit, (foto 31, 34-35). Fotodel nr 39-42, nr 48-50 nähtuvad kuulid ja kuuliosad. 18.11.2014 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl 176-182) on tõendatud, et X.X. seljakotis (koolikotis) olid 27.10.2014 tikutops, milles 4 padruni kestad kirjega „Sj&B 38 SPECIAL“. Asjas puudub vaidlus selles, et sündmuskohalt leitud tulirelv ning laskemoon kuuluvad süüdistatava isale X.X.le (s.o tsiviilkostjale), ning ka selles, et süüdistatav tulistas õpetaja X.Xit oma isale kuuluvast tulirelvast. Eelmärgitu on tõendatud nii süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et ta võttis kooli kaasa tema kodus oleva relva – revolvri, kui ka relvaloa ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles on kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud tulirelva üksikasjalikult kirjeldatud, aga samuti tsiviilkostja X.X. ütluste- ja tunnistaja X. X ütlustega selles, et kontrollides 27.10.2014 kella 14 paiku koduses relvakapis relva olemasolu, selgus, et relvakapist oli relv kadunud ning ka laskemoona oli vähem (III kd tl 123, 152). Relvaloalt nähtub, et relvaluba on välja antud X.X.le (s.o tsiviilkostjale), relva hoidmise koht: xxxxx xxxx xxxxx,xxxx x. xxxxxxxx, tulirelva mark: Rossi-851, kaliiber: 38 Special, relvanumber: J 143416 (II kd tl 1). Süüdistatava poolt antud ütlused õpetaja X.Xi tulistamises on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis tuvastatuga (I kd tl 135-167). Sündmuskoha vaatlus teostati 27.10.2014 kell 15.3019.
7. Vaadeldaval sündmuskohal - Viljandis, Paala tee 46 asuvas Viljandi Paalalinna Kooli klassiruumis nr 204 nähtub klassiruumi ukselt vaadatuna xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx. Xxxxxx xxxx xxxxxxx, xxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx (fotod 6-7, 12). xxxx xx xxxxxx xxxxxx , xxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx.xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxx.xxxxxx xxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx. Xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx. Xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx, 11 xxxxxx xxxx-xxxxx xxxxxxx xxxx. Xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xx xxxxxx. Xxx xx xxxxx xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxxxxxx. Xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx x,xx xxxxx xx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx x,x xxxxxx xxxxxxx. Xxxxxxxx xx xx-xxx xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx-x.x xxxxxxx xxxxxxx xx xx-xx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx ( xx xx), xxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx ( xx xx ) xxxxx xxxxx xx xx xxxxx xxxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx ( xx xx ) Fotolt nr 10 nähtub, et klassiruumis on lauad paigutatud U-kujuliselt, fotodel 36, laua kõrval akna pool asetseb seljakott (nr 13). Seljakott paikneb aknaseinast 0,65 meetri ja tahvliseinast 4,08 meetri kaugusel. Fotol nr 13-18 nähtuvad tahvlil olevad süvendijäljed, mis on tähistatud numbritega 3,4,5,
8. Fotol nr 17 nähtub vaade tahvlit läbivale süvendjäljele, mis on tähistatud numbriga
9. Sündmuskoha vaatlusprotokollis 06.11.2014 (I kd tl 168-173) on visualiseeritud tulistamise suunad ja kuulide lennujooned (foto nr 8), millised lähtuvad klassiruumi nr 204 akna poolt tahvli suunas. Kõrvutades vaatlusprotokolli andmeid tunnistaja X. X ja süüdistatava ütlustega nende asukoha kohta klassiruumis, võib asuda seisukohale, et tulistamise suunad ja kuulide lennujooned lähtuvad süüdistatava asukohast klassiruumis. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tappis ta õpetaja X.Xi põhjusel, et õpetaja olevat teda koolis tunni ajal katsunud, silitanud ning mõnitanud. Mõnitamine seisnes selles, et õpetaja oli öelnud X.X.le, et ta on lollakas, ta ei saa hakkama ja on idioot. Kaitsja küsimusele: „Kas soovisite X.Xi tapmisel temale kuidagi avalikult kätte maksta“, vastas süüdistatav: „ Ei, tahtsin lihtsalt oma probleemi lahendada“ (III tl 202). X.X andis ütlusi, et kuulis oma peas hääli, mis käskisid tal õpetaja maha lasta ja siis tuligi tal see mõte. Õpetaja tapmise mõte tekkis tal
10. oktoobri 2014 hommikul kooli minnes. Ta oli ka varem –
11. klassi lõpus naljaga saksa keele õpetaja tapmisest mõelnud, kuid
12. oktoobri hommikul mõtles, et teeb seda päriselt. Relva võttis kodust kaasa selleks, et tappa õpetaja. Ta mõtles, et õpetaja hakkab teda saksa keele tunnis mõnitama, kuna sama päeva hommikul ta ei leidnud üles oma saksa keele asju (III kd tl 209-210). Süüdistatava suhtes läbiviidud statsionaarse komisjonilise kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 18 nähtub, et xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xx xxx xxxxxxxx. Xxxx xxxxxxx, xxx xxxx xxxxxx xxxxxxx xx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx. Xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx, xx xxxxxxx xx xxxxxxx xxxxxx.xxxxxxxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxxx. Xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx ( xxx x-x xxxxx), xxx xxxxxxx xxxx xxxxxx,xxxxxx xxxxxxx,xxxxxxxxx xxxx xxx xxxxxxxx.xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xx xxxxx, xxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx,xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx. Xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx, xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx x-x xx.xxxxxxxxx xxxxx xx xx xxx xxxxxx xxxxxxxxxx. Xxxxxxx xx xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx. Xxxxxx xx xxx xxxxx, xx xxx-xxxx xxx xx xxxxxxx. Xxxxx xxxxxxx xxxxx, xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xx xxxxxxx, xx xxxxxxx xxxxxxxxxx ( xxx xxxxxxxx xxxxxxxx,xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx,xx xxxxxxxxxxx) (II kd tl 118). Eksperdiarvamuse põhjenduses sedastatu kohaselt on X.X. xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx, xxx xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx.xxxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx,xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx , xxxxxxx xx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx. Xxxx xxxxx, xx xxxx xxx xxxxxxx xxxxx, xx xxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xx xxxxxxxxxx (II kd tl 122). 12 Tunnistaja X.X on oma ütlustes kirjeldanud X.X. käitumist koolis. X.X on tunnistaja märkinud, et
13. aasta kevadel politseireidi käigus leiti X.X. kotist nuga. Samasuguseid ütlusi on andnud ka tunnistaja X.X, kelle kinnitusel jäi X.X. koolikotist leitud noataoline ese tema kabinetti kuni selle üleandmiseni politseile 2014 sügisel. Kohtuistungil on tunnistaja X.X kinnitanud, et kohtule esitatud asitõendi – noataoline ese (I kd tl 134) näol on tegemist sama esemega, mis võeti X.X.lt ära politseireidi käigus. Kohus on avaldanud X.X. elukohas xxxxx xxxx 28.10.2014 läbiviidud läbiotsimise kohta koostatud läbiotsimisprotokolli (II kd tl 79-93) ja asitõendi vaatlusprotokolli 09.01.2015 (II kd tl 94-99). Läbiotsimisel leiti X.X. ja X.X kasutuses olevast toast m.h nari ülemiselt voodilt 2 padrunit, üks vintrelva padrun ning tühi padruni hülss ning nari juurest seina äärest karp, millel kiri „X asjade karp, selles karbis hoiab X oma varandust, mälestusi ja tundeid, mida ta kunagi ei tunne. Vabadust sümboliseerib see karp, kes selle kunagi endale saab, tunneb armastust, saab vabaduse ja saab varanduse Vabadus on varandus, mida inimene tunneb alles siis, kui ta on vangistuses. Armasta ja hoia seda mis sul on taha liiga palju. Maailmas kus on headus, on ka kurjus, alati on maailmas kõigele vastand ja alati on kõik tunduv. Maailm muutub, miskit pole igavene –X.jr. X:) Kohtu hinnangul on tunnistajate X.Xi ja X.X ütlustega, 28.10.2014 läbiotsimisprotokolli- ja 09.01.2015 asitõendi vaatlusprotokolliga 09.01.2015 tõendatud süüdistatava tõekspidamised ja väärtushinnangud m.h kajastavad tõendid süüdistatava huvi mitmesuguste relvade ning vangistuse vastu. Kohus on uurinud asitõendina süüdistatava X.X internetiportaalis Facebook.com-s olevat kontot avaldades kohtuistungil visualiseeritult asitõendi vaatlusprotokolli 05.12.2014 (II kd tl 63-77). Süüdistatava kaitsja on leidnud, et tegemist ei ole lubatava tõendiga, kuna eelviidatud tõendi puhul on tegemist sõnumisaladusega kaitstud postisaadetise läbivaatamisega või varjatud jälitustoiminguga

§ 1266lg 5 mõttes, millisteks toiminguteks annab loa eeluurimiskohtunik.

Kohus leiab, et eelmärgitud tõendi kogumisel ei ole tõendi kogumise korda rikutud ja tegemist ei ole lubamatu tõendiga. Asjas puudub vaidlus, et X.X on andnud kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlustoimingu käigus kaitsja juuresolekul menetlejale vabatahtlikult üle internetiportaali Facebook konto vaatamiseks kasutajanime ja parooli, mistõttu ei ole tegemist X.X. teadmata varjatult tehtud menetlustoiminguga s.o jälitustoiminguga

§ 1266lg 5 mõttes.

