KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-612 Hal

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-16-612

1. AA esitas 29.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi valla kohustamiseks tagada viivitamatult RRR-le lasteaiakoht Viimsi valla teeninduspiirkonna lasteasutuses ning RRR-le ja TRRle Viimsi valla teeninduspiirkonnas munitsipaallasteaia kohtade andmata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks kokku summas 1361,53 eurot.
2. AA esitas 13.04.2016 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks kohustamisnõude osas. Kaebaja jäi endiselt kahju hüvitamise nõude juurde.
3. Viimsi vald nõustus 02.05.2016 vastuses menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas seoses kaebusest loobumisega ning palus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetada ka kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et vastustaja on kaebajale kahju hüvitanud. Vastustaja märkis, et enne kohtusse pöördumist ei ole kaebaja esitanud vastustajale taotlust eralastehoiu ja munitsipaallasteaiatasu vahede hüvitamiseks. Kuigi kaebajal oli õigus otse kohtusse pöörduda, oleks selliselt menetluskulude teket saanud vältida. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda (

§ 108lg 11).

4. AA nõustus 25.05.2016 vastuses menetluse lõpetamisega

§ 152

lg 1 p 4 alusel ning palus

§ 108lg 6 alusel jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja taotles tasutud riigilõivu 40,85 eurot ja õigusabikulude 1080 eurot hüvitamist. Menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Arvestada tuleb asjaoluga, et samal ajaperioodil pöördusid sisult samasuguste avaldustega vastustaja poole ka teised lapsevanemad ning vastustaja on oma vastustes selgelt öelnud, et Viimsi vald ei hüvita kahjusid tulenevalt enda kehtestatud õigusaktidest. Seega oli kaebajale teada, et vastustaja ei hüvita vabatahtlikult kahju. Viimsi valla õigusaktid nägid ette eralasteaia ja lastehoiu kulude hüvitamise üksnes osaliselt. Kuivõrd vald on korduvalt kinnitanud, et kahju ei hüvitata ja kehtestatud on õiguslik regulatsioon, mis hüvitab kahju üksnes osaliselt, siis on välistatud, et vastustaja oleks sel korral kohtuväliselt kulu hüvitamise taotluse rahuldanud. Järelikult on kaebaja kohtusse pöördumine ja sellega kaasnevad õigusabikulud põhjendatud.

1. Viimsi vald kordas 10.06.2016 seisukohas, et enne kohtu poole pöördumist ei esitanud kaebaja vallale kahjunõuet. Kuigi riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt on õigus esitada kaebus kohtule, näeb seadus haldusorganile ette kohustuse lahendada taotlus kahe kuu jooksul selle esitamisest arvates. Taotluse rahuldamata jätmisel, tähtaegselt lahendamata jätmisel või hüvitise suuruse või viisiga nõustumata jätmisel võib esitada kaebuse halduskohtule. Toetuste taotlemine ei tähenda, et vald saaks eeldada isikul kahju tekkimist ja saaks kahjunõuet menetleda. Ka ei oma tähtsust teistele isikutele antud vastused, sest iga kahju hüvitamise taotlust lahendatakse individuaalselt. Lisaks on kaebaja esindaja koostanud mitmeid sarnaseid kaebuseid, mistõttu on õigusteenuse osutamiseks näidatud aeg ebamõistlikult suur. Menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest kaebajal puudus põhjus kohtusse pöörduda enne vallalt kahju hüvitamise taotlemist. Kaebaja pöördus koheselt kohtusse ja kaasas advokaadibüroo. Kuigi kaebajal oli selleks õigus, oleks saanud asja lahendada kohtuväliselt ning menetluskulusid vältida.
2. Tallinna Halduskohus võttis 13.06.2016 määrusega vastu AA kaebusest loobumise avalduse kohustamise nõudes (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse kahju hüvitamise nõude osas

§ 152

lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2), jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3) ning tagastas kaebajale tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 4).

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei 2

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud, sh vastustaja menetluskulud (

§ 104lg 9).

Praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kahjunõude esitamine haldusorganile on küll vabatahtlik (RVastS § 17 lg 1), kuid annab isikule siiski võimaluse vältida õigusabikulude tekkimist ja pöörduda enne kohtule kaebuse esitamist kahjunõudega haldusorgani poole. Kaebaja sellist võimalust ei kasutanud ning pöördus koheselt advokaadi vahendusel kaebusega kohtusse. Asjaolu, et kaebaja esindajale oli teada praktikast 2015. a septembri ja novembri seisuga esitatud valla keelduvad vastused teistele samalaadset kahju nõudnud isikutele, ei tähenda, et vald oleks tingimata kaebaja taotlusele esitanud sarnase keelduva vastuse. Kaebaja ei saanud seda eeldada ka põhjusel, et viidatud vastused olid esitatud neile isikutele valla poolt mitu kuud tagasi ning kohtuinfosüsteemist nähtuvalt rahuldas kohus PV kaebuse 08.02.2016 ning vald esitas apellatsioonkaebuse üksnes menetluskulude suuruse osas, s.t ei vaidlustanud vallalt välja mõistetud kahju hüvitist (haldusasi nr 3-15-3035). PV esindas nimetatud kohtuasjas samuti advokaat Kati Tamm. Kohtuotsus on tehtud ja apellatsioonkaebus esitatud enne praeguses asjas kohtule kaebuse esitamist. Seega oli esindajale tegelikult kaebuse esitamise ajaks teada hiljutine kohtupraktika ja valla seisukoht kahju osas ning enne kohtusse pöördumist olnuks juba seetõttu mõistlik täiendavate kulutuste vältimiseks esitada esmalt kahjunõue vallale. Kohus nõustus vastustajaga, et lapsehoiutoetuse taotluse esitamisest ei saa vald järeldada isikul kahju tekkimist ning asuda seda menetlema. Asjaolu, et vald on kehtestanud õigusakti, mis näeb ette toetuse maksmise lapsehoiu teenust kasutavate laste vanematele, ei tähenda, et sellest saab järeldada valla keeldumist toetust ületava kahju hüvitamiseks. Kaebaja eest ja Advokaadibüroo Alterna OÜ poolt 29.03.2016 tasutud riigilõiv summas 40,85 eurot kuulub kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 5 p 4).

1. AA esitas halduskohtu määruse peale 29.06.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 26.07.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. AA palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2016 määrus osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha asjas uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1120,85 eurot ning jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 108

lg-t 6 ja leidnud, et menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine on õiglane, kuivõrd kaebaja ei kasutanud võimalust esitada kahju hüvitamise nõuet enne kohtusse pöördumist haldusorganile. Kohus on õigesti leidnud, et kahjunõude haldusorganile esitamine on vabatahtlik, kuid siiski heitnud kaebajale ette, et too ei pöördunud enne kaebuse esitamist nõudega haldusorgani poole. Halduskohtu selline etteheide on asjakohatu (vt ka Riigikohtu 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p 13). Arvestades seda, et vastustaja on pikka aega keeldunud paljudele lapsevanematele kahju hüvitamisest, et kahjusid asuti hüvitama nii kaebajale kui ka teistele lapsevanematele alles pärast kohtusse pöördumist, ning et isegi kohtu poolt oluliseks peetud haldusasjas nr 3-153035 ei tunnista vastustaja endiselt lasteaia tagamise kohustust, on selge, et kahju vabatahtlik hüvitamine on seotud üksnes kohtusse pöördumisega. Kohtu hinnang, et kaebaja ei saanud järeldada, et vastustaja ei hüvita kahju kohtuväliselt, on ebaõige ega tulene asjas esitatud tõenditest. Kaebaja ei pidanud kohtuvälise lahendamise võimalust mõistlikuks, sest see oleks üksnes suurendanud tema kulusid. Alles siis, kui kohus hakkas järjest tegema lahendeid selle 3

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebaja on 13.04.2016 esitanud avalduse kaebusest loobumiseks kohustamisnõude osas ning vaidlust ei ole selles, et vastustaja on hüvitamisnõudega taotletud kahju 1361,53 eurot kaebajale hüvitanud ja sellega 4

§ 152lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.

11. Halduskohus oli menetluskulude jaotamisel määruse põhjendustest nähtuvalt

§ 108

lg-le 11 tuginedes arvamusel, et menetluskulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus oli seisukohal, et kaebajal oleks olnud võimalik õigusabikulude tekkimist vältida, kui ta oleks esmalt pöördunud kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani poole; kaebaja aga pöördus koheselt advokaadi vahendusel kohtu poole. 12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on praegusel juhul lähtunud põhjendamatult

§ 108lg-st 11 ja jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 13. RVast

S § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Halduskohtu seisukoht, et õigusabikulude vältimiseks halduskohtumenetluses oleks kaebaja võinud esitada kohtueelses menetluses kahjunõude, ei ole asjakohane. Viidatud sättest tulenevalt on isikul õigus valida, kas ta esitab kahjunõude kahju tekitanud haldusorganile või pöördub kohe kaebusega halduskohtusse. Lähtuvalt sellest, et vastustaja oli kaebajale teadaolevalt eelnevalt samasugustel juhtudel mitmel korral keeldunud kahju hüvitamisest, ning kohtumenetluses on erinevalt haldusmenetlusest võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist vastaspoole poolt, otsustas kaebaja pöörduda otse kohtu poole, ning seda ei saa kaebajale ette heita. Riigikohus on 13.01.2016 otsuse nr 3-3-1-76-15 p-s 13 olnud seisukohal, et kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ei ole avalik-õiguslikes suhetes alust. Samuti märkis kolleegium, et kuivõrd kahjunõude esitamine haldusorganile on üldjuhul vabatahtlik (RVastS § 17 lg 1), on isikul võimalik vältida kohtueelses menetluses õigusabikulude kandmist, pöördudes selle asemel otse kohtusse.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte alusel menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine seetõttu, et kaebaja ei ole kasutanud võimalust esitada kahjunõuet kohtueelses menetluses, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ei saa pidada praegusel juhul äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. 14.

