← Eesti

2-16-103455/9

Obsah (5)§ 5§ 173§ 174§ 163§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-103455 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Oru Kase 2 hagi Y. Z.i

) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.

§ 5

lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hagejal tuli tõendada KÜS § 15 1 lg 1 tulenevalt, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel sh kostjale. Samuti tuli hagejal tõendada seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.

  1. Hageja on esitatud nõude tõendamiseks tõendi korteri 11 (kostja korter) arvestuste/võlgnevuste kohta (tl 31), kostjale esitatud arved (tl 32-35), KÜ Oru Kase 2 majanduskavad 2014.a, 2015.a ja 2016 .a kohta (tl 69-74), KÜ Oru Kase 2 üldkoosoleku protokollid remondifondi makse tariifi ja hooldustasu tariifi määramise (tl 75) ja maksete tasumisega viivitamise eest viivise määramise kohta (tl 76). 3 Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud osaliselt.
  2. Kostjale esitatud arvetelt nähtub nõue hooldustasu, kütte ja vee eest. Võlaperiood on jaanuar 2014.a kuni märts 2016.a. Vastavalt KÜS § 15 lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3). Hageja esitatud tõenditest, sh majanduskavadest ei nähtu andmeid ühistu tarbitud kütte ja vee eest (teenuseosutajate esitatud arveid korteriühistule), samuti ei ole hageja esitanud tõendeid kommunaalkulude (küte, vesi) jaotuse kohta korteriomanike vahel. Ainuüksi arve esitamisest majandamiskulude tasumiseks, korteriomanikule kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
  3. Põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue hooldustasu eest. KÜ Oru Kase 2 13.02.2011 üldkoosolekul otsustati, et hooldustasu suurus on 0,40 eurot korteri ruutmeetri kohta kuus (tl 75). Korrutatuna kostja korteri pindalaga (61 m 2) pidi kostja tasuma igakuiselt hooldustasu eest 24, 40 eurot, nagu nähtub ka tasumiseks esitatud arvetelt (32-35). Hagiavalduse ja selle lisa (tl 31) kohaselt on kostjal tasumata hooldustasu eest 858, 80 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ajavahemikus jaanuarist 2014 – märts 2016 (so periood mille eest hageja võlgnevust nõuab) oleks kostja hooldustasu osas makseid teinud.
  4. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Oru Kase 2 põhikirja p 3.2.9 järgi on viivise suurus 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus arvestab hooldustasu võlgnevuselt viivist arvestatuna iga kuu (alates veebruar 2014 kuni märts 2016) tasumata summast x 0,07 % / 100 ja korrutatuna viivitatud päevade arvuga (nt veebruar 2014.a 24,40 x 0,07 / 100 = 0,02 x viivitatud päevade arvuga 31(jaanuari 2014 eest) = 0,62 eurot jne) Ajavahemiku jaanuar 2014 – märts 2016 eest on viivis hooldustasu võlalt 333, 52 eurot.
  5. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 858, 80 eurot + viivis 333, 53 eurot, so kokku 1 193, 33 eurot. 4 Menetluskulude jaotus 13.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks, kui kulude kindlaksmääramine ei takista otsuse tegemist (

§ 174lg 2).

Kohus rahuldab hagi osaliselt (ca 39 % ulatuses). Vastavalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st kostja kannab 39% hageja menetluskuludest ja hageja 61% kostja menetluskuludest.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 685 eurot, millest 300 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 385 eurot õigusabikulu. Kostja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei esitanud kuigi kohus selleks tähtaja andis (tl 80). Kohus loeb, et kostjal ei ole menetluskulu, mille hüvitamist vastaspoolelt taotleb.
  2. Hageja menetluskulu hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt

§ 175

lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud kulude hüvitamist taotlenud poole vastaspoolelt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus osundab, et põhjendamatu on tasu taotlus menetluskulu nimekirja koostamise eest. Kulunimekirja koostamise kulu ei ole vajalik ja põhjendatud kulu

§ 175

lg 1 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.04.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1183-14 p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulu taotlus põhjendatud 647, 50 euro ulatuses (millest 300 eurot riigilõiv ja 347, 50 lepingulise esindaja kulu). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjal kanda 39% hageja menetluskuludest ehk 39% 647, 50 st so 252 , 53 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.