Ka ei kohaldu

§ 89

sätted, kuna Facebook kontole juurdepääsu saamiseks ei olnud vajalik selle äravõtmine

§ 89

lg 4 kohaselt posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt, vaid Facebooki konto vaatamiseks on andnud X.X ise vabatahtlikult menetlejale kasutajanime ja parooli. Ekraanitõmmiselt nr 6 on näha, süüdistatava vestlus isikuga, kes kasutab nimeX.X . 31.03.2014 kell 15.05 ütleb X.X vestluskaaslasele: „Ma põgenen kodust Tartusse, sest mu isa ütleb kogu aeg, et olen ainult häbiks talle.“ Ekraanitõmmiselt nr 7 nähtub süüdistatava vestlus isikuga, kes kasutab nimeX.X . 09.03.2014 kell 15.20 ütleb X.X vestluskaaslasele: „Krat ma lasen kõik maha, kui te lahku lähete“ ning kell 15.29 ütleb süüdistatav vestluskaaslasele: „Kooli tulistamise teen“. Ekraanitõmmistelt nr 8 ja 9 nähtub süüdistatava vestlus isikuga X.X.X . 03.10.2014 kell 20.36 ütleb X.X vestluskaaslasele: „saksa on hirmus tund“, kell 20.40 ütles X.X: „Ma kardan teda“. 13.10.2014 kell 21.10 ütleb X.X vestluskaaslasele: „Saksa õps rikkus päeva ära“. Ekraanitõmmiselt nr 10 nähtub süüdistatava vestlus X.Xga. 10.04.2014 kell 18.04 kirjutab süüdistatav: „Ma kardan saksa õpsi“, kell 18.04.-18.06 kirjutab süüdistatav: „X, See kuri vanamutt teisel korrusel.“ Ekraanitõmmistelt nr 14-23 nähtuvad süüdistatava vestlused oma ema X. Xga. Vestlused on toimunud 10.10.2013-13.10.2014 ning vestluste sisuks on süüdistataval tekkinud probleemid erinevates õppeainetes saadud halbade hinnete pärast ning eelmärgitust tulenevalt suhete halvenemine oma isa X.X.ga. 13 Ekraanitõmmistelt nr 11-13 on näha süüdistatava vestlused isikuga.XX. 13.10.2014 küsib X.X Xlt, kas ta oleks tema sõber, kui ta oleks mõrvar. 16.10.2014 kirjutab süüdistatav: „Tõmbasin täna saksast nahhui, et mitte tuju rikkuda, saksa õps lohh“. Tunnistaja X-X.X ütlustest (III kd tl 159-162) nähtub, et ta tunneb süüdistatavat peaaegu 2 aastat ja on suhelnud selle aja jooksul süüdistatavaga peaaegu iga päev s.h neti teel. Tunnistaja kinnitusel kasutas ta 2014. a sügisel X.X.ga suheldes Facebooki kontot nimega X.X . Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli X.Xl raskusi õppimisega ja kui X.X sai koolis halva hinde, siis kasutati kodus kurja häält tema peale, isa oli kurjem selle koha pealt. Tunnistajale meenub, et 13.10.2014 tuli X.X saksa keele tunnist ära ja ütles, et see õpetaja talle ei meeldi. Tunnistaja kinnitusel on temal olnud X.Xga vestlus Facebookis 13.oktoobril, kui süüdistatav avaldas tunnistajale, et on psühhopaat ning küsis tunnistajalt: „Kas sa oleks mu sõber kui ma oleks mõrvar?“ Ülalmärgitud ekraanitõmmistega ning tunnistaja X-X X ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistataval tekkis koolis probleeme erinevates ainetes ning eelmärgitust tulenevalt suhete halvenemine oma isaga. Samuti nähtub süüdistatava äärmiselt negatiivne suhtumine saksa keele õpetaja X.Xisse ning viimatinimetatu tapmise planeerimine. Kohus on tunnistajana üle kuulanud politseiametniku X.X (III kd tl 170-174), kes töötab Viljandi politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. Tunnistaja viibis 27.10.2014. a Viljandi politsei-jaoskonnas töövälisel ajal. Prokuröri ja tunnistaja kinnitusel ei ole tunnistaja X.X menetletavas kriminaalasjas menetlustoiminguid läbi viinud.

§ 66

lg 2 kohaselt ei või tunnistajana osaleda m.h uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi.

§ 66

lg 21 p 2 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Võttes arvesse, et X.X puhul on tegemist politseiametnikuga, kelle menetluses käesolevalt menetletav kriminaalasi ei ole olnud ja ta ei ole X.X kriminaalasjas menetlustoiminguid läbi viinud, leiab kohus, et X.Xu tunnistajana ülekuulamisele ei laine

§ 66lg-st 2 tulenevat keeldu.

Samuti leiab kohus, et tunnistaja X.X ütlused annavad teavet asjaolude kohta, mida X.X on tunnistajale avaldanud vahetult pärast õpetaja X.X tulirelvast tulistamist, seega on tunnistaja ütlused lubatavaks tõendiks ka

§ 66lg 21 p 2 alusel.

Tunnistaja X.X ütlustest nähtub, et 27.10.2014 töötas ta patrullpolitseinikuna, aga oli osakonnas töövälisel ajal ehk vabal ajal, kuna ta läks abikaasale järgi, kes samamoodi töötab Viljandi politseijaoskonnas. X.X on tunnistaja X.Xga omavahelise vestluse käigus tunnistajale avaldanud, et õpetaja mahalaskmise tingis see, et õpetaja teda mõnitas. Mõnitamine olevat seisnenud selles, et kannatanu olevat süüdistanud.X.Xu selles, et ta ei saa millegagi hakkama ning esines juhtumeid, kui õpetaja pani käe X.Xle õla peale. X.X lasi õpetaja maha relvaga, millega ta ka varem oli isaga lasknud. X.X tunnistajale avaldatud sõnade kohaselt oli ta planeerinud õpetaja maha laskmist juba aasta enne seda sündmust, aga siis mingil põhjusel, kas julguse puudumise või millegi muu tõttu jäi see tegemata. X.X.lt on 27.10.2014 tema kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Sony C1505 Xperia, mida on vaadeldud asitõendina (II kd tl 2-62). Asitõendi 24.11.2014 vaatlusprotokoll kajastab mobiiltelefoni veebi ajalugu ja telefoni kaudu internetis tehtud päringuid. Eelmärgitust nähtub, et 13.10.2014 kell 18:18:41 on tehtud otsing koolitulistamine Eestis (II kd tl 56) ja ajavahemikul 24.-27.10.2014 on 14 teostatud mitmeid otsinguid seoses mõrva, vanglate, karistustega, revolvriga. Viimane otsing on teostatud 27.10.2014 kell 8:50:12 ning on kasutatud otsingu sõna xxxxxx xxxxxx (II kd tl 62). Kohus leiab, et süüdistatava X.X. ütlused, mille kohaselt temal tekkis mõte tappa saksa keele õpetaja X. X alles sama päeva s.o 27.10.2014 hommikul, ei ole kooskõlas eelnevalt uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul tekkis süüdistataval õpetaja X.Xi tapmise mõte tunduvalt varem s.o hiljemalt

1. oktoobril
2. Mobiiltelefoni Sony C1505 Xperia vaatlusprotokolliga on tõendatud, et ajavahemikul 13.27.10.2014 tundis süüdistatav huvi koolitulistamise ning sellega kaasnevate võimalike tagajärgede – kinnipidamisasutuste ja karistuste vastu. Tunnistaja X-X.X ütlustel oli süüdistataval
3. a kujunenud halvustav, negatiivne suhtumine õpetaja X.Xisse ning süüdistatav on arutlenud tunnistajaga 13.10.2014 sõprussuhete jätkumise üle juhul, kui ta oleks mõrvar. Eelmärgitu haakub tunnistaja X-X X poolt eeluurimisel antud ütlustele lisatud telefoni ekraanipiltidega (I kd tl 131-133) ja 05.12.2014 asitõendi - X.X. internetiportaalis Facebook.com-s konto vaatlusel kajastatuga, millest nähtub vestlus X-X X ja X.X. vahel. Ekraanitõmmiselt nr nähtub, et 13.10.2014 küsib X.X X.Xlt (X.X), kas ta oleks tema sõber, kui ta oleks mõrvar. X.Xi tapmise eelnevat pikemaajalist planeerimist tõendavad samuti tunnistaja X.X ütlused, millest nähtuvalt X.X tunnistajale avaldatud sõnade kohaselt oli ta planeerinud õpetaja mahalaskmist juba aasta enne selle sündmuse toimumist, aga siis mingil põhjusel, kas julguse puudumise või millegi muu tõttu jäi see tegemata. Kaitsja on avaldanud kohtuistungil seisukohta, et X.X. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 27.10.2014 (I kd tl 183-184) ning mobiiltelefoni Sony C1505 Xperia kui asitõendi vaatlusprotokoll 24.11.2014 (II kd tl 2-62) on lubamatud tõendid lähtudes asjaolust, et mobiiltelefon on ära võetud X.X. kinnipidamise käigus, kuid X.X. kahtlustatavana kinnipidamine on toimunud ilma kaitsja osavõtuta. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-19-05 p 7.4 sedastanud, et tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Sealjuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et X.X kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ning asitõendi - mobiiltelefoni Sony C1505 Xperia vaatlusprotokolli näol oleks tegemist lubamatute tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole menetleja tõendite kogumisel menetlusnorme rikkunud.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kaitsja kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi. Isik saab kahtlustatava menetlusseisundi

§ 33lg 1 kohaselt m.h alates hetkest, kui ta on kahtlustatavana kinnipeetud.

Kahtlustatavana kinnipidamine on

§ 217

lg 1 kohaselt menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. Kuna kahtlustatava menetlusseisund tekib eeltoodud juhul alates kinnipidamisprotokolli allkirjastamisest, siis ei ole kohtu hinnangul X.X õigusi rikutud, kui tema kinnipidamisel kaitsjat ei osalenud. Kahtlustatava kinnipidamisele järgneb

§ 217lg 7 kohaselt kahtlustatavana üle kuulamine.

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus, et X.X kahtlustatavana ülekuulamisel või järgnevates menetlustoimingutes ei oleks kaitsjat osalenud. Kohus on seisukohal, et kõikide eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on tõendatud, et esineb kausaalseos süüdistatava teo s.o tulirelvast kannatanu X.Xi tulistamise ja kannatanu surma vahel. Seega kohtuistungil uuritud tõendite alusel on kohus seisukohal, et