§ 108lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud.

Et kaebaja loobus kohustamisnõude esitamisest, tuleb selle nõudega seonduvad menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. 15.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 6 sõnastusest järelduvalt lasub menetluskulude kandmisest vabanemiseks vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel või toimingu tegemisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks tunnistatud või toiming tehtud. Vastustaja peaks vabanema kaebaja menetluskulude kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise või kaebuses nõutud haldusakti või toimingu tegemine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, nt asjaolude muutumise tõttu kohtumenetluse ajal. Kaebus on esitatud halduskohtule 29.03.2016 ja võeti halduskohtu menetlusse 30.03.2016 määrusega. Toimiku materjalidest nähtuvalt tasus Viimsi vald 02.05.2016 kaebajale tema lastele Viimsi valla teeninduspiirkonna munitsipaallasteaia koha andmisega viivitamisega perioodidel september 2013 - mai 2014 ja jaanuar 2016 - märts 2016 tekkinud eralastehoiu ja munitsipaallasteaiatasu vahe kogusummas 1361,53 eurot 5

§ 108

lg 6 tingimused täidetud ja hüvitamisnõuet puudutavas osas jäävad menetluskulud vastustaja kanda. 16.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb kohtul analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09, p 11). Praegune haldusasi ei ole läbitöötamist vajavate materjalide poolest mahukas. Advokaadibüroo 12.04.2016 arve nr 160685 spetsifikatsiooni (tl 80p) kohaselt on teenuse osutamisel tehtud järgmisi toiminguid: 04.03.2016 tõendite analüüs kaebuses kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kaebuse koostamine (v.a kohustamisnõudesse puutuv), e-kiri kliendile seoses kahju hüvitamise nõude dokumentidega, kokku 6,18 h; 07.03.2016 telefonivestlus Viimsi vallaga seoses

1. a kehtinud kohamääradega 6 min; 10.03.2016 kliendi poolt saadetud täiendavate tõendite analüüs kaebuses kahju hüvitamise nõude esitamiseks 12 min; 21.03.2016 kaebuse täiendamine seoses kliendilt saadud täiendavate dokumentidega kahju hüvitamise nõude tõendamiseks, e-kirjavahetus ja telefonisuhtlus kliendiga, kokku 1,42 h; 22.03.2016 kaebuse redigeerimine kahju hüvitamise nõudega seonduvas 36 min; 29.03.2016 kaebuse lõplik vormistus, lisade komplekteerimine, kaebuse esitamine kohtule e-toimiku kaudu, e-kiri kliendile, kokku 24 min. Advokaadibüroo 16.05.2016 arve nr 160722 spetsifikatsiooni (tl 82p) kohaselt osutati järgmiseid toiminguid: 05.05.2016 vastustaja seisukoha analüüs 12 min; 11.05.2016 menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Kulude kandmine on tõendatud (14.04.2016 maksekorraldus nr 1233, tl 81; 23.05.2016 maksekorraldus nr 1253, tl 83). Ringkonnakohtu hinnangul sisaldavad arvete spetsifikatsioonid ülearuseid tegevusi (menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õigusabi osutamine) ning ka toimingutele kulunud aeg on üle paisutatud. Seetõttu ei saa esindaja kulu kogu ulatuses pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Töö mahtu ja keerukuse astet, samuti teistes analoogsetes haldusasjades välja mõistetud menetluskulude suurust arvestades on mõistlikuks esindaja kulu suuruseks praegusel juhul 850 eurot. Advokaadibüroo Alterna OÜ poolt 29.03.2016 tasutud riigilõiv 40,85 eurot on halduskohtu 13.06.2016 määruse resolutsiooni p-ga 4 juba AA-le tagastatud.
2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Praegusel juhul on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 40,85 eurot (tl 101), seega enam kui seaduses nõutud. Enam tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel määruse alusel (

§ 104lg 8).

Määruskaebuse esitamisel nõutav riigilõiv 15 eurot tuleb välja mõista vastustajalt (

§ 108lg 1).

Muude võimalike menetluskulude kohta ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitatud, mistõttu need jäävad AA enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 6