) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks arvatud masinate ja seadmete väärtus 48 900 eurot ning inventari kogumaksumus 1 000 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 164 061,53 eurot. Kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on kontrollinud, et OÜ XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et OÜ XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik, mistõttu tuleb see taotletud ulatuses kinnitada. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulude katmiseks, siis tuleb halduri kulutused hüvitada seaduses ettenähtud ulatuses riigi vahenditest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ XXX dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX (isikukood XXX). Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud taotluse OÜ XXX äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Maksu- ja Tolliamet on alustanud 06.07.2016 menetlust OÜ XXX maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub MTA
lg 8 alusel OÜ XXX pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata pikendada OÜ XXX äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada OÜ XXX äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul.
lg 8 kohaselt määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. OÜ-l XXX puudub vara ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, s.h edasise likvideerimiskulude katteks. Ajutisel pankrotihalduril on võimalik esitada kohtule taotlus tasu ja kulude katteks alles likvideerimismenetluse lõpuks. Kohus leiab, et kuna eelnevalt ei ole võimalik prognoosida OÜ XXX likvideerimismenetluse kulusid, siis tuleb Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu tasuda likvideerimiskulude katteks kohtu deposiiti 396.25 eurot. Pärast ajutise pankrotihalduri poolt tasu ja kulude aruande esitamist määrab kohus kindlaks likvideerimismenetluse kulud. 2-16-5351 Juhul, kui likvideerimismenetluse kulud osutuvad väiksemaks deposiiti makstud rahast, siis on võimalik Eesti Vabariigile tagastada enammakstud summa. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstavaks summaks 396.25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.