1. oktoobri 2014 hommikul võtnud kodust kaasa isa X.X.le kuuluva tulirelva, revolvri Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special, tulistas süüdistatav X.X 27.10.2014 kella 13.55 paiku Viljandi linnas Paala tee 46 asuvas Viljandi Paalalinna Koolis klassiruumis nr 204 tapmise eesmärgil 15 revolvrist Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 klassi ees seisnud õpetaja X.Xi suunas kuus lasku. Laskudest tabas üks X.Xit pähe, 1 rindkeresse ja 1 kõhtu. Õpetaja X. X suri X.X. poolt tekitatud vigastuste tõttu sündmuskohal. X.Xi surma põhjuseks xx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx,xxxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx . Kohus ei nõustu kaitsja Mihkel Gaveri taotlusega, et süüdistatavale süüks arvatud kuritegu tapmises KarS § 113 järgi tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi provotseeritud tapmiseks. Kohus leiab süüdistatava teos ei ole tõendamist leidnud provotseeritud tapmise koosseisulised tunnused. KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohus on 19.02.2015 kohtuotsuse nr 3-1-1-1-15 p. 11.1 märkinud, et KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. Esmalt märgib kohus, et kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu X. X oleks ise enne tema tulistamist süüdistatavat rünnanud ja sellega süüdistatava tapmiseni viinud või teda selleks provotseerinud või süüdistatava suhtes toime pannud vägivallategusid. Vägivalla all tuleb kõigepealt mõista kehalist vägivalda, s.o õigusvastaseid tegusid, mis vastavad tapmise (KarS § 113jj), raske tervisekahjustuse tekitamise (KarS § 118) või kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule. Lisaks tuleb KarS-i mõttes vägivallaks pidada ka KarS §-le 120 vastavat ähvardamist, samuti olulises ulatuses reaalset rikkumist või hävitamist (KarS §-d 203 ja 204). Kaitsja hinnangul oli süüdistatava ja õpetaja X.Xi suhted problemaatilised ja kannatanu võis süüdistatavat solvata. Kaitsja viitab asjaolule, et asjas esinevad tõendid, millest nähtuvalt on süüdistatav kurtnud kehva läbisaamist õpetajaga. Süüdistatav pidas enda jaoks solvavaks õpetaja X.Xi käitumist sealjuures nii õpetajapoolseid puudutusi, õpetaja suhtlemisstiili ja õpetaja karmi hoiakut. Süüdistatava enese ütlustega olevat tõendatud asjaolu, et tapmise pani ta toime just seetõttu, kuna sellel päeval kartis süüdistatav tema suhtes õpetajapoolse mõnitamise jätkumist, nagu see on toimunud varasemalt. Süüdistatav X.X on kohtuistungil andnud ütlusi, millest nähtub, et ta tappis 27.10.2014 oma saksa keele õpetaja, kuna õpetaja mõnitas ja katsus teda ja see tundus temale ebameeldiv. Küsimusele, mis mured ja probleemid olid süüdistataval saksa keele õpetaja X.Xiga, vastas süüdistatav, et kui tema millestki aru ei saanud, siis õpetaja ütles talle, et ta on loll ja ta ei saa hakkama ja ta on rumal. X.X. väitel käis õpetaja kogu aeg teda katsumas selja tagant ja see oli väga ebameeldiv. Katsumine tähendas seda, et õpetaja tuli selja taha, hakkas pead, kaela, kätt, õlga ja pead silitama ja tegi seda sel ajal, kui õpilastele anti tunnis kirjalik ülesanne. Miks õpetaja teda katsus ja puudutas, seda X.X ei tea. Kui mingi ülesanne oli teha, siis käis õpetaja klassis ringi ja tuli selja taha vaatama ja kui X.X ei osanud seda teha, siis õpetaja solvas teda, nimetades teda lolliks ja rumalaks. X.X on avaldanud, et hinneteks saksa keeles olid tal kolmed, neljad ja viied. Sellest, et õpetaja teda mõnitab ja katsub, rääkis ta oma isale, kuid õpetaja X.Xile, koolidirektorile ja õppealajuhatajale ta sellest ei rääkinud, kuna varasematest kogemustest lähtuvalt leidis süüdistatav, et sellel ei ole mõtet, kuna keegi niikuinii ei aita. X.X on nimetanud õpetaja X.Xit õelaks. Viimane konflikt õpetajaga enne 27.10.2014 oli nädal enne vaheaega, kui X. X tahtis talle ühtesid panna, kuid lõpuks siiski ei pannud. 27.10.2014 oli esimene koolipäev peale koolivaheaega. Mõte õpetaja tappa tuli samal hommikul enne kooli minekut, kuna ta arvas, et õpetaja hakkab teda mõnitama põhjusel, et ta ei leidnud hommikul saksa keele asju üles. 16 X.X. ütluste kohaselt oli 27.10.2014 saksa keele tunnis kõik rahulik, õpetaja küsis õpilaste vaheaja kohta ja õpilased rääkisid, mis nad vaheajal tegid. Vaheaja kohta vastas õpetajale ka süüdistatav. Siis hakkas õpetaja uut teemat seletama ja õpilased pidid selle vihikusse kirjutama. Süüdistataval vihikut ei olnud, ta kirjutas paberile. Õpetaja seisis tahvli ees ja kirjutas. Süüdistatav tõusis järsku püsti ja tulistas õpetajat. Kohus leiab, et süüdistatava ütlustest nähtuvalt ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et süüdistataval X.X.l
2. oktoobril
3. a Viljandi Paalalinna Koolis saksa keele tunnis tekkis äkki tugev hingelise erutuse seisund. Ka süüdistatavaga samal ajal saksa keele tunnist osavõtnud kaasõpilaste s.o tunnistajate X.Xi, X. Xi, X-X. X ja X. X ütlustest ei nähtu, et X.X oleks saksa keele tunni ajal olnud mingilgi viisil erutunud või käitunud selliselt, mille pinnalt võiks järeldada temal tugeva hingelise erutuse seisundi tekkimist. Liiatigi ei nähtu eelnimetatud tunnistajate ütlustest asjaolu, et õpetaja X. X oleks 27.10.2014 saksa keele tunnis õpilast X.Xu solvanud või tema suhtes ebaviisakalt käitunud. Seega kohtu hinnangul puudusid süüdistuses märgitud ajal ja kohas asjaolud, mis oleksid võinud X.X.l tugeva hingelise erutuse esile kutsuda. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad X.X,X.X,X-X X ja X.X kinnitasid oma ütlustes, et
4. oktoobril 2014 oli saksa keele tunnis rahulik õhkkond ning ei esinenud õpilase- ja õpetajavahelist konflikti, mis oleks võinud süüdistatava psüühikale vahetult mõjuda. Eelnev nädal oli olnud vaheaeg ning õpilased rääkisid tunnis, mida nad vaheajal teinud olid, seejärel hakkas õpetaja X. X seletama uut teemat. Õpetaja suhtles klassis õpilastega aineteema pinnalt rahulikult s.h ka süüdistatavaga. KarS § 115 koosseis eeldab, et erutusseisund ja sellest tulenev tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o vahetult pärast vägivallaakti või solvamist või et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all (RKKK 3-1-1-10-13 p 10.3-10.4). Kohus leiab, et asjas uuritud tõendid ei anna alust järelduseks, et süüdistataval oleks tekkinud erutusseisund või et taoline seisund oleks tekkinud äkki ja ta oleks kannatanu tapmise toime pannud kannatanust lähtuva solvamise mõju all. Kohtu veendumust eelmärgitus kinnitavad tunnistajate X. Xi ja X. X ütlused, milles tunnistajad on avaldanud, et pärast õpetaja tapmist süüdistatav oma tegu klassikaaslastele ei selgitanud ega põhjendanud. Tunnistaja X.Xi antud ütlustest (III kd tl 63) nähtuvalt on süüdistatav vestluses tunnistajaga nimetanud tulistamise põhjuseks asjaolu, et ta olevat kartnud, et õpetaja hakkab teda mõnitama selle eest, et tal olid jäänud saksa keele tunni asjad koju. X.X on eelmärgitut oma ütlustes kinnitanud ka ise. Kohtu hinnangul eelmärgitud tõenditest võib teha järelduse, et süüdistatava väidetud põhjus kannatanu tapmiseks s.o süüdistatava solvamine ja mõnitamine kannatanu poolt tegelikult puudus, pigem püüdis süüdistatav leida oma käitumisele s.o kannatanu tapmisele ettekäänet või ka hilisemat seletust. Kohtu hinnangul on süüdistatava väited tema solvamise ja mõnitamise kohta otsitud ja ei ole kooskõlas muude asjas olevate tõenditega. X.X. klassikaaslastest X.X (III kd tl 129-132) on tunnistajana iseloomustanud X.Xit õiglase õpetajana, kes oli nagu iga teine õpetaja, kellel olid omad eelistused, mida õpilastelt nõuda. Ta ei olnud kellegi suhtes nõudlikum ega kriitilisem. Selle eest, kui kellelgi õpilastest asjad maha jäid, ta kedagi ei solvanud. Tunnistaja möönab, et õpetaja võis tunni ajal õppetöö käigus panna käe õpilase õlale. Tunnistaja kinnitas, et õpetaja X. X käitus õpilastega viisakalt. Tunnistaja X-X. X (III kd 138-141) ütlustest nähtub, et ta ei mäleta juhtumit, kui õpetaja X. X oleks kedagi nimetanud rumalaks. Õpetaja oli range, kuid ta ei olnud ebaõiglaselt range. Ka ei mäletanud tunnistaja X-X X. juhtumit, et keegi õpilastest oleks kurtnud, et saksa keele õpetaja tunnis õpilast või tema asju puudutab. Õpetaja noomis õpilasi selle eest, kui õppematerjalid oli maha ununenud, aga sellest ei olnud suurt probleemi ning tunnistaja ei mäletanud nimetada juhtumit, kui õpetaja oleks õpilast solvanud õppematerjalide puudumise pärast. 17 Tunnistaja X. X (III kd tl 141-147) on andnud ütlusi, et õpetaja X. X oli range, kuid tunnistaja ei kinnitanud, et õpetaja oleks olnud põhjendamatult range. Õpetaja oli poiste vastu rangem kui tüdrukute vastu, kuna tüdrukud oskasid ainet paremini ja kodused tööd olid tehtud. Tunnistaja kinnitusel oli õpetajal harjumus panna käsi õpilase seljale ja see toimus siis, kui õpilane hea hinde sai. Juhul, kui õpilasel ei olnud õppematerjale kaasas, siis andis õpetaja vahest enda töövihiku või õpiku. Samas tunnistaja ei mäletanud nimetada olukordi, kus õpetaja oleks õpilasi solvanud õppematerjalide puudumise pärast. Tunnistaja on kinnitanud, et X.X.le ei meeldinud õpetaja X. X põhjusel, et õpetaja oli range. Samas sai X tunnis hästi hakkama ja aitas ka tunnistajat. Tunnistaja ütlustel ei ole X.X temale kurtnud, et talle ei meeldi õpetajapoolne tähelepanu ja (füüsiline) puudutamine. Neid juhtumeid, kui X.X oleks kurtnud tunnistajale õpetajapoolse solvamise pärast, tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja X. Xi ütlustest (III kd tl 133-138) nähtuvalt oli õpetaja X. X sõbralik ja lahke ning andis alati võimaluse järelevastamiseks. Samas oli ta ka õiglane ja karm õpetaja, kes vahest kurjustas õpilastega, kui õpilastel õppematerjalid koju jäid. Samas kedagi ta selle pärast koolist minema ei saatnud. Kui asjad olid koju jäänud, siis õpetaja noomis. Tunnistaja kinnitas, et õpetaja on õpilasi solvanud, kuid ta ei osanud seda lahti seletada. Tunnistaja kinnitusel on õpetaja teda solvanud, kuid tunnistaja täpsustab, et see ei olnud paha pärast, see oli noomimine, mille käigus õpetaja õpilasele solvavaid sõnu ei öelnud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt on õpetaja X. X saksa keele tunnis õpilasi õla pealt puudutanud, kuid see toimus tunnustavalt siis, kui midagi oli hästi tehtud. Kui aga õpilasel oli midagi halvasti tehtud, tuli see ära teha järgmiseks tunniks või peale tunde jääda või sai õpilane halva hinde. Sellisel juhtumil õpetaja õpilast ei puudutanud. Õpetaja puudutas tunnis õpilast käest või õlast ka juhul, kui ta soovis näha, mida õpilane on tunnis vihikusse või töövihikusse kirjutanud. Tunnistaja ütlustel X.X väitis temale, et õpetaja X. X meeldib talle. Paalalinna Kooli direktor X.X tunnistajana on andnud ütlusi (III kd tl 166), milles ta ei kinnitanud, et õpilastel oleks olnud probleeme õpetaja X.Xiga. Ka ei ole tunnistaja ütlustel temani jõudnud infot, et süüdistataval või tema isal oleks olnud etteheiteid õpetaja X.Xi suhtes. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli X. X väga pühendunud õpetaja, kes hoolis väga kollektiivist, viis läbi erinevaid üritusi ja oli väga püüdlik. Seega tunnistajate X.Xi, X. Xi, X-X. X, X. X ja X.X ütlustest võib teha järelduse, et õpetaja X. X oli õiglane ja range, samas väga pühendunud õpetaja, kes ei käitunud õpilaste suhtes pahatahtlikult ega solvanud õpilasi. Seda, et õpetaja X. X oleks kedagi tunnis solvanud või tunnis kasutanud solvavaid väljendeid, ei kinnitanud ükski teine õpilane peale X.X.. Tunnistaja X. X jaatas küll õpetajapoolset solvamist, kuid täpsustavalt pidas solvamise all silmas noomimist juhul, kui õpilane oli asjad koju jätnud. Tunnistajate X.X, X.X, X.X L. ja ütlustest nähtuvalt oli õpetajal kujunenud harjumus õpilasi klassis puudutada, tehes seda tunnustavalt või õpilasi juhendades. Tsiviilkostja X.X. ütlustel oli kannatanu X. X pedofiilsete kalduvustega, kui õpilasi korduvalt silitas ja paitas (III kd tl 128). Kohus leiab, et õpetaja X.Xi poolt õpilaste s.h ka süüdistatava puudutamine õppetöö käigus kiituse või ka õppetöö juhendamise eesmärgil ei ole käsitletav süüdistatava suhtes toimepandud isikuvastase ründena, s.o vägivallana, samuti ka mitte solvamisena, millega oleks riivatud süüdistatava väärikust. Vähemasti ei viita ükski uuritud tõend peale X.X. enda ja tsiviilkostja ütluste, et õpetaja käitumisega oleks riivatud X.X. autunnet ja väärikust. Vastupidiselt kaitsja arvamusele leiab kohus, et kannatanu X.Xi suhtumine süüdistatavasse ei olnud problemaatiline. Lisaks eelpool käsitletud tõenditele on kohtuistungil kohus uurinud saksa keele 18 õpetaja X.Xi poolt antud kirjalikku iseloomustust oma õpilaste s.h ka X.X. töötamise kohta saksa keele tunnis (III kd tl 29). Tõend on edastatud menetlejale kohtueelses menetluses Viljandi Paalalinna Kooli sekretäri X.X poolt (III kd tl 30). Õpetaja X.X on märkinud: „8.a saksa keel. Saksa keele rühm on väike, kuid tunnis töökas ja aldis ka ühistele ettevõtmistele. Tublid on X ja X-X, enamasti ka X.“ Kohtu hinnangul eelviidatud tõend kinnitab õpetajapoolset tunnustust oma õpilaste suhtes ja positiivset suhtumist neisse s.h ka X.X.sse ning lükkab ümber kaitseversiooni kannatanu X.Xi halvustavast suhtumisest süüdistatavasse. Uuritud tõendite pinnalt teeb kohus kokkuvõtvalt järelduse, et puuduvad asjaolud, et lugeda kannatanu X.Xi käitumist süüdistatava suhtes mingilgi viisil vägivaldseks või solvavaks. Vastuolude tõttu muude asjas uuritud tõenditega ei arvesta kohus X.X. ütlusi tema väidetavas mõnitamises ja solvamises kannatanu poolt. Kohus jätab tõendikogumist välja tunnistaja X. X ütlused kui ebausaldusväärsed selles osas, milles tunnistaja ütlused kinnitavad probleemide olemasolu tema pojal X.X.l saksa keele õpetajaga. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei suutnud tunnistaja X. X kohtuistungil veenvalt selgitada, miks esinevad vastuolud tema ütlustes, kuna eeluurimisel antud ütlustes tunnistaja eitas oma lapse probleeme saksa keele õpetajaga. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja X.X, et sai teada oma lapse saksa keele õpetaja nime alles peale kuriteosündmust, eelnevalt ta ei teadnud, kes on tema lapse saksa keele õpetaja. Kohus ei arvesta ka süüdistatava X.X. ütlusi kui ennastõigustavaid selles osas, et süüdistataval ei olnud võimalik pöörduda X.Xi, kooli direktori või õppealajuhataja poole teda õppetöös häirivate asjade lahendamiseks m.h näiteks õpetaja X.X väidetavate solvangute ja puudutuste pärast. Eluliselt usutavaks ei pea kohus tsiviilkostja X.X. ütlusi selles, et temal ei olnud võimalik oma lapse huvides pöörduda kooli juhtkonna, haridusosakonna või õiguskaitseorganite poole lõpetamaks õpetaja X.Xi väidetav füüsiline tegevus (s.h süüdistatava X.X. puudutamine, silitamine ja katsumine), solvangud (s.h süüdistatava nimetamine rumalaks jne.) ja muu taoline käitumine. Kohus leiab, et tsiviilkostja X.X. puhul on tegemist täiskasvanud inimesega, kes eeldatavalt peaks olema võimeline kaitsma oma alaealise lapse huve ning lapse suhtes toimepandud ründe või ebaväärika teo puhul ka vastavalt reageerima – s.o teavitama kooli juhtkonda, kohaliku omavalitsuse haridusosakonda või õiguskaitse organeid, sõltuvalt ründe ohtlikkusest. Asjaomaseid isikuid informeerimata jättes ei pidanud tsiviilkostja vanemana lapse kirjeldatud probleemi ilmselt tõsiseltvõetavaks. Kohus leiab, et tõendikogumist tuleb välja jätta süüdistatava ütlused osaliselt ka selles, et ta oli
5. oktoobril 2014 kuulnud oma peas hääli (s.o kuulmismeelepetteid), millised olevat temal käskinud tappa saksa keele õpetaja X. X. Samas ei ole süüdistatav varasemalt s.o enne 27.10.2014 kuriteosündmust oma kuulmismeelepetetest kellelegi rääkinud. Kohus peab ebatõenäoliseks ja eluliselt mitteusutavaks, et laps jätaks oma terviseprobleemidest vanemad informeerimata. Tsiviilkostja X.X. ütlustest (III kd tl 32) ja tunnistaja X. X ütlustest (III kd tl 61) nähtuvalt ei ole nende poeg X.X kunagi rääkinud häältest oma peas. Seega tegemist on süüdistatava ennastõigustavate ja mitteusaldusväärsete ütlustega. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsustes 19.09.2005 nr 3-1-1-74-05 p 15, 01.12.2008 nr 3-1-1-6108 p 16.6 ja 14.04.2010 nr 3-1-1-3-10 p 13 on märgitud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. 19 Süüdistatava statsionaarsest komisjonilisest kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 18 (II kd tl 100-123) nähtuvalt eksperdid ei välista võimalust, et süüdistatava poolt meelepetete väljendamine võib olla seotud sooviga saada kergemat karistust. Ekspertiisil viibimise perioodil ei ilmnenud uuritaval meelepettelisi elamusi. Sihikindel ja eesmärgipärane interneti otsingusüsteemide kasutamine inkrimineeritud kuriteo eelsel perioodil viitab planeeritud tegevusele ja nende tagajärgedega arvestamisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava poolt väljendatud meelepetted ei ole millegagi tõendamist leidnud ning oma tegevuse põhjendamine meelepetetega on kantud süüdistatava soovist vabaneda karistusest. X.X on KarS § 113 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. X.X teadis, et tulirelvast - revolvrist Amadeo ROSSI-851 X.Xit korduvalt tulistades sealjuures sihtides kannatanule pähe ja rindkeresse saabub suure tõenäosusega X.Xi surm. Uuritud tõendite pinnalt sealhulgas ka süüdistatava enda ütluste põhjal on võimalik öelda, et X.X seadis eesmärgiks õpetaja X.Xi surma põhjustamise. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
6. Kohtu seisukoht karistuse osas Alates 01.01.2015 vastab KarS § 113 (tapmine) süüteo koosseisule KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud süüteo koosseis. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. X.X. poolt X.Xi tapmise toimepanemise ajal s.o 27.10.2014 kehtinud KarS § 113 sanktsioon näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 45 lg 2 kohaselt kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest näeb KarS § 418 lg 1 karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatava süü on tõendatud. KarS § 113 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu. Teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane süütegu. KarS § 418 lg 1 kuriteokoosseis on suunatud ühiskonna üldise turvalisuse kaitsele. Lähtudes KarS § 56 lg 1 X.X.le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Kohus võtab arvesse, et X.X. süü on suurem, kuna ta pani X.Xi tapmise toime kavatsetult ja seda nii teo kui ka saabunud tagajärje osas. Süüdistatava süü on suurem ka põhjusel, et ta tulistas õpetaja X.Xit korduvalt ning tulistamine leidis aset kaasõpilaste juuresolekul. X.X tulistas õpetajat situatsioonis, 20 kus õpetaja oli seljaga klassi poole ja ta ei osanud arvatagi rünnakut, mistõttu puudus tal vähimgi võimalus ennast kaitsta. Samuti tuleb süüdistatava süüd suurendava asjaoluna arvestada, et süüdistatav on avaldanud, et talle ei meeldinud õpetaja X. X ning õpetajaga tekkinud probleemide lahendamiseks valis X.X abinõuna õpetaja tapmise – see on eriti küüniline suhtumine teise inimese ellu. X.X. küünilist käitumist ilmestavad lisaks eeltoodule veel ka asjaolud, et vahetult pärast õpetaja tapmist, sulges ta klassiruumi ukse ja ei võimaldanud kaasõpilastel klassist väljuda ja laadis uuesti relva. Süüdistatav ei ole karistusregistri andmetel kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest varem karistatud (II kd tl 126). X.X õppis enne süüteo toimepanemist Viljandi Paalalinna Kooli
7. klassis. Viljandi Paalalinna Kooli poolt X.X.le antud iseloomustustes (III tl 40-45, tl 49) ja arenguvestluse kokkuvõttes (III kd tl 46-48) iseloomustatakse X.Xu vaikse ja tagasihoidliku õpilasena, kes töötas tundides kaasa ja kellel ei olnud probleeme ebasobiva käitumise või distsipliiniga, pigem on olnud probleemiks vähene pingetaluvus. X.X oli keskmise õppeedukusega, kellele olid raskemad pigem keeled kui reaalained. Paistu Kooli poolt antud iseloomustuses (III kd tl 54-55) iseloomustatakse X.Xu õpilasena, kes oli olemuselt rahutu ja ei suutnud keskenduda tööle. Ta ärritus kiiresti ja solvus õpetaja märkuste peale. Suhted klassikaaslastega oli üldiselt head. Veel iseloomustatakse X.X olemuselt rõõmsameelsena, kellel oli huvi tehnika vastu ja kellele meeldisid käsitöötunnid. Kohus leiab, et kergendava asjaoluna võib arvesse võtta vaid tapmise uurimisele osalist kaasaaitamist KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuna süüdistatav on andnud menetlustoimingu s.o Facebooki konto vaatluse läbiviimiseks ise menetlejale oma Facebooki konto kasutajanime ja parooli. Eelnimetatu ei saa aga oluliselt mõjutada karistusmäära valikut, kuna tapmise objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused on tõendatud ka muude asjas olevate tõenditega. Samas ei saa aga puhtsüdamlikku kahetsust käesolevas asjas lugeda kergendavaks asjaoluks. Kuigi süüdistatav kohtuistungil kahetsust sõnaliselt väljendas, on ta oma ütlustes püüdnud tapetut näidata alusetult negatiivselt s.o õpetajana, kes oli õel ning oma õpilasi mõnitas ja solvas. Süüdistatava poolt väljendatud asjaolud ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Märkimata ei saa jätta sedagi, et õpetaja on kirjalikus iseloomustuses oma õpilast iseloomustanud positiivselt. Kohus leiab, et tegemist ei ole puhtsüdamliku kahetsusega ka põhjusel, et kohtuistungil süüdistatav X.X oma ütlustes väitis, et hääled tema peas on andnud talle korraldusi ja käskinud temal õpetaja X.X tappa. Seega püüab ta leida põhjuseid, et keegi teine on soovitanud temal selle kuriteo toime panna. X.X. suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tulemusena asusid eksperdid seisukohale, et ei saa välistada, et X.X. poolt meelepetete väljendamine võib olla seotud sooviga saada kergem karistus. Lisaks märgivad eksperdid, et sihikindel ja eesmärgipärane interneti otsingusüsteemide kasutamine inkrimineeritava kuriteo eelsel perioodil viitab planeeritud tegevusele ja nende tagajärgedega arvestamisele ja eelpool nimetatud asjaolud ei takistanud X.X.l aru saada temale inkrimineeritavast teost ning oma tegusid juhtida (II kd tl 122). KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 113 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades § 113 järgi vangistusega KarS § 45 lg-s 2 sätestatud madalama karistusraami keskmisest suurema karistuse s.o 9 aasta pikkuse vangistusega. 21 Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Kohus leiab, et X.Xu ei ole võimalik tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 418 lg 1 järgi karistada kergeima karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, kuna KarS § 44 lg 5 kohaselt ei mõisteta rahalist karistust nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. X.X. süü on suurem seetõttu, et ta pani tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetult ning tulirelva ja padrunid võttis kooli kaasa selleks, et tappa õpetaja. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud mõista talle karistus üle sanktsiooni keskmise, milleks on 2 aastat vangistust. Kuritegude kogumi eest tuleb X.X.le mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel ning kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel tuleb mõista X.X.le liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.
8. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kohus on võtnud kannatanute tsiviilhagi menetlusse 09.04.2015 kohtu alla andmise määrusega. Kaitsja taotlusel on kohus täiendavalt kontrollinud kriminaalasja kohtuliku üldmenetluse vältel kannatanute tsiviilhagi esitamise tähtaegsust ja kannatanute esindaja vandeadvokaat Margo Normanni volitusi esitada tsiviilhagi kannatanu X.X.i nimel. Kohtuistungitel 30.09.2015 ja 01.10.2015 suuliselt avaldatud seisukohas (III kd tl 187-188, 01.10.2015 229-230) leidis kohus, et kannatanute tsiviilhagi on esitatud tähtaegselt ja kannatanute esindajal vandeadvokaat Margo Normannil olid olemas volitused nii tsiviilhagi esitamiseks kui ka kannatanute esindamiseks kohtuistungil. Kohus jääb kohtuistungil avaldatud seisukoha juurde, et kannatanute tsiviilhagi on esitatud prokuratuuri kaudu

§ 38

lg 1 p 2 ja § 225 lg 1 sätteid järgides tähtaegselt – s.o 10 päeva jooksul pärast seda, kui kannatanutele on kohtueelse menetluse lõpule viimisel

§-s 224 sätestatud korras kriminaaltoimikut tutvustatud (tõendatud m.h väljavõttega e-kirja saatmise kinnitusega ning allkirjaga kriminaaltoimiku üleandmise kohta III tl 36-37). Samuti jääb kohus seisukoha juurde, et kannatanu X.X.i esindajal vandeadvokaat Margo Normannil oli volitus esitada tsiviilhagi kannatanu nimel.

§ 41

lg 1 kohaselt võib füüsilisest isikust kannatanu osaleda kriminaalmenetluses isiklikult või esindaja kaudu. Kannatanu lepinguliseks esindajaks võib olla

§ 41

lg 4 kohaselt advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Tsiviilhagi kohtule esitamise hetkel 04.03.2015 ei olnud X.X.ile eestkostet seatud (eestkoste seati X.X.ile Tartu Maakohtu 09.06.2015 kohtumäärusega 09. juunil 2015 – IV kd tl 35). Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kohtuistungi rakendamisel 18.09.2015 kinnitas kannatanu X.X.i seaduslik esindaja (eestkostja) X.X., et vandeadvokaat Margo Normannil on jätkuvalt volitused esinemiseks kannatanute nimel (III kd tl 96) ja juhindudes TsMS § 226 lg 1, mille kohaselt advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse, puudub kohtul alus kahelda kannatanu X.X.i esindaja vandeadvokaat Margo Normanni volitustes tsiviilhagi kohtule esitamisel. Kohtuistungil on kannatanute esindaja vandeadvokaat Margo Normann kohtule selgitanud, et kannatanuga kliendilepingut sõlmides temal ei tekkinud kahtlust selles, et X.X. ei saa aru oma ema surmast ning sellest, et esitatakse menetluses nõue (III kd tl 231). Samuti on kohus 07.10.2015 määrusega lahendanud kaitsja taotluse kannatanu X.X.ile kohtupsühhiaatria ekspertiisi ning kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks. Kohus jättis 07.10.2015 kohtumäärusega (IV kd tl 21-26) kaitsja taotlused ekspertiiside määramiseks rahuldamata. 22 09.10.2015 kohtuistungil vaatas kohus läbi kaitsja taotluse anda kannatanutele tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Kohus jättis 09.10.2015 kohtumäärusega kaitsja taotluse rahuldamata põhjendusega, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt oli kannatanutel võimalik esitada tsiviilhagi riigilõivu vabalt, mistõttu puudub vajadus kannatanutele riigilõivu tasumiseks tähtaega määrata. Kohus jääb nimetatud seisukoha juurde. Kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on esitanud tsiviilhagi kannatanud X.X. ja X.X., kusjuures kannatanu X.X. taotleb välja mõista süüdistatavalt X.X.lt (IK xxxxxxxxxxx ) ja tsiviilkostjalt X.X.lt (IK xxxxxxxxxxx) solidaarselt 10 000 (kümme tuhat) eurot ja kannatanu X.X. taotleb välja mõista süüdistatavalt X.X.lt (IK xxxxxxxxxxx ) ja tsiviilkostjalt X.X.lt (IK xxxxxxxxxxx) solidaarselt 10 000 (kümme tuhat) eurot (I kd tl 8-13). Kannatanud leiavad, et VÕS § 1053 lg 2 alusel vastutab süüdistatava X.X.ga solidaarselt tema isa X.X tsiviilkostjana põhjusel, et ta ei ole kõike ära teinud selleks, et hoida ära relva sattumist alaealise kätte.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel asjaoludel: Esmalt märgib kohus, et kannatanute poolt esitatud nõuete puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohtumenetluse pooltel mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-s 2.

1. tuvastanud, et süüdistatav X.X on toimepannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema
2. oktoobri 2014 hommikul võttis oma elukohast xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx vanemate tuppa pesukappi peidetud relvakapi võtme ning avas sellega samas toas oleva relvakapi, kus võttis vastavat relvaluba omamata isa X.X.le kuuluva revolvri Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special ning toimetas tulirelva koos padrunitega Viljandisse Paala tee 46 asuvasse Viljandi Paalalinna Kooli, kus kandis endaga kaasas relva ja padruneid kuni umbes kella 13.55, kui kasutas klassiruumis nr 204 isale kuuluvat revolvrit Amadeo ROSSI-851 ja selle padruneid ning tulistas korduvalt õpetaja X.Xit. 23 Lisaks eelmärgitule tuvastas kohus kohtuotsuse p-s 2.2., et süüdistatav X.X on toimepannud KarS § 113 järgi kvalitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema olles
3. oktoobri 2014 hommikul võtnud kodust kaasa isa X.X.le kuuluva tulirelva Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 ja üheksa padrunit cal 38 special, tulistas kella 13.55 paiku Viljandi linnas Paala tee 46 asuvas Viljandi Paalalinna Koolis klassiruumis nr 204 tapmise eesmärgil revolvrist Amadeo ROSSI-851 seerianumbriga J143416 klassi ees seisnud õpetaja X.Xi suunas kuus lasku. Laskudest tabas üks X.Xit pähe, 1 rindkeresse ja 1 kõhtu. Õpetaja X. X suri X.X. poolt tekitatud vigastuste tõttu sündmuskohal. Kohus leiab, et ülalmärgituga on tõendamist leidnud VÕS § 1045 lg 1 p 1 asjaolud, s.o süüdistatava X.X. poolt kahju tekitamine õigusvastaselt kannatanu X.Xi surma põhjustamisega. Mis puudutab tsiviilkostja X.X vastutust kannatanutele tekkinud kahjus, siis kohus leiab, et antud juhul kuuluvad rakendamisele VÕS §-i 1053 sätted. VÕS § 1053 lg 1 kohaselt alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohus nendib, et asjas puudub vaidlus, et tsiviilkostja X.X on süüdistatava vanem ning süüdistatav oli kuritegude toimepanemise hetkel XX-aastane. Kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis (m.h ka süüdistatava ütlustega) on tõendamist leidnud asjaolu, et X.Xi tapmise pani süüdistatav X.X toime oma isa X.X.le kuuluva tulirelvaga. Kohtuistungil on tsiviilkostja X.X tunnistajana andnud ütlusi, et käsitulirelva – revolver hoidis ta süüdistusaktis märgitud päeval kodus raudkapis, mis asus täispuidust peeglikapi sees varjatult ning peeglikapp asus tema ja tema abikaasa X. X magamistoas. Veel nähtub tsiviilkostja X.X ütlustest, et relva hoidmiseks mõeldud kapp oli võtmega suletud ning võtit hoiti riidekapis peidetuna. Võtme asukohta teadis tsiviilkostja abikaasa ning tsiviilkostja ise ei pruukinud seda teada. Laskemoon oli eraldi sahtlis ning laskemoona sahtli võti oli relvakapis dokumentide vahel ära peidetuna. Tsiviilkostja eelmärgitud ütlused on kooskõlas tunnistaja X. X kohtuistungil antud ütlustega. Kohus leiab, et tsiviilkostja X.X ei ole olnud piisavalt hoolikas selles, et tema seaduslik relv ei satuks kõrvaliste isikute kätte. Relvaseaduse § 46 lg 10 kohaselt nõuded relvahoidale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Siseministri 27.04.2007 määruse „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ § 8 lg 1 kohaselt relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest (teras(raud-)plekist, millel on vähemalt üks turvalukk. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte. Kohus on seisukohal, et tsiviilkostja X.X., tunnistaja X. X ja X.X kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et tegelikult ei taganud tsiviilkostja X.X relvaluba omava isikuna, et kõrvalistel isikutel ei oleks juurdepääsu relvale. Tsiviilkostja X.X. ja tunnistaja X. X ütlustest nähtuvalt teadis relvakapi võtme asukohta lisaks tsiviilkostjale ka tema abikaasa X. X, kes oligi tsiviilkostja ja X. X omavahelisel kokkuleppel relvakapi võtme tegelikuks hoidjaks ja peitjaks. Seega oli relvakapi võti ka X. X valduses ja viimane võttis sisuliselt osa relva hoidmisest Relvaseaduse § 45 mõttes, kuigi X. Xl relvaluba s.o õiguslik juurdepääs relvale tegelikult puudus. 24 Tsiviilkostja X.X ütlustest nähtus, et relvakapis hoiti majadokumente ning tema abikaasa X. X kuldehteid ja abikaasa käis korra nädalas või kahe nädala tagant ehete juures (III kd tl 120-129). Enne 27.10.2014 kuriteosündmust oli relvakapi võti peidetud X. X poolt. Tsiviilkostja ütlustel oli tema abikaasal juurdepääs relvakapile ja kui ta oleks võtnud võtme, oleks saanud avada relvakapi ja võtta sealt oma ehteid. Veel nähtub tsiviilkostja ütlustest, et tema ise alati ei teadnudki, kus relvakapi võti tegelikult asub, kuna temal ei olnud vajadust käia relvakapi juures. Kui ta tahtis relva puhastada, siis ta küsis abikaasalt, kus relvakapi võti on. Eelmärgitut kinnitavad ka tunnistaja X.X ütlused (III kd tl 100). Tunnistaja X.X ütlustest nähtuvalt teadis relvakapi võtme asukohta üksnes tema ema (s.o X. X), kuna isa X.X unustas vahel ära, kus ta võtmed asuvad. Tunnistaja X. X ütlustest nähtuvalt on ta näinud relvakapi avamist ning selle võtit ajal, kui isa ja ema koos relvakappi avasid. Tsiviilkostja teadmatus relvakapi võtme asukohast kinnitab kohtu hinnangul tsiviilkostja hooletut suhtumist temale õigusaktidega pandud kohustusse relva hoidmisel. Süüdistatava, tsiviilkostja ja tunnistaja X. X ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et relvakapi võti oli paigutatud riidekappi, mis asus relvakapiga samas ruumis. Kohus leiab, et relvakapi võtme paigutamine samas ruumis asuvasse riidekappi ei ole kindlasti piisav hoolsus tagamaks relva mittesattumist kõrvaliste isikute kätte. Asjaolu, et relvakapi võti ning relv ja laskemoon sattusid süüdistatava kui kõrvalise isiku kätte, kinnitab iseenesest seisukohta, et tsiviilkostja on rikkunud relva hoidmise nõudeid. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt kulus tal relvakapi võtme leidmiseks aega üle 10 minuti (III kd tl 209), millega on tõendatud, et relvakapi võti oli kõrvalistele isikutele suhteliselt kergesti kättesaadav. Seega, kokkuvõtvalt leiab kohus, et tsiviilkostja ei ole kõike teinud, mida saab mõistlikult loota, et ära hoida juurdepääs relvale ja vältida selle seadusevastast kasutamist. Kohus on seisukohal, et VÕS § 1053 lg 2 kui erisätte mõtteks on sätestada vanema õigusvastase käitumise eeldus juhul, kui nende vastutusel olev 14-18 aasta vanune isik on kahju põhjustanud. Vastusest vabanemiseks peaks tsiviilkostja vanemana m.h tõendama ka seda, kas lapse (s.o süüdistatava X.X.) suhtes on vanemad piisaval määral arendanud õiguskuulekat käitumist ja kasutanud õigeid kasvatusmeetodeid. Tsiviilkostja X.X. tunnistajana antud ütlustega, tunnistaja X.X ning süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, millest nähtuvalt tsiviilkostja soovis tutvustada oma alaealistele lastele X.X.le ja X.Xle revolvrit, võimaldades sellega karjääris oma alaealistel lastel liivaseina tulistada. Kohtu hinnangul tulirelva valdamise ja kasutamise võimaldamine alaealistele s.o relvaluba mitteomavatele isikutele ei ole kooskõlas Relvaseaduse §-de 29 ja 34 nõuetega. Et selline tegevus ei olnud seaduslik, möönas tsiviilkostja kohtuistungil ka ise (III kd tl 33). Lisaks eelmärgitule märgib kohus, et tulirelva kasutamine karjääris ei ole kooskõlas Relvaseaduse § 84 lg 1 nõuetega, kuna karjäär ei ole relvaseaduses mõttes käsitletav lasketiiruna ning tsiviilkostja ei ole tõendanud temal Relvaseaduse § 86 1 lg 1 sätestatud laskeinstruktori kutse olemasolu. Seega kohus on seisukohal, et ülalkirjeldatud tegevusega, ei arendanud tsiviilkostja X.X oma alaealiste laste s.h ka süüdistatava õiguskuulekat käitumist, mistõttu on tsiviilkostja vastutav VÕS § 1053 lg 2 kohaselt süüdistatava põhjustatud kahju eest. Kohus leiab, et tsiviilkostja X.X ei ole piisavalt VÕS § 1053 lg 2 kohaselt teinud ka lapse kasvatuslikus mõttes kõike selleks, et aidata kaasa oma lapse X.X. ja õpetaja X.Xi vahelise võimaliku konflikti lahendamisele, tulenevalt õpetaja X.X ipoolsest õpilase X.X puudutamisest ja katsumisest. Tsiviilkostja X.X on tunnistajana antud ütlustes avaldanud, et kuuldes oma pojalt X.X.lt, et õpetaja 25 katsub teda, leidis ta, et see on pedofiilse suunitlusega käperdamine ning ütles seda ka oma pojale. Samas ei pöördunud tsiviilkostja probleemi lahenduseks ei õpetaja X.X, lapse klassijuhataja, kooli direktori ega ka politsei poole tekkinud probleemi lahendamiseks. Eelmärgituga jättis ta oma alaealise lapse X.X temal tekkinud probleemiga üksi ning ei kujundanud lapses arusaama, et probleeme on võimalik lahendada kas vestluste ja läbirääkimiste teel või kui tegemist on seaduserikkumisega, siis sellest õiguskaitseorganitele teadaandes. Lisaks alusetule X.Xi sildistamisele, tsiviilkostja, olles ise Viljandi Paalalinna Kooli hoolekogu liige ja teadlik kooli kodukorras sätestatud võimalustest igasuguste probleemide ja konfliktide lahendamiseks, ei võtnud midagi ette asjaolude selgitamiseks ja õhutas poega olukorraga leppima, sest tema arvates kooliga, õpetajaga ja direktoriga ei oleks saanud seda probleemi lahendada. Tsiviilkostja selle asemel, et selgitada, et õpetaja võimalik puudutus ei tähenda seksuaalsust, või otsida võimalikke lahendusteid olukorra lõpetamiseks, rõhutas lapsele just puudutuse pedofiilset olemust ja sellega leppimist. Kohus leiab, et tsiviilkostja ei ole rakendanud õigeid kasvatusmeetodeid, pigem on tõsise kasvatusliku minetusega ning eelmärgitu on samuti kinnituseks, et tsiviilkostja ei ole teinud kõike, et ära hoida kahju tekitamist kannatanutele. Toimikus oleva abielutunnistusest (III kd tl 26) nähtub, et süüteos kannatanu X. X oli kannatanu X.X.i abikaasa ning pooltel puudub vaidlus ka selles, et X. X oli X.X.i ema. VÕS § 134 lg 3 järgi võivad isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kuigi lähedaste isikute ringi ei ole seaduses defineeritud on eelduslikult lähedasteks isikuteks kannatanu lapsed, abikaasa ja vanemad. Eelmärgitut on sedastatud Riigikohtu mitmetes lahendites (nr 3-2-1-129-05; nr 3-2-1-19-08; nr 3-1-1-57-10). Seega kohtu hinnangul tuleb kannatanuid X.X.it ja X.X.it käsitleda surnud isiku (s.o X.Xi) lähedaste isikutena VÕS § 134 lg 3 mõttes, kellel on õigus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue süüdistatava ja tsiviilkostja vastu ning eelmärgitus puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, kas esineb asjaolu, mida saab käsitleda erandliku asjaoluna VÕS § 134 lg 3 mõttes. Kannatanud leiavad, et erandlike asjaoludena tuleb käsitleda: - avalikkuse huvi aset leidnud nn „koolitulistamise“ juhtumi suhtes, mille tõttu on surma põhjustamise asjaolud avalikkuse suure ja pideva tähelepanu all. Eelmärgitu tingib sündmuse pideva meenutamise kannatanutele, põhjustades hingelist valu, kannatust ja frustreeritust. X.Xi surma asjaolud häirivad kannatanute heaolu nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. - Kannatanu X.X. oli koos X.Xiga nende ühise tütre X.X.i abistaja, juhendaja ja hooldaja. X.X.il tulenevalt tervislikust seisundist esineb raskusi igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises. Kui X. X elas, siis koos X.Xga oli tütrele abi osutamine ja järelevalve kergem, sest abikaasad said tegutseda ühiselt ühist aega ja vahendeid kooskõlastades. Koos tegutsedes oli võimalik planeerida ka kummagi abikaasa aega isiklike huvide rahuldamiseks. Nüüd ei ole see enam võimalik ning kannatanu heaolu on oluliselt vähenenud ning liikumisvabadus kitsenenud. - Kannatanul X.Xl ja X.Xl oli pikk katkematu kooselu ning kannatanu kaotas armastatu ja sõbra. Abikaasa surm on tekitanud kannatus tunde, et kõike ühises maailmas läbielatut pole enam olemas, see on kadunud. Esialgse šoki, uskumatuse ja emotsionaalse tuimuse asemele on tulnud nukrutsemine, segasus tunnetes, peataolek, hirm ja jõuetus. Kalli inimese kaotus tähendab kannatanule ühise tuleviku kaotamist, millele ta lootis koos temaga veeta. - Kannatanul X.X.il on ema kaotusega raske toime tulla tulenevalt tervislikust seisundist, ema vägivaldne ja ootamatu surm on jätnud suure tühimiku tema ellu, kuna ema oli see, kes pedagoogina oskas paremini toime tulla X vajaduste ja tunnete mõistmisega. 26 - Kohtuistungil on kannatanud faktilisi asjaolusid täiendanud suuliselt ütlustega (III kd tl 100) asjaoluga, et kannatanute seisundis on esinenud kliinilisi tunnuseid ja nad on vajanud ravi. Süüdistatav ja tema kaitsja ning tsiviilkostja ja tema esindaja vaidlevad vastu esitatud haginõuetele ning leiavad, et kannatanute hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna puuduvad erandliku asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes ning kannatanute viidatud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena. Samuti leiavad tsiviilkostja ja kaitsja, et kannatanud on saanud riigilt ja kohalikult omavalitsuselt toetust, mida tuleb kahju suuruse hindamisel arvesse võtta. Ka leiavad kaitsja ja tsiviilkostja, et kannatanu X.X xxxxxxxxxx isikuna ei saa elada ema surma üle nii, et see annaks aluse mittevaralise kahju jaatamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-08 p-s 17 selgitanud, et erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Samas on Riigikohus ka lahendites nr 3-21-19-08 p 17, 3-1-1-57-10 p 23 sedastanud, et „Mittevaralise kahju hüvitamist lähedastele võib õigustada nt see, et tegelikult soovitigi rünnata või mõjutada kannatanu lähedasi, samuti kahju tekitamise erilised asjaolud, nt kannatanutele kahju tekitamise tahtluse olemasolu kahjutekitajal koostoimes lähedaste hilisemate üleelamistega.“ Ülaltoodust tulenevalt kohus leiab, et kannatanutele on tekitatud moraalne kahju seoses erandliku asjaoluga VÕS § 134 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul tuleb erandliku asjaoluna käsitleda süüdistataval tahtluse olemasolu õpetaja X.Xi surma põhjustamises (tapmine kavatsetult) ning eelmärgitud teoga avalikkuse suure huvi ja tähelepanu (s.h meedia pideva tähelepanu) tõttu tekkinud üleelamised hukkunu X.Xi lähedastel s.o kannatanutel X.X.il ja X.X.il, mis väljendusid emotsionaalsetes pingetes, psüühika jm. terviseriketes abikaasa ja ema vägivaldse surma tõttu. Terviserikkeid kannatanutel käsitleb kohus üleelamiste väljendustena ja nende tõendusena Riigikohtu otsuse 3-2-119-08 p 17 tähenduses. Kohus leiab, et kannatanutel X.X.il ja X.X.il tekkinud üleelamised on tõendatud alljärgnevate tõenditega:
4. Väljavõttega X.X.i retseptide loetelust (III kd tl 4) on tõendatud, et kannatanule on 29.10.2014 perearst X.X poolt väljakirjutatud toimeaine xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ja retsept on realiseeritud. Kannatanu X.X ütlustel (III kd tl 104, 113, tl 183) on ta retseptide loetelus toodud ravimit tarvitanud rahustamiseks, et saaks öösel magada, tegemist on rahustiga, unevaevused hakkasid peale X.Xi surma ja ravimi lasi kannatanu väljakirjutada peale X.Xi tapmist.
5. Patsiendikaardiga nr 3879 (III kd tl 20-21) on tõendatud, et kannatanu X.X. on pöördunud 29.03.2015 SA Viljandi Haigla vastuvõtu osakonda ja temal on diagnoositud xxxxxxxxxx . Kannatanu ütlustel tekkis temal nimetatud terviserike xxxxxxxx (III kd tl 109, tl 113-114).
6. Kliinilise psühholoogi X.X teatisega (III kd tl 6-7) on tõendatud, et X.X. on vajanud ja saanud ohvriabi teenusena psühholoogilist nõustamist 13.05., 20.05., 03.06., 10.06., 19.
7. ja 04.09.2015 ja X.X. on vajanud ja saanud ohvriabi teenusena psühholoogilist nõustamist 13.05.
8. X.X.i ütlustel on toimunud psühholoogiline nõustamine psühholoog X.X juures kannatanutel tekkinud pingete tõttu (III kd tl 113).
9. Ene Luik Massaažiteraapia tõendiga (III kd tl 9) on tõendatud, et X.X. on alates 05.11.2014 kuni 14.05.2015 käinud Ene Luik Massaažiteraapia kabinetis massaažiseansil 10 korda ja X.X. on käinud massaažiseansil alates 18.11.2014 kuni 14.05.2015 8 korda. X.X.i ütlustel võttis pinged maha massaaž ning massaaži soovitas kannatanutele perearst (III kd tl 103).
10. Kannatanu X.X. on kohtuistungil andnud ütlusi (III kd tl 103, tl 107) selle kohta, et ta on käinud koos X.X.iga kriisinõustaja X.X läbiviidud nõustamistel. 27
11. Kannatanu X.X. on kohtuistungil antud ütlustega (III kd tl 103) on tõendatud, et abi saamiseks on ta pöördunud psühholoog X.X poole. Samuti esitas kannatanu elektroonilise väljavõtte teadusportaalist, millest nähtub, et X.X omab eriteadmisi psühholoogias (III kd tl 3).
12. Kannatanu X.X.i ütlustest nähtub, kuidas talle on emotsionaalselt kogu see sündmus mõjunud, mis toimus 2014 aasta oktoobri lõpus Paalalinna Koolis: „… praktiliselt olen ma nagu mustas augus ikka, meie kooselu oli niivõrd harmooniline ikka. Noh, ikka raske, raske on sealt august välja tulla.“ (III kd tl 103). Küsimusele kas tema elukvaliteet on muutunud, vastas X.X: „… on muutunud jah. Et sellist elu ei tule enam elusees tagasi, et keegi sinu eest hoolitseks, et koju minnes keegi ootaks sind.“ Küsimusele kuidas tervislik seisund praegu on, vastas X.X: „…tervislik seisund on ikka kehvapoolne. Tuju ei ole midagi teha ja nagu kuskil augus oleks, paljud tuttavad ei taha enam nii suhelda…“ (III kd tl 104).
13. Kaitsja taotles istungil kannatanu X.X.ile kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiisi läbiviimist tuvastamaks, kuivõrd X.X sai aru perioodil 27.10.2014 kuni käesoleva ajani temale tekitatud kahjust. Kohus jättis kaitsja taotluse 07.10.2015 kohtumäärusega rahuldamata, leides, et eelmärgitu osas saab kohus lähtuda esitatud asjaoludest ja neid kinnitavatest tõenditest. Kannatanu poolt on tsiviilhagis esitatud X.X.i Põltsamaa Ametikooli lõputunnistus põhihariduse baasil kutsehariduse omandamise kohta ja Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse lõputunnistuse kergerõivaste õmbleja õppekava täitmise kohta (III kd tl 22-25). Nimetatud tõendid tõendavad kohtu hinnangul X.X.i arengutaset. Ka kinnitavad kannatanu X.X.i ütlused, et tema tütar X.X on võimeline temale tekitatud kahjust aru saama. Küsimusele, kas X.X. on üldse võimeline aru saama, et tal ema enam ei ole, vastas X.X. järgnevalt: „Saab aru küll, ta on täiesti selline adekvaatne. Aga tal see vastamine ja mõtlemine võtab aega. Tähendab enne ema kadumist oli see kiirem, nüüd on kuidagi see mõjunud talle, me ei näe tema sisse, mis on temaga juhtunud. Väliselt tundub kõik normaalne, aga kuidas sisemiselt on, ma ei tea. Aga vähemalt on ta huvitatud väljas käimisest ja tahab üritustel osaleda, tahab käia huviringides, see on tore. Muidu, kui ta istuks ja nukrutseks kodus, oleks see märksa hullem“ (III kd tl 104). Kannatanu X.X.’i seisundi ja üleelamiste kohta andis kannatanu X.X. istungil järgmisi ütlusi: „Ema surma elab X raskelt üle; ta on kuidagi selliseks aeglasemaks ja mõtlikumaks jäänud; tihti nutab, ema tuleb jälle meelde (III kd tl 104). Seega kohus loeb kannatanu X.X.i ütlustega tõendatuks, et X.Xi surm on mõjutanud kannatanu X.X.it käitumist. X.X.il ema surma tõttu tekkinud üleelamiste ja emotsionaalsete pingete tõttu läbitud nõustamisi ja protseduure on kohus eelnevalt tõendites (loetelu p 3-6) käsitlenud. Kohus leiab, et avalikkuse s.h meedia suurt huvi tõendavad kannatanute poolt esitatud väljavõte internetiportaalist Google (III kd tl 10-12), mis andis otsingusõnale „Viljandi koolitulistamine“ 19300 vastet, samuti ajalehtedes sündmuse järjepidev, mida tõendavad väljavõtted ajalehtedest „Sakala“ ja „Postimees“ (III kd tl 13-18, tl 31-35 Meedias 27.10.2014 kuriteosündmuse pidev ja suuremahuline kajastamine tingivad sündmuse pideva meenutamise kannatanutele, põhjustades hingelist valu ja kannatusi ja frustreeritust rohkem kui muul juhul, kui lähedane isik sureb. Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegu s.o X.Xi tapmine kavatsetult ja tsiviilkostja tegevusetus s.o vajaliku hoolsuse puudumine tulirelva hoidmisel ning tsiviilkostja kui süüdistatava vanema poolsed puudujäägid lapse (s.o süüdistatava) kasvatamisel ja arendamisel, on kannatanutel tekkinud mittevaralise kahju põhjuseks ja esineb põhjuslik seos kahju tekitanud isikute teo ja kannatanutel tekkinud kahju vahel. Seega kohus leiab, et kannatanutele ei oleks mittevaralist kahju tekkinud ilma süüdistatava X.X õigusvastase teota ning samuti ei oleks kahju tekkinud ka juhul, kui tsiviilkostja X.X oleks teinud kõik, mida saab mõistlikult loota vanemalt oma lapse kasvatamisel, ning juhul, kui ta oleks teinud kõik, et ära hoida kõrvalistel isikutel juurdepääs relvale. 28 Kohus leiab, et süüdistatav ja tsiviilkostja ei ole tõendanud VÕS § 1050 kohaselt neil süü puudumist kannatanutele kahju tekitamisel. Seega kohus on seisukohal, et süüdistataval ja tsiviilkostjal tuleb solidaarselt hüvitada kannatanutele tekitatud mittevaraline kahju. VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Viljandi Vallavalitsuse 09.09.2015 vastusest teabenõudele nähtub, et Viljandi Vallavalitsus on toetanud X.X.i peret 1000 euroga, millele lisandus tulumaks 265,82 eurot (I kd tl 127). Viljandi Linnavalitsuse 14.09.2015 vastusest teabenõudele nähtub, et
14. a sai X.X. Viljandi linnalt toetust järgmiselt: 31.10.2014 1000 eurot, 13.11.2014 500 eurot, 20.11.2014 1023 eurot, 11.12.2014 1023 eurot.
15. a on X.X. saanud Viljandi linna kaudu riigieelarvelist toetust järgmiselt: 17.02.2015 2046 eurot, 19.03.2015 1023 eurot, 20.04.2015 1023 eurot, 18.05.2015 1023 eurot, 12.06.2015 1023 eurot, 15.07.2015 1023 eurot, 18.08.2015 1023 eurot (I kd tl 125). Seega on X.X. saanud toetust 11730 eurot, millist summat ta on oma ütlustel jaganud oma pereliikmetega. Sotsiaalkindlustusameti 11.09.2015 vastusest teabenõudele nähtub, et seoses X.Xi surmaga maksab Sotsiaalkindlustusamet kuriteoohvri riiklikku hüvitist tema ülalpeetavale X.X.ile. Seisuga 11.09.2015 on hüvitist makstud kokku 7796,17 eurot (I kd tl 129). Ülaltoodust nähtuvalt on kannatutele X.X.ile ja X.X.ile väljamakstud toetusi ja hüvitisi kokku 20526,17 eurot. Kohus leiab, et ülalmärgitud toetusi ja hüvitisi ei saaks käsitleda kannatanute X.X.i ja X.X.i kasuna VÕS § 127 lg 5 mõttes ning nende mahaarvamine kahjuhüvitisest oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus on seisukohal, et kolmandate isikute toetusi ja vabatahtlikke makseid ei saa kannatanute kasuna arvesse võtta, kuna nende eesmärgiks on üksnes kannatanute, mitte aga kahju tekitaja olukorra kergendamine. Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukoha järgi puuduvad moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKTK 08.02.
16. a otsus 3-2-1-1-01, 25.05.
17. a otsus nr 3-2-1-51-05; RKKK 27.10.
18. a otsus 3-1-1-57-10 p 26). Kohus leiab, et kannatanute kahjuhüvitiste nõuetes ja mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel ja arvestades ühiskonna üldise heaolu taset tuleb hinnata ka süüdistatava ja tsiviilkostja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kannatanute mittevaralise kahju nõuded tuleb rahuldada osaliselt, kuna süüdistatav X.X on hetkel
19. klassi õpilane, tal puudub töökoht, vara ja sissetulek ning lisaks tuleb tal tasuda kohtukulud. Tsiviilkostja X.X. puhul tuleb arvesse võtta, et temale tsiviilhagis etteheidetav mittenõuetekohane relva hoidmine on toimunud ettevaatamatusest. Lisaks eeltoodule on tsiviilkostja ülalpidamisel 2 last, kellest üks omandab põhiharidust ja teine keskharidust. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kannatanu X.X.i haginõue süüdistatava X.X. ja tsiviilkostja X.X. vastu rahuldada osaliselt ning mõista välja mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks mittevaralise kahju katteks 5000 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ka kannatanu X.X.i haginõue süüdistatava X.X. ja tsiviilkostja X.X. vastu rahuldada osaliselt ning mõista välja mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks mittevaralise kahju katteks 5000 eurot.
20. Kriminaalmenetluse kulud 29 Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 5.
2. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi: 5.1.
3. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palgamäära, s.o 975 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. novembri 2013 määrusest nr 166, millega kehtestati töötasu alammääraks alates 01.01.2015 390 eurot kuus. 5.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 5.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatavale X.X.le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 2516,16 eurot. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 5.1.2.
3. Õigusabi kohtus Tartu Maakohtu
4. augusti 2015 määrusega (I kd tl 112-113) on hüvitatud süüdistatava X.X. kaitsjale vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile riigi õigusabi tasu ja sellega seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 853,60 eurot, mis seonduvad kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja eelistungil osalemisega. Süüdistatava X.X. kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu koos käibemaksuga 2928 eurot. Taotluse p-s 4 (Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud) on kaitsja arvestanud sõidukuludeks koos käibemaksuga 518,40 eurot. Taotluse p-s 5 (Taotletavad summad kokku) on arvestatud õigusabi ja õigusabi osutamisel vajalikud kulud kokku, mis koos käibemaksuga moodustavad 3446,40 eurot. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada. Tsiviilkostja X.X. riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaadi abi Birgit Sisask on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu koos käibemaksuga 2884,80 eurot. Esindaja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada. Kannatanute X.X.i ja X.X.i lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann on esitanud kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 3000 eurot. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Normann ja Partnerid 09.09.2015 arve nr 51 ja X.X.i konto väljatrükk tasumise kohta. 5.1.
5. Kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 30

§ 175

lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt: 1) kaitsealusele X.X.le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 1 euro. 5.1.4. Väljamakstud rahasummad

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks makstavad summad kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale

§ 178

kohaselt makstavad summad, välja arvatud

§ 176

lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud ning makstava tasu ja hüvitiste suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 322. Kriminaalasjas on

§-s 178 kohaselt hüvitatud tunnistaja kulud kokku – 5,20 eurot (IV kd tl 28-30). 5.1.5. Ekspertiisitasu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 5997 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: Surnu ekspertiisi nr 14E-LÕS0054/326 maksumus 250 eurot (I kd tl 62); kohtupsühholoogia-psühhiaatria ekspertiisi maksumus 5747 eurot (III kd tl 114-116). 5.

1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale X.X.le arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 975 eurot, riigi õigusabi tasu 6816,16 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 6003,20 eurot (s.o ekspertiisitasu 5997 eurot, tunnistajale makstud sõidukulu 5,20 eurot ja kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 1 euro). 5.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava X.X. vahistamise määruskaebuse menetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisel kantud põhjendatud kulud summas 423 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda vastavalt

§ 187lg 1.

Kohus, võttes arvesse eelnevat ning alaealisel süüdistataval X.X.l sissetulekute puudumist (ta on ülalpeetav) ja tema varalist seisundit, leiab, et menetluskulude hüvitamine ilmselt käib X.X.l üle jõu, mistõttu jätab kohus kriminaalmenetluse kulud osaliselt s.o sundrahast (975-st eurost) 325 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust (6816,16-st eurost) 2616 eurot 16 senti ja kohtupsühholoogiapsühhiaatria ekspertiisi tasust (5347-st eurost) 1547 eurot riigi kanda. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb

§-de 180 lg 1, 3 ja 188 alusel välja mõista alaealise süüdistatava X.X. vanemalt X.X.lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena sundraha 650 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasu 4200 eurot, kohtupsühholoogia-psühhiaatria ekspertiisitasu 3800 eurot, surnu ekspertiisitasu 250 eurot, toimikust koopia tegemise kulu 1 euro, tunnistajale makstud sõidukulu 5,20 eurot, s.o kokku 8906,20 eurot. 31 Arvestades menetluskulude suurust määrata

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osade kaupa.

§ 182

lg 3 sätestab, et tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes asjaolust, et kannatanute tsiviilhagid rahuldati osaliselt ning juhindudes

§ 182lg-st 3 ja Ts

MS § 163 lg-st 1 leiab kohus menetluskulusid jaotades, et tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvaid menetluskulud tuleb jätta täielikult menetluskulusid kandnud poolte s.o kannatanute, süüdistatava ja tsiviilkostja endi kanda. Tsiviilkostjal X.X.l (isikukood xxxxxxxxxxx) hüvitada riigile täielikult riigi õigusabi korras esindaja osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud s.o kokku 2884,80 eurot igakuiste võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul. 5.

1. Kaitsja ja tsiviilkostja esindaja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja ning tsiviilkostja esindaja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mihkel Gaverile 3446,60 eurot (s.h käibemaks 574,40 eurot) ja advokaat Birgit Sisaskile 2884,80 eurot (s.h käibemaks 430,80 eurot).
2. Kohtu muud põhjendused ja selgitused

§ 312

p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. X.X.le kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. X.X on kahtlustatavana kinni peetud

1. oktoobril
2. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevate asitõendite osas tuleb kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:
3. X.X. elukohas toimunud läbiotsimiselt kaasa võetud kolm padrunit ning padruni kest (hoiul Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna relvaruumis) tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

2. X.X. seljakotist leitud padrunikestad (asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

3. X.X.lt kinnipidamisel ära võetud padrun (asub Lõuna prefektuuri relvahoidlas) tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

1. 16.04.
2. a X.X. koolikotist leitud noalaadne ese tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

5. 3 padrunit, 3 kuuli ja 2 kuuliosa (asuvad Lõuna prefektuuris) tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

6. Revolver Amadeo Rossi (asub Lõuna prefektuuris) tuleb

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada eseme omanikule tsiviilkostja X.X.le (isikukood xxxxxxxxxxx). 7. X.X.lt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Sony C1505 Xperia (imei 352640062180572) tuleb

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada eseme omanikule süüdistatav X.X.le.

32 8. Kriminaalmenetluse käigus kohtueelses menetluses omanikule ja seaduslikule valdajale tagastatud esemed tuleb jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel esemete omaniku ja seadusliku valdaja omandisse ja käsutusse.

Kriminaalasja juures olevad järgmised salvestised tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: 1.

DVD plaat, millel 27.10.2014 Viljandi Paalalinna kooli klassiruumis nr 204 tehtud sündmuskoha vaatluse video.

1. CD plaat, millel X.X. e-posti konto xxxxxxx@xxx.xx koopia.
2. CD plaat, millel X.X. Facebooki konto arhiiv.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui ape